In memoriam

IMBI SAAVA 17.11.1948 – 30.06.2014

Lahkunud on aktiivne ühiskondliku elu eestvedaja, kauaaegne Himmaste raamatukogu juhataja ja endine Põlva vallavolikogu liige Imbi Saava. Imbi oli läbini sädeinimene. Nooruses vuhises sädemeid tema uisuraudade ja mootorratta kummide alt, hiljem jagus tal hoogu ja sädet töösse, paljudesse ühiskondlikesse ametitesse ja harrastustesse.

Imbi Saava
Imbi Saava

Põlva Keskkooli lõpetamise järel töötas Imbi tosin aastat Peri 8-klassilises Koolis, õpetades inglise keelt ja kunstiõpetust. 1979. aastal sai alguse elutöö Himmaste vallaraamatukogus. Erialaõpingud Viljandi Kultuurikoolis päädisid kiitusega diplomiga. Himmaste raamatukogul, mida Imbi Saava 2013. aasta kevadeni juhatas, tuli mitmel korral kolida. Imbi oskas raamatukogus luua hubase miljöö ka siis, kui ruumid kõige paremad ei olnud. 1999. aasta juuli tõi uue ja avara, Imbi loodud põneva sisekujundusega raamatukogu, mille juures hakkas tööle ka külakeskus. Viimane oli uudne ja tähendas raamatukoguhoidjatele huviringide töölerakendamist, paljude ürituste korraldamist (sealhulgas jõulude ja jaanipäeva tähistamist), esinejate kutsumist lähedalt ja kaugemaltki.

Ülevabariigilise õpiringide seltsi Semud liikmena lõi Imbi raamatukogus kodukorraldamise õpiringi. Valla raamatukoguhoidjad tundsid Imbi toetavat ja suunavat kätt. Palju veenmisjõudu kulus Imbil valla kõigi raamatukogude ruumiolude parandamiseks, aga tulemus sai väga hea.

Imbi oli tugeva selgroo ja kindla sõnaga võitleja. Tema võitlejahing avaldus eredalt Põlva vallavolikogu liikmena (1993-2013), talle usaldati ka volikogu esimehe (1996-1999) raske vastutuskoorem. Aastaid juhtis ta volikogu kultuurikomisjoni. 2011. aastal valiti Imbi Saava Põlva valla aukodanikuks.

1995. aastal oli Imbi Saava Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi asutajate hulgas ja kuulus elu lõpuni seltsi juhatusse. Mitmel korral kuulus Imbi Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi koosseisu, ka esimehena. Koos abikaasaga omandas Imbi tantsuõpetaja kutse, juhendades tantsuringe ja -kursusi. Ta tegi väga omanäolist ja ilusat käsitööd, kuuludes seltsingusse Nobedad Näpud.

Aukartustäratav oli Imbi Saava enesetäiendamistahe, mis rauges alles siis, kui raske haigus käesoleva aasta kevadel pealetungile asus. Äsja lõppenud jaanikuu viis Imbi Saava meie hulgast, jäävad aga mälestused ja sädemed, mis suudavad lennata läbi aja.

Põlva Maavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts, Põlva Keskraamatukogu

 

Algab folkloorikuninga rahvustoitude ja koduveini konkurss

Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts on igal aastal juulikuus tähistanud oma nimikangelase sünniaastapäeva, et väärtustada Himmastest pärit suurmehe mälestust. Läinud sajandi üheks kuulsamaks eestlaseks nimetatud Hurt teenis juba oma eluajal mitmeid tiitleid. Usuteaduse vallas kutsuti teda kandidaadiks, keeleteaduses doktoriks. Pärast surma pärjas rahvas ta aga kuningaks. Folkloorikuningaks. Sellise erakordse tunnustuse oli Hurt auga välja teeninud, sest siiani on maailmapärandis suurim ja ainulaadseim Jakob Hurda kogu, mis koosneb 170 köitest sisaldades 50 000 rahvalaulu. See hiigelkogu muutus rahvusvaheliselt kuulsaks juba Hurda elupäevil ning põhjustas pärast tema surma Eesti Rahva Muuseumi asutamise.

