Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad Heino Tartesele ja Piret Õunapuule

25.juulil anti Põlva Kultuurikeskuses üle Jakob Hurda 24.rahvuskultuuri auhinnad. Tutvustame laureaate.

Heino Tartes, lõõtspillimeister on üks mitmekülgsemaid ja järjekindlamaid lõõtspillimuusika edendajaid ning on valmistanud üle 60 pilli. Ta on koostanud ja välja andnud raamatud Põlva- kui Võrumaa lõõtsamängjatest.
Põlvamaa ja kogu Eesti rahvamuusikamaastikku on mees rikastanud erinevate sündmustega, sealhulgas rahvusvahelise lõõtspillipeoga HARMOONIKA, mis tänavu toimus juba 5.korda!

Lõõtsamängu saab õppida Põlva Muusikakoolis õpetaja Tartese käe all. Lisaks korraldatakse ka pilli valmistamise meistrikursuseid. Põlva Lõõtspilliseltsi tegevuse tulemusena on Põlvas kaheksa aasta jooksul pillimängu õppinud enam kui 130 huvilist ja 35 inimest on valmis saanud oma lõõtsa. Neist nelja tegijat võiks suisa meistriks nimetada.

Heino Tares on tutvustanud teppo-tüüpi lõõtspilli mitmel pool väljaspool Eestit: Soomes, Lätis, Leedus, Ukrainas, Udmurtias, Saksamaal, Poolas jm. erinevatel festivalidel, teleesinemistel, õpitubades, kontsertidel.

Kõike eelöeldut arvesse võttes oli põhjendatud Põlva kuulutamine Eestimaa lõõtsapealinnaks muusika-aastal 2015. Samuti on tehtud töö parim tõendus, miks just Jakob Hurda maakondlik kultuuripreemia määrati Heino Tartesele.

Et aga igal aastal, Jakob Hurda sünnipäeva paiku annab Hurda Selts üle vabariigi mastaabis maineka rahvakultuuripreemia, siis oli ootuspärane selle määramine teenekale eesti rahvuskultuuri uurijale ja tutvustajale, etnoloog Piret Õunapuule.

Piret Õunapuu alustas oma erialast tööd 1979.aastal Eesti Vabaõhumuuseumis, kus keskendus taluarhitektuuri ja -mööbli uurimisele. 1980.aastal asus ta tööle Eesti Rahva Muuseumisse, kus töötab siiani. Tema peamisteks uurimisteemadeks on etnograafilise mööbli ajaloo kõrval olnud eesti  pärimuslik kombestik, rannarootslaste rahvakultuur, aga kõige enam siiski ERMi ajalugu, sealhulgas Jakob Hurda, Oskar Kallase, Ilmar Mannise jt roll ning tegevus.

Viljaka autori sulest on ilmunud raamatud “Pühad ja kombed”, “Eesti pulm”, “Nii meil jõulud tuppa toodi” (kaasautor L. Karron), “101 vana aja asja”. Hinnatava kaastöö tegi ja toimetamisvaeva nägi ta koos kolleegidega, aidates kaante vahele  mahuka kogumiku “Eesti Rahva Muuseum 100”.

Piret Õunapuu koostatud näituste üle ei ole rõõmustatud mitte ainult
Eestis, vaid ka välismaal. Sisukad väljapanekud on köitnud huvilisi juba pikki aastaid.

JAKOB HURDA RAHVUSKULTUURI AUHINDU RAHASTAVAD EESTI KULTUURKAPITAL JA KULTUURKAPITALI PÕLVAMAA EKSPERTGRUPP.