Seltsi 2012.aasta töine nägu

13. jaanuar – Jakob Hurda mälestuspäev

105 aastat tagasi läks üks eestluse võimsamaid aatemehi manalateele, ent tema ideed elavad edasi. Seda kinnitas ka vastne, hommikul trükist ilmunud Põlvamaa õpilaste uurimustööde kogumik „Need vana aja lood Põlvamaalt“, mille esitlus oli seltsi juhatusel plaanitud mälestuspäeva kulminatsiooniks.
Aga üritus algas hoopis Jakob Hurda mälestussamba jalamil, kus Ilmar Tagel heitis pilgu suurmehe väärikale eluteele. Suguvõsa ja noorautorite nimel läitis küünla Madis Hurt, seltsi poolt juhatuse liige Karin Simso. Oma küünla asetas ausamba ette ka maavanem Ulla Preeden, kelle lühike südamlik sõnavõtt läks hinge kõigile kuulajaile.
Edasi palus ürituse juht Ilmar Tagel osalejad kultuurikeskuse salongi raamatupeole. Oma tervituse kokkutulnuile oli lähetanud ka Riigikogu liige Priit Sibul, kes oli maakonna õppurite uurimustööde võistluse üks eestvõtjaid. Esitati katkendeid võidutöödest. Tänati autoreid ja nende juhendajaid. Kingiti raamatuid. Istuti koos kohvilauas.

17.aprill – aruandekoosolek 2011.aasta tööst

hindas juhatuse tegevuse heaks ning selts otsustas ka edaspidi jätta tulipunkti Jakob Hurda sünnitalu taastamise, nimikangelase elu ja töö propageerimise ning kultuuripreemiate väljaandmise. Jätkata teemaüritusi, mis tutvustavad olnud aegu, pärimuskultuuri ja kodu-uurimisega seotud olulisi etappe. Eluõigusse jääb kirjastustegevus ja rahvakooli töö. Luubi alla saagu töö laste ja noortega, et koolitada järelkasvu.

22.mai – linna ja valla koolinoorte folkloorifestivalil Himmastes

olid esimest korda kohal kõigi koolide esindused ja r o h k e a r v u l i s e l t! Maitsti Jakob Hurda lemmiktoitu: kartuli-tanguputru ning joodi keefiri ja näsiti kuivatatud õunu. Maitsev lõunasöök oli kingitus Põlva daamide lionsklubilt „Gloria“. Suur aitäh neile tähelepanu ja nii vajaliku abi eest! Kõht täis, hakati põnevusega jälgima iga kooli etteastet „Meie lugu“. See võistlusmoment oli tõeliselt paeluv. Kes tõi lavale Eesti noorima lõõtsavirtuoosi (10-aastane Mart Kirotar!), kes lõi rabava näitemänguga, oli toredat tantsu ja laulu ning muidu lustakaid lugusid. Üksteise järel said źüriilt kiita nii Himmaste, Mammaste kui Johannese ning mõlemad Põlva linna koolidki. Pärast esinemist jätkusid rahvamängud ja –tantsud. Iga laps ja juhendaja asus koduteele tunnustuse ja tänuga.

22.juuli oli meie päev Tartu Laulupeomuuseumis

Sai teoks 21. Jakob Hurda kultuuripreemiate üleandmine laureaatidele: Osula kodu-uurijale Heljo Saarele ja legendaarsele loodusemehele Ain Erikule Kiidjärvelt. Preemiad andsid kätte Põlva maavanem Ulla Preeden ning Jakob Hurda Seltsi esimees Sirje Vill. (Vabariiklikku preemiat rahastas Eesti Kultuurkapital, kohalikku kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.) Meeleoluka kontserdi pakkusid kokkutulnuile lapsed – „üllatusmees“ lõõtsal Mart Kirotar, sõnakunstnikud õed Lutsarid (Mammaste Algkool) ja Jan-Mattias Kottise (Põlva Keskkool). Elamuslikuks kujunes giid Katrin Välja eestvõttel ringkäik laulupeomuuseumi saalides.

27. septembril sõitis Hurda seltsi esindus Riigikogusse

kuhu olime saanud kutse endiselt linnapealt ja Hurda Seltsi sõbralt Tarmo Tammelt.
Käisime ka Tallinna Siselinna kalmistul, kus puhkab oma viimast und Jakob Hurda abikaasa Eugenie Hurt, kelle kalm on siiani tähiseta. Hurda suguvõsa esindaja Liina Kähr rääkis lähemalt Eugenie saatusest pärast Jakob Hurda manalasse varisemist Peterburis. Arvo Jää võttis südameasjaks samba muretsemise ning 2013 aasta kevadsuvel toob Hurda Selts Eugenie Hurdale ka väärika hauatähise.