Kodukant Põlva ning eeskätt rahvahariduse selts ja Põlva Linna Harrastusteater on püüdnud aastaid suurmehe sünniaastapäevi eriilmeliselt tähistada (Jakob Hurda elu käsitlevad dokumentaalnäidendid, teemakonverentsid, kontserdid, väljasõidud suurmehega seotud paikadesse, Jakob Hurda nimelise rahvuskultuuriauhindade üleandmise tseremooniad jms.).

Sellel aastal otsustas toimkond rõhutada tõika, millest ka Jakob Hurt eriliselt hoolis ja mida pühaks pidas. Hurt hindas parimaks lihtsat, talupoja köögis valmistatud toitu. Ta õnnistas mulgiputru, musta leiba, värsket karaskit, mett ja külma piima. Lausa arstirohuks pidas ta klaasikest head koduveini.

koduveini konkurssJakob Hurda 175. sünniaastapäeva tähistamise toimkond tahabki sellel korral tunnustada meie oma kodust kööki, kus hakkajate perenaiste (-meeste) käe all on valminud omatehtud leib, karask, plaadikook, sõir ja koduvein. Just neid põliseid eesti rahvustoite ja keelekastet oodatakse võistlustulle. Ürituse toimkonnas koos Jakob Hurda Seltsi esindajatega lööb aktiivselt kaasa ka abivallavanem Janika Usin. Konkursi patrooniks on eesti rahvustoidu väsimatu propageerija Ester Tuiksoo.

FOLKLOORIKUNINGA TOIDUKONKURSS saab teoks laupäeval, 19.juulil Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

Ootame kõiki tublisid perenaisi ja veinimeistreid üle Eesti ning kaugemaltki, kes suudavad pakkuda rahvuslikku mitte ainult vanas heas kuues, vaid päris julgesti võib välja tulla iga loominguline meister, kes on traditsioonilisse vanasse heasse maitsesse lisanud kaasaja hõngu. On kohustuslik  pakkuda omatehtut hindamiseks-degusteerimiseks; soovi korral saab konkursil osaleja oma paremaid palasid ka müüa. Konkursi lõppedes valitakse rahva lemmik igast kategooriast ja toimub austamistseremoonia, kus tunnustatakse kõiki osalejaid.

Registeerimine konkursile 1.juulini 2014 aadressil sirjevill@gmail.com Teatada osaleja nimi, täpne elukoht, telefoninumber, e-posti aadress (kui on), toit, millega konkursil osaletakse. Lähemat infot konkursi kohta saab telefonilt 53340071.

Jakob Hurda Põlva Rahvahariduse Selts aastal 2013

Jakob Hurda Selts on oma töös lähtunud põhikirjalistest kohustustest. Tulipunktis seisab endiselt Jakob Hurda sünnitalu lõplik taastamine. Suure töö on nendel ehitusaastatel teinud ära Arvo Jää ning meil on seetõttu olemas kindel suveürituste paik, kus olla. Valmimata on aga ikka veel elumaja, mille alustamise tarvis on Sünnitalu Taastamise Komitee koos vallavanem Georg Pelisaare, abivallavanem Janika Usina ja mitme maakonnast riigikokku valitud saadikuga (Ester Tuiksoo, Tarmo Tamm, Urmas Klaas) koos istunud ja aru pidanud ning tegevuskavasid planeerinud. Aga ettevõtmine on mahukas ning jääb arvatavasti veel ka tulevikus meie töös päevakorda.

Möödanikule pilku heites, on täna põhjust peatuda veel teiselgi suurel ettevõtmisel: 17.septembril asus Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esindus teele Tallinna, et asetada hauakivi  Siselinna kalmistul Eugenie Hurdale, seltsi nimikangelase abikaasale, kes oli parimaks  innustajaks  ja toetajaks  oma palavalt armastatud Jakobile.

