Jakob Hurda Rahvahariduse Selts – 110

Aeg kiirustab linnutiivul ning on viimane aeg pidupinki paluda kogu Põlva Rahvahariduse Seltsi  pere, sest just nüüd  – detsembris 2017 – saame  olla juubelimeelsed ja juubelikeelsed. OLETE LAHKESTI OODATUD!

KONVERENTS kolmapäeval, 6.detsembril 2017 algusega kell 13 Põlva Kultuurikeskuse salongis.

JUUBELIMEELNE JÕULUPIDU neljapäeval, 7.detsembril 2017 kell 18 kohviksu Aal.

Sissepääs 12 eurot tulija kohta;  tasuda saab ülekandega  seltsi arvele EE231010402034969006.

 

Pahandused päkapikumaal

Põlva Kultuurikeskuses teisipäeval, 28.novembril 2017 algusega kell 11
jõulunäidend PAHANDUSED PÄKAPIKUMAAL.
OSADES:
Anar ja Triin Anijalg, Urve Järg, Mirimai Kikas, Jan-Mattias Kottise, Ester ja Jaanus Liblik, Isi Lindre, Heido Mägi, Egne Oinus, Merlin Oraste, Salme Paabut, Janno Rüütle, Ilmar Tagel, Rosina Untera.
KAASTEGEV:
Põlva Muusikakooli lastekoor õpetaja Ülle Kuruski juhendamisel
LOO AUTOR ja LAVASTAJA :
Sirje Vill
LAVASTAJA ASSISTENDID:
Anar Anijalg, Urve Järg, Egne Oinus

Jakob Hurda rahvuskultuuripreemiad Ilmar Vananurmele ja Asta Pintsaarele

Asta Pintsaar (sünd 15.05.1942) on töötanud õpetajana Kauksi Põhikoolis ja raamatukoguhoidjana Tartu Ülikooli Raamatukogus. Erialalt on ta saksa filoloog ning just saksa keele suurepärane valdamine on olnud aluseks laialdasele tegevusele kodu-uurijana ja teinud Astast hindamatu abilise teistele kodu-uurijatele. Tähtsal kohal tema tegevuses on genealoogia. Asta Pintsaar alustas oma sugupuu koostamisest ja koostas seejärel enamuse Kanassaare küla perekondade sugupuud.
Aastatel 2008–2013 aitas Asta Pintsaar koostöös Eesti Genealoogia Seltsi ja Rahvusarhiiviga vabatahtlikuna kaasa 17 Räpina ja Põlva koguduse personaalraamatu indekseerimisele. Arvutist tuli välja kirjutada kõik kirikuraamatutes olevad perekonnanimed ja need siis uuesti arvutitabelisse sisestada koos lehekülje- ja pildinumbritega 
Asta Pintsaar täpsustas nimesid Põlva ja Räpina vabadussammastel 2018. aastal avaldatava raamatu jaoks, mis puudutab Vabadussõjas langenuid (vastutav koostaja ajaloolane Jaan Pihlak). Ta on põhjalikult tegelenud koolide ajaloo uurimisega, keskendudes varasemale perioodile (1765–1900). Ta on kogunud hulga materjali paljude koolide kohta (Kauksi kool, Räpina Papreküla kool, Põlva kihelkonnakoolid, Vanaküla külakool, Leevaku külakool jne). Osa uurimusi (kokku on 22 kausta) on ta juba üle andnud Põlva Talurahvamuuseumile, Räpina Koduloo- ja 
Aiandusmuuseumile, Põlva Keskraamatukogule, koolidele ja seltsidele, osa on veel tema valduses, kuna vajavad täiendamist. Väga tähtis  on Asta jaoks ka kodukoha ajaloo uurimine, milles omakorda olulisel kohal on kultuurilugu. Ka selles vallas on ta kogunud palju 
materjali (Moisekatsi–Kauksi pasunakoor, Kauksi laulu- ja mänguselts Eha, kunstnik-kirjanik Jaan Vahtra ja Kauksi–Peravald, Kanassaare küla 1797–2015 jpt). Ta on täpsustanud Põlvas toimunud esimeste eestlaste laulupidude (1855, 1857, 1858) faktistikku, uurinud  teeneka koolmeistri David Donneri tegevust jne. Ka kodukoha ajalugu  käsitlevaid materjale on palju (27 kausta). Asta Pintsaar on avaldanud perioodikas üle 10 sisuka artikli. Tema artikleid ilmub ka ettevalmistatavas Põlva Rahvahariduse Seltsi IV kodulookogumikus. 
Tema muuseumidele ja raamatukogudele annetatud käsikirjad on huvilistele 
kättesaadavad. Asta Pintsaar  on esinenud ka ettekannetega (Kaika suveülikoolis, kodukandipäevadel jm).

