On jälle tammikuu

On jälle tammikuu (jaanuar). Paljude muude väärikate tähtpäevade kõrval jääb silma soomlanna Terttu Väntäse juubelipäev 22.kuupäeval. Eks nii mõnigi meenuta selle tõe kuuldes Veikko Väntäst, kes on ületamatu eesti keele kõnelemises, lauluoskuses (teab väga paljusid eestikeelseid laule peast), sõprussuhete arendamises kahe maakonna – Põlva ja Kannuse vahel.

Aga alguste algus oli aastal 1990, kui Veikko koos abikaasa Terttuga kutsusid ellu esimesed soome keele kursused siinkandis ning mäletan, et just Terttu Väntäse käe all õppisid noormehed, kes soovisid minna Lestijõeoru taludesse tööle. Nendest õppuritest tulid mitmed tagasi, osa leidis aga Soomes endale lemmikpaiga ja nüüd on paljude nende juured sealses mullas.

Tol korral (1990) teadsid vähesed,et Terttu Väntänen on soome kirjandussõbrale tuntud kui andekas luuletaja. Tema huviorbiidis on mälestused, peretraditsioonid, soome kodu sõna kõige laiemas tähenduses. Aga päris kindlasti võib tema loomingus leida tugevaid feminismijooni.

Nüüdseks on Terttu Väntäse sulest ilmunud 3 paksu iseseisvat luulekogu ning palju erinevaid värsse perioodikas. Suurtööna tuleb vaadelda tema mälestusteraamatut maailma eri paigust pärit naiste elulugude toimetamisel. Soomlannade, karjalaste, venelannade, horvaatlase jt. lugude kõrval on üles tähendatud ka põlvalaste Heli Raidla ja Asta Tageli väärikas elukaar. Kes on aga Terttu Väntäse luule eesti keelsest variandist huvitatud, leiab Põlva Keskraamatukogust juubilari pisikese valikkogu “Aeg ei peatu”, mis on vastselt ilmunud just auväärse sünnipäeva künnisel.

Põlva vallas on aga Terttul ja Veikkol oma suvekodu, kuhu ikka ja jälle tullakse hinge kosutama, sest ei saa ju võõraks jääda selle maa ning rahvaga, mida armastatakse, mille kultuurist ja inimestest teatakse uskumatult palju ning seda avastatakse iga külaskäiguga enam. “Siin on tõepoolest meie teine kodu ja teine kodumaa,” tõdevad nad kui ühest suust.

PALJU ÕNNE JA TERVIST TERTTULE KÕIGILT SÕPRADELT!

Põlvas tähistati Jakob Hurda mälestuspäeva

Jakob Hurda Selts tähistas 12.jaanuaril oma nimikangelase mälestuspäeva.
1934.aastal kirjutas Jakob Hurda väimees Aleksander Mohrfeldt: “Vägevad kuningad valitsevad paljude maade ja suurte rahvahulkade üle. Jakob Hurda valitseda oli 3 valdkonda: usuteaduse, keeleteaduse ja rahvaluule vald. Usuteaduse vallas kutsuti teda kandidaadiks, keeleteaduses doktoriks ja rahvaluules oli ta oma eluajal nimeta. Pärast surma, matustel sai ta rahvaluule alal aunime KUNINGAS.”
Seltsi juhatuse esimees Sirje Vill vahendas kuulajatele suurmehe elukaare lõpupäevade traagilisust ja kurbust. Pikamalt peatus ta aga Jakob Hurda ja tema arvukate kaastööliste kogutud vaimuvaral, kõneldes teemakohaselt just matustega seotud uskumustest, mis valdavalt pärit kõige kommeterikkamast paigast Eestimaal: Põlva kihelkonnast ja Vanalt-Võromaalt.
Seltsi asjuri Niina Siirmanni eestvõttel süüdati küünlad Jakob Hurda ausamba jalamil suurmehe 110.surma-aastapäeval.