Detsembri alguspäevil esitas Põlva Linna Harrastusteater

traditsioonilise jõuluetenduse „Ärev öö Jõulumaal“ kahele saalitäiele Põlvamaa lastele. Etenduse autor ja lavastaja Sirje Vill. Mängisid Urve Järg, Ilmar Tagel, Anar Anijalg, Heido Mägi, Ester ja Jaanus Liblik, Janno Rüütle ja Jan-Mattias Kottise ning tantsisid Andre Laine tantsulapsed. Oli erakordselt soe publik ning laste siiras kaasaelamine sai kenaks jõulukingiks kõigile näitlejatele.

13.detsembril tähistas Rahvahariduse Selts asutamise 105.aastapäeva kultuurikonverentsiga

Külli Ots koostas selleks tähtpäevaks voldiku seltsi tähtsamatest tegemistest, mis ka igale tulijale kingituseks sai. Seltsi möödanikule heitis pilgu juhatuse esimees Sirje Vill. Lisaks tänas ta tublimaid auväärseid seltsi liikmeid, kes juubliari seisusse sellel aastal tõusnud. Seltsil on palju sõpru ning nendelegi avaldati kiitust. Eriline tänu Eesti Kultuuriseltside Ühendusele, Eesti Kultuurkapitalile ja Põlvamaa ekspertgrupile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Riigikogu liikmele Priit Sibulale, Põlva Linnavalitsusele, Põlva Keskraamatukogule, muusikakoolile, kultuurikeskusele, Põlva vallale. Külaliste poolelt astus kõnepulti Setomaa Valdade Liidu kultuurinõunik Aare Hõrn ja viis kuulajad kurssi teemaga „Jakob Hurt ja Setomaa“. Hr. Hõrna info tekitas suuresümpaatia ettevõtlike setokeste tööde-tegemiste vastu. Erakordselt palju on vaimuvallas ellu kutsutud, väärtuslikke trükiseid lugeja ette toodud.

Võru Instituudi teadur Tiia Allas võttis vaatluse alla vendade Kõivude loomingu ja nii õnnestunult, et harrastusteater otsustas tema sütitava sõnavõtu järel uue aasta põhietenduse valida Ants Kõivu näitemängude seast. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse esimees Valter Haamer peatus teemal „Seltsiliikumine Eestis 150“.
Konverentsi austasid oma osavõtuga ka Põlva linnapea Georg Pelisaar ja kultuurinõunik Jaanika Usin, kes tunnustasid seltsi töid-tegemisi ning tänasid tublimaid.

Aastale joont alla tõmmates ja head käekäiku kõigile liikmetele soovides, on suur heameel rahvakooli tööst (tegevjuht Niina Siirmann), kodu-uurijate ettevõtmistest (Külli Ots ja Enn Esko), Jakob Hurda sünnitalus tehtust (tegevjuht Arvo Jää), harrastusteatri edust, seltsis korraldatud noorteüritustest (Karin Simso, Imbi Saava), seltsielu ladusast jäädvustamisest kroonika tarvis (Ene Umbra). Siivi Paidele, kes on hoidnud korras meie raamatupidamise ning revisjonikomisjoni liikmetele Tiiu Rüütlele ja Eela Jääle samuti suur tänu!

Pilguheit seltsi 2011.aasta tegemistele

Seltsi tegevus oli suunatud põhikirjast johtuvate ülesannete täitmisele

Jakob Hurda elu- ja töö ning tema vaimupärandi tutvustamiseks jätkus töösuurmehe sünnitalu ülesehitamisel. Sünnitalu taastamise tegevjuht Arvo Jää on teinud seda väsimata ja väärikalt. Praegu on tulipunktis elumaja detailplaneering.arvo
Seljataga on palju koristustöid talus. Aitäh kõigile, kellel on jagunud aega ja tahtmist Himmastesse appi tulla. Siinkohal täname ka sünnitalu taastamise komitee presidenti Priit Sibulat, kes 2011.aastal oli oma meelte ja mõtetega ning ka tegudega Hurda talutaastamiseks valmis, kuid kelle lend Riigikokku on jätnud ta meie tegemistele kaasa elama Tallinnast.