Ilmar Vananurm (sünd 21.12.1946) on ajakirjanik, luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija. Ta on suure osa oma tööst ja elust pühendanud rahvuskultuuri jäädvustamisele ja arendamisele. Just tema oli see, kes 40 aastat tagasi kirjutas jutustuse „Hilanamäe helin“ ning koos Liidia Sillaotsaga ülevaate „Kumo kaldu kuldakaivo. Hilana Taarka.“ Nende põhjal sündisid ka Kauksi Ülle näidend ja Ain Mäeotsa film, mõlemad pealkirjaga „Taarka.“
Ilmar Vananurm on koostanud ja toimetanud kogumikud „Mu Setomaa“ (2002), „Eestikeelne haridus Petseris“ (2003), „Petserimaa külad I, II, III“ (2005, 2006, 2007), „Seto kodo“ (2007), „Obinitsa – ajast aega“ (2006) ja „Leelo üle Obinitsa“ (2011). Lisaks on ta koostanud fotonäitusi ajaloolisest Setomaast ning välja andnud albumi „Sain haarata hetki,“ kus on 307 fotot viimase poole sajandi Setomaast.
Ilmar Vananurm on välja andnud kolm proosakogu: „Pesad“ (2005), „Ostseewellen. Ausammas lehmale“ (2012) ja „Mu Petserimaa“ (2013). Ta on kirjutanud hulgaliselt luuletusi. Luuleraamat „Vii üle vii“ (2008) on seni maailma suurim setokeelne autoriluule teos, sisaldades ligi 90 murdekeelset luuletust.
Ilmar Vananurm on kirjutanud näidendid „Petserimaa igatsus“ (2007) ja „Kallistus“ (2009). Ta on tunnustatud leedu kirjanduse tõlkija. Kümne aasta vältel toimetas ta ajalehte Setomaa. Nendel aastatel jäädvustati paljude tänaseks meie hulgast lahkunud seto kultuurikandjate elu- ja laululugusid.
1996. aastal pälvis Ilmar Vananurm Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia, 2002. aastal Anne Vabarna nimelise kultuuripreemia ja 2008. aastal Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia.

Jumalasulane

AUSTATUD PROUA KERSTI LAMP ja kogu auväärne KIMMELITE SUGUVÕSA

Olete oodatud pühapäeval, 23.juulil 2017 kella 11 Põlva  Maarja kirikusse, kus jumalateenistuse lõppedes mängib Põlva Linna Harrastusteater teie kalli JÜRI GEORG KIMMELI mälestuseks dokumentaalloo “JUMALASULANE”.

2016.aasta hooaeg

Hooaeg 2016.mai – 2017.mai oli Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsis tavapäraselt toimekas. Seltsi juhtis 7-likmeline juhatus koosseisus: Anar Anijalg, Urve Järg, Arvo ja Eela Jää, Heido Mägi, Külli Ots ja Sirje Vill. Asjurina tegutses Niina Siirmann.

Mais 2016 sai teoks traditsiooniline Põlva valla kooliõpilastele mõeldud folkloorifestival, mille peakorraldaja Külli Ots kutsus lapsed Himmaste Külakeskusse, kus iga kooli võistkonnal oli võimalus pakkuda kuulajale oma parimad võistlustööd: kas laulud, folkloorsed tantsud või naljalood. Parimatele (nii esinejatele kui ka juhendajatele) jagati tänukirju kui ka kingitusi.

