Oskar Kurvitsa mälestuspäev

HENN KURVITS viibis Põlvas oma vanemate kalmul mälestustunnil, kus kolonelleitnant OSKAR KURVITSAT meenutas Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi nimel ILMAR TAGEL. Tänusõnad Oskar Kurvitsa väärikalt elatud elu eest ja palve ütlesid õpetajad TOOMAS NIGOLA ja LEEVI LILLEMÄE. Põlva linnapea GEORG PELISAAR väljendas oma pöördumises lugupidamist nii KANADAST saabunud külalisele  HENN KURVITSALE  kui ka tema vanematele, soovides neile rahulikku und. Külaline tänas nii linnapead, kaitseliitu kui ka rahvahariduse seltsi ja proua REET ROOPI tema vanemate mälestuse hoidmise eest.


Õhtul oli HENN KURVITS  kultuurikeskuses. Põlva Linna Harrastusteater etendas juhendaja SIRJE VILLA kirjutatud ja lavastatud dokumentaalse retrospektiivi “OSKAR ja LINDA”, kus kaasa lõi ka kammerkoor “Maarja” ESTER RATASSEPA käe all. Et Henn oli isa surma ajal ainult 3-aastane ning Eestist koos emaga  lahkudes vaid 7-ne, oli etendus tema jaoks  om a  p e r e  l o o avastamine. “Väga meeldis,” ütles ta kokkuvõttes.

Järgmisel päeval ootas Jakob Hurda kodutalu taastamise komitee tegevjuht ARVO JÄÄ tulijat Himmastes, Lepa talus, kus külaline soovis käia ja kõike oma silmaga näha, kuna kuulub Jakob Hurda suurde suguvõssa, niisamuti nagu on tal au lugeda end ka Johannes Käisi suguvõsaga seotuks. Käisigi sünnikodu Rosmal sai tal üle vaadatud. Mooste vallavanem ÜLO NEEDO andis põhjaliku ülevaate mõisa tegemistestja kasvamistest, mis jättis Henn Kurvitsale kordumatu mulje. Lahkumislõuna sai teoks Karilatsi kalakasvatuses. “KINDLASTI TAHAN TAGASI TULLA,” ütles Henn lahkudes.

Kolonelleitnant Oskar Kurvitsa noorim poeg tuleb Põlvasse

Taevaskojast võrsunud sõjaajaloolane Oskar Kurvits (1888-1940) on meie kultuurimaastiku suurkuju, kes enne pealinna naasmist täitis mõned aastad Põlva Rahvahariduse Seltsis näitejuhi ja kirjatoimetaja kohustusi. Tema ajal nautisid põlvalased mitut õnnestunud laulupidu ning arvukalt humoristlikke laulu- ja näitemänge. Eesti patrioodina oli Kurvits esimeste hulgas, kes rahvusväeosade loomisel astus omarahva teenistusse, kuuludes esimese 16 ohvitseri hulka, kes arvati 1. Eesti Polku. Rahvusväesosade hälli juures olek andis Kurvitsale hiljem suure eelise nende uurimisel, kuna ta omas ohtralt isiklikke mälestusi ja kogemusi. Saksa okupatsiooni ajal 1918 oli Kurvits üks põrandaaluse Kaitseliidu loojaid kodumaakonnas. Vabadussõjas võitles ta mainekaimas väeosas – soomusrongil “Kapten Irv”, teenides ära Vabadusristi.

Oskar Kurvitsal oli au tegutseda Eesti sõjaväe intellektuaalses keskuses, mis juhtis väljaõppe üleviimist endistelt vene mallidelt Lääne-Euroopa süsteemile. Tema oli ka üks nendest, kes aitas välja töötada eestikeelsed komandosõnad jalaväele. Vabadussõja ajaloost ilmusid Oskar Kurvitsa toimetamisel 2 koguteost: “Vabadusmonument” 1933 ja 1936. Neist esimene käsitleb dokumentide, mälestuste ja artiklite kaudu nn. Landeswehri sõda ja teine Soome abi Vabadussõjas. Kolonelleitnant Oskar Kurvits jääb Eesti sõjanduslukku eeskätt kui viljakas autor ja hea organisaator – eesti rahvusliku sõjaajaloo-teaduse üks rajajaid.

Ülekohtuselt vara viis ebaõnnestunud operatsioon Oskar Kurvitsa manalateele ning ta on maetud Põlva kalmistule. Tema vapper abikaasa Linda rändas sõjapilvede all oma kolme lapsega Euroopa käänulistel teedel, kuni lõpuks jõudis Kanadasse. Sünnimaad väisab sel suvel Oskar ja Linda Kurvitsa noorim poeg Henn, kes loomulikult tahab käia ka vanemate kalmul.

Teisipäeval, 28.juunil kell 12 korraldab Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts Oskar ja Linda Kurvitsa kalmul mälestustunni, kuhu on palutud kõik põlvalased, endised ja praegused rahvahariduse seltsi liikmed, kaitseliitlased, Kurvitsate suguseltsi esindajad. Õhtul kell 19 mängivad Põlva Linna Harrastusteater ja kammerkoor “Maarja” kultuurikeskuse salongis dokumentaalloo “Oskar ja Linda”.