Jakob Hurda sünnikodu tarvis on hoogustunud vanavara-vaimuvara kogumine. Helde kingituse talu tarvis tegi Põlva käsitööklubi, kes pühendas Hurda kodule Põlva muistenditel põhinevad suuremõõtmelised kaunid lapimaalid. Idee autoriteks olid kaks Grand Old Lady´t – Heli Raidla ja Asta Tagel.asta ja heli
Harrastusteatri üks juhtnäitlejatest Heido Mägi annetas talule haruldast kirjandust:

  1. Jaan Roosi koostatud väljaanne „Jakob Hurt – Eesti vanavara kuningas“, mis ilmus aastal 1936 sarjast „Eesti Rahvuslikud suurmehed“.
  2. „Postimehe“ kirjastatud brośüür „Jakob Hurda kaastöölistest“ aastast 1934 .
  3. Sarjast „Eesti ärkamisaja suurkujusid“ on Eesti Kirjanduse Selts aastal 1934 välja andnud A. Morfeldti koostatud 150-leheküljelise raamatu „Hurt“. Esimest lehekülge kaunistab pühendus: „Eesti Rahva Muuseumile, mis on asutatud dr.Jakob Hurda elutöö kestvaks mälestuseks“. Teos ilmuski ERM- 25.aastapäevaks15.aprilliks 1934.
  4. Eesti Kirjanduse Selts on välja andnud 1939.aastal „Jakob Hurda kõned jaavalikud kirjad“.
  5. Heido Mägi annetuste hulgas jääb kõige rariteetsemana silma dr. Jakob Hurda 608leheküljeline omakirjutatud jutluse raamat „Elu valgus“ aastast 1907. Raamatu avaldamisluba on saadud Peterburis 10.mail 1906.
  6. Hurda artiklite kogumik „Mida rahvamälestustest pidada?“ on kirjastatud lähiminevikus.

Kõik need raamatud pärinevad Heido Mägi isa Heino Mägi isiklikust raamatukogust ja on varustatud ka omaniku exliblistega.Samuti lisas Heido Mägi terve tiraaźi isa kirjutatud brošüüre pealkirjaga „Jakob Hurt ja Otepää“, mille müügitulu kuulub samuti Hurda sünnikodule.
Lisaks eelloetletud raamatutele on talu jaoks olemas Aino ja Rein Villa pärandatuna mitmeid piibleid, samuti Johann Georg Schwartzi haruldane „Koli-Ramatu“ sarja 6.osa „Füüsika“, mis pärineb aastast 1855. On köidetud vanade ajakirjade aastakäike, raamitud fotosid Põlvast ja maale, vanu nõusid, talumajapidamiskraami (margapuu, pesukurikas jms.), pitsilist peenkäsitööd, mil tänaseks vanust rohkem kui sajand.
Siit järgnevalt meie seltsi juhatuse üleskutse: kellel on kodus väärtuslikke asju, milles on kindlasti kahju lahkuda, kuid mis teenib eestimaalaste huve Himmastes rohkem kui teie kodus, siis tehke eesti kultuurile heategu ja annetage need asjad Lepa talule. Kõik annetajad ja annetused jäädvustatakse Jakob Hurda sünnikodu auraamatusse. Siinkohal aitäh kõigile lahketele vanavarasõpradele!

Juunis 2011 sai Lepa talu õuel Eesti lipu päeval teoks Põlva valla ja linna õpilaste teemapäev, kus kokkutulnuile tutvustati suurmehe elu ja tööd ning tema lapsepõlvemaid.Suur osa kohtumisest pühendati Eesti isamaale ning meie trikoloorile.
Juhatuse liige Karin Simso ning tema tema Himmaste kooli kasvandikud kandsid ette laitmatult viimistletud montaaźi „Karjapoiss on kuningas“. Õppurite kõrval kogunes Lepale ka külarahvast, keda kõiki kostitati Jakobi lemmiktoiduga, mille pidulistele saatis Põlva linnapea Georg Pelisaar. Et üritus õnnestus ja osalejad avaldasid soovi muuta kohtumine traditsiooniks, valmistutakse taas maikuu lõpus Lepal kokku saama noote kodu-uurijate ja folkloorisõpradega Põlva linna ja valla koolidest.

Juhatuse liige Külli Ots leidis koostöövõimaluse Tallinna Kaarli kirikuga, et tähistada Jakob Hurda abikaasa Eugenie kalm Tallinna Siselinna kalmistul, kus praegu pole midagi, mis viitaks Hurda abikaasa viimsele puhkepaigale. Soovime Küllile jõudu võetud kohustuse ellukutsumiseks.pannoo-kingitus

2011.aastal anti üle 20. Jakob Hurda kultuuripreemiad, sedapuhku Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi kutsel. Nende juures saime hea ülevaate soomlaste seltsitegevusest kui ka Jakob Hurda elutööst või nagu tõdes omal ajal Villem Reiman: „ Mis Soomes riigivalitsus ja Kirjallisuuden Seura nõul ja jõul toimetab, see terve hiiglatöö seisab Eestis ühe mehe – Jakob Hurda – õlgadel, temal piiritu ohvrimeel, temal väsimata virkus.“ 20.kultuuripreemiate laureaatideks olid Hurda Seltsi juhatuse esimees
Sirje Vill ja Kannuse linna kauaaegne kultuurisekretär Veikko Väntänen. Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis avas selts ka oma auraamatu ning esimestena kanti sinna seltsile osutatud teenete eest Arvo Jää, Evald Kampuse ja Soome Kirjanduse Seltsi teaduri Irma-Riitta Järvise nimed. Tänuks tehtu eest kingiti neile Kersti Raidma-Suumanni maalitud seinataldrikud Jakob Hurda kodutalu pildiga.