Juulis 2016, Jakob Hurda kultuuripreemiate üleandmisel seisid publiku ees luuletaja ja publitsist Rein Veidemann ning Laheda valla kultuuritöötaja Andres Määr Preemiad andsid üle maavanem Igor Taro ja seltsi juhatuse esimees Sirje Vill. Sündmust kajastas ka TV 3. Suur aitäh ürituse ladusa korralduse eest Niina Siirmannile ja Külli Otsale.

Suvel käis Põlva Linna Harrastusteater rahvusliku etendusega “Perändüs” mitmel pool maakonnas kui ka naabermaakondades ja seda enam kui 15 korda. Väga kõrgeks on hinnatud Ilmar Tageli, Janno Rüütle, Ester ja Jaanus Libliku, Urve Järgi, Salme Paabuti, Heido Mägi ja Ülo Needo mäng.

Septembrist-novembrini 2016 valmis käsikiri mälestusteraamatust”Põlva eile”, kus lugejale antakse huvitav ülevaade Põlva valla ajaloost kihelkonnaajast punase aja alguse esimeste tegudeni. Käsikirja küljendas seni seltsiga väga usalduslikku koostööd teinud OÜ Kuhjakurv. Praeguseks on valminud taotlused Eesti Kultuurkapitalile (nemad keeldusid aitamast) ja Põlva KOP-ile, kellelt vastus õnneks positiivne, et anda raamat trükki. Küljendamisrahade eest aitäh kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile ja Põlva Vallavalitsusele. Omaosalusega (10%) on toetamas ka Jakob Hurda Selts.

Novembris 2016 esitles seltsi juhatuse esimees Sirje Vill väikest luule- ja fotoalbumit “Valguse ja värvide väraval”, kus on kasutatud illustratsioonidena seltsi taasasutaja Rein Villa fotosid. Aitäh Anar Anijalale, kes luges vastsest kogumikust värsse ning lõõtsakuningale Heino Tartesele musitseerimise eest.

Detsembris tegi taas ilma harrastusteater, kes tõi Põlvas väikeste vaatajateni traditsioonilise jõululoo “Lumememm Lusti”. Peaosas võlus lapsi Anar Anijalg.
Samas kuus sai teoks ka seltsi jõulupidu, mis peeti Aali klubi peolauas, meeleolu eest hoolitsesid harrastusteater ja “Laheda lahe mutt” Anni. Aitäh abi eest ka Eela Jääle, Niina Siirmannile ja Külli Otsale.

Jaanuaris 2017 ilmus Sirje Villalt esimene tõlkeraamat, soome luuletaja Terttu Väntäse väike luulekogumik eesti keeles “Aeg ei peatu”. Kogu valmis autori juubelipäevaks.

Jaanuaris 2017 olid Jakob Hurda Seltsi liikmed ja ka teised huvilised palutud Jakob Hurda mälestuspäevale, mis tavapäraselt saab teoks Hurda surma-aastapäeval. Seekord rääkis Sirje Vill meie kodumaakonnas levinud pärimustest, mis surmaga seotud.

Märtsis, emakeele päeval, valiti meie seltsi esindaja Külli Ots Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse uueks liikmeks. Palju jõudu uues ametis meie saadikuna.

Märtsist-mai alguseni kestsid rahvakoolis täiskasvanutele mõeldud inglise keele kursused, kus osales üle paarikümne huvilise. Kiitust väärib koolitusjuhina Niina Siirmann, kes viib edasi seltsi vana tava: hoida elus täiskasvanutele mõeldud õpe, hoida elus rahvakool.

Aprillis 2017 valis žürii järjekordsed 2 Jakob Hurda kultuuripreemia laureaati, kellele antakse preemiad üle Jakob Hurda sünniaastapäeval, seekord Põlva kirikus, kus harrastusteater 23.juulil mängib dokumentaalloo “Jumalasulane”, mis on pühendatud legendaarse kirikuõpetaja Jüri Kimmeli 35.surma-aastapäevale.

5.mail 2017 osalesid Arvo Jää, Ilmar Tagel, Heido Mägi, Urve Järg, Estrid Mägi, Külli Ots ja Sirje Vill talgutel Jakob Hurda sünnitalus. Püstitati uus lipuvarras ja riisuti taluõu puhtaks.