Eugenie Hurdale hauatähise paigaldamise soovi tõi seltsini Hurtade suguvõsa esindaja Liina Kähr. Kultuuriavalikkust ergutas annetusi tegema Külli Ots. Poole hauakivi maksumusest tasus Kaarli kogudus, kelle õpetaja Jaak Aus ka õnnistas hauakivi.

Mälestustseremooniast tegi ülekande Tallinna TV ning artikkel ilmus Põlva Teatajas. Samal päeval külastasime ka Jaan Poska majamuuseumi Kadriorus.

Austamaks Jakob Hurda kui läinud sajandi üheks suuremaks eestlaseks tunnistatud mehe tööd ja aateid ning tutvustamaks tema vaimupärandit, rõhutamaks vajadust tema elutööd hoida – annab Selts igal aastal välja kaks kultuuuripreemiat: ühe kohalikule rahvakultuuri edendajale ning teise tublile inimesele vabariigist või kaugemalt. Preemiat rahastavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. 22. Jakob Hurda kultuuripreemiad pälvisid läinud suvel – Jakob Hurda sünniaastapäeval – meie koorijuht ja muusikakooli direktor Ester Liblik ning Eesti Vabariigi Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kes juhib ka Eesti Lipu Seltsi.

Folklooripidu Lähme kuninga sünnipäevapeole
TANTSUJÄRGE OOTAVAD MAMMASTE KOOLI LAPSED, JUHENDAJA KARIN SIMSO

Eesti lippu kui isamaa sümbolit väärtustame ka meie. On juba pikki aastaid olnud meie hooles paluda Eesti lipu päeval Himmastesse, Hurda sünnitallu folklooripäevale Põlva linna ja valla koolide õpilased. Tavapäraselt saavad õppurid juurde uusi teadmisi nii Jakob Hurdast kui ka Eesti lipust ning väiksed pidulised on vaatajaile pakkunud alati ka omapoolsed toredad folkloorikavad, mille eest on hea seisnud kooli pärimuskultuuri entuasiastist õpetaja (ÜG-s Hedvi Rebane, Mammastes Karin Simso, Põlva Keskkoolis Hele Aia, Johannese Koolis Rosmal on asjatundlikke mentoreid mitu). Oleme alati hinnanud pisikeste esinejate tublidust kui ka nende juhendajate õpetajate pühendumust. Tulemata ei jää folklooripidu ka sellel aastal ja sedapuhku pealkirja alla: „Lähme kuninga sünnipäevapeole!“ Loodame taas kohtuda Lepal valla kõigi koolide esindustega.

Lähme kuninga sünnipäevapeole
PÕLVA VALLA KOOLIDE FOLKLOORIPÄEV HURDA KODUTALU ÕUEL ESINEVAD KANNELDAJAD PÕLVA KESKKOOLIST, JUHENDAJA ÕPETAJA MARE URBAN. EELA JÄÄ FOTO

Siinkohal edastame tänusõnad Põlva vallavalitsusele, kes mitmel korral on toetanud üritust omapoolselt, nagu ta teeb ka selle aastal.

Hurda Seltsi üks põhikirjalisi ülesandeid on oma kirjastustegevus ning nn. „vanavara“ tutvustavad üritused. Aitäh siinkohal Külli Otsale ja Põlva raamatukogu juhtkonnale, kes on seisnud taoliste kohtumiste eesotsas. Läinud aastalõpus tuldi kokku kahele suurele kirjandusüritusele, kui kodulinlased õnnitlesid literaati ja luuletajat Enn Eskot, kes tutvustas oma uut luulekogu ning teisel üritusel vahendasid Risto Järv ja Külli Ots publikule meie kandis väga olulist uudistrükki – raamatut „Raasõkõisi Setomaalt ehk Setomaa Jakob Hurda silme läbi aastail 1886 ja 1903.“

