Avati pühenduspink seltsi kauaaegsele esimehele Rein Villale

Pühapäevasel päikeselisel ennelõunal kogunesid Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse platvormile Rein Villa pereliikmed ja teekaaslased Jakob Hurda nimelisest Põlva Rahvahariduse Seltsist, et avada kauaaegse Põlva kultuuri- ja seltsitegelase mälestuspink. Ühtlasi esimene pühenduspink Põlvas. Pingi rajamise oli seltsi juhatus otsustanud hilissügisel, sirelite õitseajaks sai see valmis. Pühenduspingi eestvedaja Arvo Jää sõnul sobib ümarate vormidega pink väga hästi Rein Villa loomusega, mis oli hooliv ja sõbralik.

Rein Villa daatumid on 20.01.1944– 02.06.2007. Avatseremoonia läbi viinud Ilmar Tagel rõhutas, et aastaarvudest olulisem on kriips nende vahel. Rein Villa puhul mahub sinna suur ja tähendusrikas elutöö kultuurivallas.
Anar Anijalg ja Urve Järg pöördusid kohaletulnute poole vastavalt Andres Lehestiku ja Aili Naruski luuleridadega.

„Õitsval tatrapõllul
mina sündisin
mesilinnud kõrvul
ilma kõndisin

tundsin magusat lõhna
nägin õitemerd
tahtsin kõigest võtta
endal eluverd…“

Nii on Aili Naruski kirjutanud otsekui Reinule mõeldes.
Kauaaegne õpetaja ja Põlva käsitööelu eestvedaja Asta Tagel meenutas pikka koostööd, mis algas juba Reinu koolipõlves praeguses Põlva Ühisgümnaasiumis. Rein oli juba tollal väga aktiivne ja ideerikas.
Elukutsevalikul oli Reinu jaoks loomulik siirdumine kultuurivalda. 40 aastat töötas ta Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses, kus tema eestvõttel toimus lugematu arv kultuurisündmusi. Ta oli ühtviisi tugev nii stsenaristi kui ka korraldajana. Rein Vill oli järjepidevuse hoidja juba väga noorest eas, mil hakkas koguma põlvalaste mälestusi, pannes aluse hindamatule varamule. Suurt huvi tundis ta aastatel 1907–1940 tegutsenud Põlva Rahvahariduse Seltsi vastu. 1995. aastal ilmus tema sulest raamat „Põlva Rahvahariduse Seltsi 33 aastat“. Samal aastal lõi Rein Vill koos mõttekaaslastega Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi, mis põhineb omaaegse seltsi aadetel. Rein Vill oli seltsi juhatuse esimees asutamisest kuni oma lahkumiseni. Selts sai õige pea oluliseks kogu Eesti kultuuripildis. Palju tähelepanu on pööratud Jakob Hurda pärandi tutvustamisele. Rein Villa ajal pandi alus tihedale koostööle Põlva Käsitööklubiga, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Eesti Vabaharidusliidu ja teistegi organisatsioonidega.

Rein Vill oli ka Põlvamaa laulupeoliikumise edendaja – paljude pidude stsenarist ja korraldaja. Siingi hoolis ta üle aegade kestvatest traditsioonidest. Ta tegi kõik endast oleneva, et täpsustada ja levitada olulist kultuuriloolist fakti: esimene eestlaste laulupidu toimus 1855. aastal Põlvas! 2005. aastal peeti suure tähtpäeva auks maakonna laulupidu „Rõõm ajas“. Rein Vill jõudis kokku panna ka raamatu „Põlva laulupeod 150“ (2006). Järjepidevuse märgiks on seegi, et tänavune Põlvamaa laulupeoaasta “Mitmel häälel“ ja maakonna laulupidu „Igatsus“ on pühendatud 160 aasta möödumisele esimesest laulupeost.

Avatseremoonia lõpul tänas kokkutulnuid oma pere nimel Sirje Vill. Ühiselt käidi ka Rein Villa haual Põlva kalmistul.
„Sa jätsid jälje Põlva radadele“ on pühendusluuletuses öelnud põlvalane Helgi Teder. Nüüdsest saab Rein Villale mõelda ka pühenduspingile toetudes.

Suur tänu meistrimeestele ettevõttest Guido Mööbel OÜ ja toetajatele – Põlva Vallavalitsusele ja Põlvamaa Hoiu-Laenuühistule.