13.mail 2017 sängitas selts maamulda Põlva kalmistule seltsi auliikme Evald Kampuse põrmu. Harrastusteater pühendas vaimuhiiglasele oma mälestusminutid. Nii kremeerimise kui ka matusetalituse viis läbi Ilmar Tagel.

Kolmapäeval, 24. mail 2017 on taas Külli Otsa eestvõttel Himmastesse Jakob Hurda sünnikülla oodatud Põlva valla koolide väikesed folkloorihuvilised oma parimate etteastetega, et pidada maha traditsiooniline VII folkloorifestival.

NB! Ülearune ei ole meenutada, et detsembris 2017 tähistame Põlva Rahvahariduse Seltsi moodustamise 110.aastapäeva. Nii et kindlasti jälgige reklaami ning kohtumiseni sellel suurüritusel.

Tehtud suure töö eest tänan ka seltsi raamatupidajat Siivi Paidet ning revisjonikomisjoni liikmeid Helle Virti, Ene Umbrat ja Tiia Rammot.

Aitäh teile kõigile, kes te jagate Jakob Hurda vaateid ning hoiate elus meie rahvakultuuri.

On jälle tammikuu

On jälle tammikuu (jaanuar). Paljude muude väärikate tähtpäevade kõrval jääb silma soomlanna Terttu Väntäse juubelipäev 22.kuupäeval. Eks nii mõnigi meenuta selle tõe kuuldes Veikko Väntäst, kes on ületamatu eesti keele kõnelemises, lauluoskuses (teab väga paljusid eestikeelseid laule peast), sõprussuhete arendamises kahe maakonna – Põlva ja Kannuse vahel.

Aga alguste algus oli aastal 1990, kui Veikko koos abikaasa Terttuga kutsusid ellu esimesed soome keele kursused siinkandis ning mäletan, et just Terttu Väntäse käe all õppisid noormehed, kes soovisid minna Lestijõeoru taludesse tööle. Nendest õppuritest tulid mitmed tagasi, osa leidis aga Soomes endale lemmikpaiga ja nüüd on paljude nende juured sealses mullas.

Tol korral (1990) teadsid vähesed,et Terttu Väntänen on soome kirjandussõbrale tuntud kui andekas luuletaja. Tema huviorbiidis on mälestused, peretraditsioonid, soome kodu sõna kõige laiemas tähenduses. Aga päris kindlasti võib tema loomingus leida tugevaid feminismijooni.

Nüüdseks on Terttu Väntäse sulest ilmunud 3 paksu iseseisvat luulekogu ning palju erinevaid värsse perioodikas. Suurtööna tuleb vaadelda tema mälestusteraamatut maailma eri paigust pärit naiste elulugude toimetamisel. Soomlannade, karjalaste, venelannade, horvaatlase jt. lugude kõrval on üles tähendatud ka põlvalaste Heli Raidla ja Asta Tageli väärikas elukaar. Kes on aga Terttu Väntäse luule eesti keelsest variandist huvitatud, leiab Põlva Keskraamatukogust juubilari pisikese valikkogu “Aeg ei peatu”, mis on vastselt ilmunud just auväärse sünnipäeva künnisel.

Põlva vallas on aga Terttul ja Veikkol oma suvekodu, kuhu ikka ja jälle tullakse hinge kosutama, sest ei saa ju võõraks jääda selle maa ning rahvaga, mida armastatakse, mille kultuurist ja inimestest teatakse uskumatult palju ning seda avastatakse iga külaskäiguga enam. “Siin on tõepoolest meie teine kodu ja teine kodumaa,” tõdevad nad kui ühest suust.

PALJU ÕNNE JA TERVIST TERTTULE KÕIGILT SÕPRADELT!