Aastasse 2013 jäi kohtumine jõulukuus, kui pidasime seltsi aastapäevapidu ning jõulupidu korraga. Tavapäraselt pidas jõulujutluse Leevi Lillemäe, musitseerisid õed Signe Pruus ja Külvi Paide . Kõigi seltsi liikmete silmadesse tõi erilise jõulurõõmu aga Külvi Paide pisikeste laululaste kontsertkoor. Suurepärase jõululaua kattis Eela Jää ning ei olnud seltsi liikmedki kitsid seekord jõuluüllatusi ühisele pidulauale panemast. Aitäh kõigile.

Tõstaksin esile veel ühe seltsi aastakümnete pikkuse tava.

Juba seltsi esimesel tegevuskümnendil teati, et kogu Põlva näitleb (Räpina kohta öeldi, et too laulab). Näitemängu elushoidmise tava on Hurda Seltsil tänini.

Vaadeldavas perioodis tõi harrastusteater lavale kaks lugu: traditsioonilise laste jõulunäidendi, sedapuhku „Päkapikkude suvejõulud“ ning teise loo täiskasvanutele – Ants Kõivu „Perändüse“, mida kokku mängiti Põlva- ja Tartumaal kümmekond etendust.

Üle pika aja võeti kavva ka luulelugu – Marie Underi „Taevaminek“, kus Anar Anijalale ja Sirje Villale oli toeks viiuldaja Signe Pruus oma kaunimate lugudega. Mitme Põlva esinemise kõrval oli väga soe vastuvõtt ka emakeelepäeval Tartu Seltside Majas. Harrastusteatri kõik etendused tehti tasuta, missioonitundest. Vastu saadi vaatajate suur kiitus.

Lisada tahaksin siia ka tänu rahvakooli juhendajale Niina Siirmanile. Teatavasti tunnistati Põlva Rahvakool täiskasvanud õppija nädala raames Põlvamaa kõige koolitussõbralikumaks organisatsiooniks. See oli kiitus 2012.aasta töö eest. Haridusministri hr. Aaviksoo tänukiri rahvakoolile aastatel 2008-2013 tehtud töö eest saabus meie seltsi aga läinud aasta oktoobris.

Tublid on olnud meie seltsi juures tegutsevad kodu-uurijad. (Aitäh Külli Otsale.)

Alati lahkelt on appi tulnud lõõtsamees Heino Tartes oma sõpradega, õpetaja Leevi Lillemäe Püha Peetri kirikust. Meie koostöö on sujunud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatusega, palju on meid toetanud Põlva Linnavalitsus/Vallavalitsus.

Peatuksin ka tulevikku vaatavalt eesolevatel ülesannetel. Seljataha sai kurb kaotuste -aasta, siit palve kõigile meie liikmetele: toogem seltsi töö juurde noori huvilisi, sest vanem põlvkond on auga oma tööd korraldanud, peagi on tulemas noore põlvkonna etteastumisaeg.

Juuli 2014 on Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva tähistamise kuu. Meie selts on planeerinud juubelipidustuste raames sedapuhku uuehõngulise ettevõtmise. Kuna Jakob Hurt hindas kõrgelt eestipärast rahvustoitu, siis püüame välja kuulutada Folkloorikuningas Jakob Hurdale pühendatud rahvusliku toidu ja koduveini konkursi ning tavapärane pidulik kultuuripreemiate üritus peaks sedapuhku saama kantud laste ja noorte esinemistest, sest Hurdal olid kõige kallimad mälestused just karjaskäimisest ning külalastega ettevõetust.

Tahaksin oma jutu lõpetada Jaan Vahtra sõnadega: Rahvahariduse seltsi liige, ära unusta oma seltsi, tule meie sekka!

Tänan teid kõiki tehtu eest ja ka selle eest, et kuulutu meie ühisesse peresse!