Rohket tähelepanu on ajalehelugejate poolt leidnud tähtpäevade rubriik maakonnalehes „Koit“, mis on kokku pandud meie kodu-uurijate ettevõtmisel. Aitäh eestvedajaile Külli Otsale ja Enn Eskole.

Aasta-aastalt on muutunud populaarsemaks täiskasvanuile mõeldud rahvakooli töö. Kitsukeste enesetäiendamisvõimalustega Põlvas on vabaharidust pakkuv keskus meie majas osutunud kuumaks magnetiks. Tabavalt on öeldud vabahariduse kohta: see ongi sõõm vabadust, see haridus on vaba pingest nagu tuul ning huvitav nagu parim põnevusfilm. Küllap annab sellele tõdemusele alust vabahariduskooli õpetajate
pühendumine ja kannatlik töö. 2011.aastal sooviti enim kursusi inglise ja vene keele ning arvuti õppimiseks. Rohkelt huvilisi oli ka eesti kirjakeele ja eurooplaste kultuuritraditsioonide kursustel. Viimase kursuse sponsoriks oli Põlva Linnavalitsus.
Rahvakooli tegevjuhiks on seltsi asjur Niina Siirmann, kes on korraldada võtnud ka Jakob Hurda kultuuripreemiate jagamise źürii töö ja preemiate üleandmisega seotud kohustused.

Seltsi liikmed on osalenud mitmel teemaüritusel, kus arutati päevaprobleeme või kohtuti linna- või omavalitsusjuhtidega (Georg Pelisaar, Tarmo Tamm, Monika Adamson, Janika Usin jt).
Mitut üritust on aidanud ilmestada Põlva Linna Harrastusteater, kes tähistas 2011.aastal oma tegevuse 15.aastapäeva Põlva Linna Harrastusteatrina, aga sõnakunstiviljelejana on koos tegutsetud koguni 40 aastat. Kodukandi ajaloo tutvustamine on harrastusteatri viimase 10 aasta põhieesmärk olnud. Sellest soovist oli kantud ka harrastusteatri viimane dokumentaallavastus „Oskar ja Linda“, mida Kanadast sõitis vaatama näidendi peategelase kolonelleitnant Oskar Kurvitsa noorim poeg Henn Kurvits, kellele etendus valgustas seda perioodi, mida ta Eestist lahkudes ei teadnudki. „See etendus andis mu hingele rahu, nüüd ma hooman, missugusest mullast on pärit mu juured,“ tõdes ta lahkudes. Seltsi tellimuseks oli ka Soome luuletaja Terttu Väntäse soomekeelne luulekava, mis kanti ette suvel Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis. Samuti pakkus harrastusteater oma kogupereloo jõulude aegu seltsi pidulistele, kes hiljem kohtusid linnapea Georg Pelisaarega ning kuulasid tähelepanuga preester Leevi Lillemäe jõulusõnumit.

Aitäh igale Hurda Seltsi liikmele, kes oma head mõtted seltsis teoks tegi. Kiidan meie juhatuse liiget Ene Umbrat, kelle õlul seisab olulise tööna protokollide koostamine. Pole ettevõtmist, kus Ene Umbra oleks keelanud oma abikätt ulatada. Seltsi raamatupidamise hoidis korras Siivi Paide. Revisjonikomisjoni liikmetena nägid vaeva Tiiu Rüütle ja Eela Jää. Ütlemata ei tohi jätta tänusõnu Põlva Linnavalitsusele, Põlva Vallavalitsusele, Eesti Kultuuriseltside Ühendusele, Põlva Keskraamatukogule, Põlva kultuurikeskusele, Eesti Kultuurkapitalile ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile, kelle abita oleks aasta 2011 olnud vaesem kui praegu.

Seltsi tulevikuplaanid lähtuvad samuti põhikirjalistest kohustustest. Tulipunkti jäävad Jakob Hurda elu ja töö ning selle propageerimine, tema sünnitalu taastamine, vabaharidustöö, kodu-uurimine ja selle töö publitseerimine. Erilise luubi alla tuleb võtta töö noortega, et kasvatada järelkasvu.

Seltsi juhatus ja harrastusteater teevad ettevalmistusi eestlaste seltsiliikumise 150.aastapäeva tähistamiseks. Tulevikust terendub ka järgmine juubel – Põlva Rahvahariduse Selts 105!

SELTSI JUHATUS