Põlvas tähistati Jakob Hurda mälestuspäeva

Jakob Hurda Selts tähistas 12.jaanuaril oma nimikangelase mälestuspäeva.
1934.aastal kirjutas Jakob Hurda väimees Aleksander Mohrfeldt: “Vägevad kuningad valitsevad paljude maade ja suurte rahvahulkade üle. Jakob Hurda valitseda oli 3 valdkonda: usuteaduse, keeleteaduse ja rahvaluule vald. Usuteaduse vallas kutsuti teda kandidaadiks, keeleteaduses doktoriks ja rahvaluules oli ta oma eluajal nimeta. Pärast surma, matustel sai ta rahvaluule alal aunime KUNINGAS.”
Seltsi juhatuse esimees Sirje Vill vahendas kuulajatele suurmehe elukaare lõpupäevade traagilisust ja kurbust. Pikamalt peatus ta aga Jakob Hurda ja tema arvukate kaastööliste kogutud vaimuvaral, kõneldes teemakohaselt just matustega seotud uskumustest, mis valdavalt pärit kõige kommeterikkamast paigast Eestimaal: Põlva kihelkonnast ja Vanalt-Võromaalt.
Seltsi asjuri Niina Siirmanni eestvõttel süüdati küünlad Jakob Hurda ausamba jalamil suurmehe 110.surma-aastapäeval.

Jakob Hurda rahvuskultuuripreemiad Rein Veidemannile ja Andres Määrile

25.korda anti juuli lõpus üle Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinnad. Traditsiooniliselt saavad parematest parimad kaks preemiat, millest üks jääb alati kodumaakonda ning teise preemia viib kaasa keegi vabariigi pärimuskultuurikandjatest. Seekord olid õnnelikeks rahvuskultuuriauhindade saajateks ajakirjanik, luuletaja ja emeriitprofessor REIN VEIDEMANN pealinnast ning Vana-Koiola kultuurimaja direktor ANDRES MÄÄR, keda peetakse maakultuuri südametunnistuseks.

Sooje tervitussõnu laususid laureaatidele Põlva uus maavanem IGOR TARO, Põlva vallavanem GEORG PELISAAR, Laheda vallavanem SIRJE TOBRELUTS. Oli nauditav kuulata mõlema laureaadi julgeid mõtteid, mis suunatud tulevikku. Meeldisid Rein Veidemanni esitatud värsid. Aplausitorm järgnes Andres Määri ja tema juhitud paroodiaansambli Lahedad Mutid Lahedalt ülesastumisele.

Läinud sajandi ühe suurema eestlase Jakob Hurda nime kandvaid rahvuskultuuriauhindu on aastaid rahastanud Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts on lisanud juurde Tõnis Laanemaa hinnalise graafilise lehe ning vastava tunnistuse.

Seljataha sai 6.folklooripäev

17.mail sõitsid Himmastesse, Jakob Hurda súnnikúlla Põlva valla kõikide koolide folkloorihuvilised, kaasas oma head õpetajad, et kohtuda sellel kevadel juba 6.korda.

Teoks sai traditsiooniline folklooripäev meie noorõppurite sõna-, laulu-, tantsu- ja pilllimängu rõõmude kaudu. Selline on olnud Jakob Hurda Seltsi juhatuse liikmete nägemus, kuidas kaasata noori hurdalike väärtuste juurde, kuidas kasvatada endale järeltulijaid. Päeva peakorraldaja oli Kúlli Ots. Pidu juhtis Helje Põvvat. Tervitussónu lausus Põlva vallavalitsuse poolt haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aigi Tiks. Vallavalitsuse kultuurikomisjoni esimees Janno Rúútle oli juba varakult toonud kohale suussulavad kringlid, häid sponsoreid oli teisigi.
Ja siis läks see lahti!

Ūhisgúmnaasium astus õpetaja Hedvi Rebase juhendamisel ette võrukeelse ringi lastega, õpetaja Ulvi Pern lisas juurde lauljad, kanneldajad, plokkflöödimängijad!

Johannese Kool úllatas tundmatute pillidega ja kui imeliselt kõlasid nende esitatud rahvaviisid! Tublid olid noored sõnakunstnikud! Aitäh õpetajatele Riina Velmetile, Raili Toomele ja Anneli Kiudorvile.

Mammaste Kool oli hästi vapper oma järjekordseid tantse esitades (õpetaja Karin Simso). Kuulama panid end ka õpetaja Marju Lepassoni võru keele ringi lapsed.

Põlva Põhikooli esindasid õpetaja Mare Urbani käe all tegutsevad noored muusikud ning Hele Aia klassi sõnakunstnikud-noormehed.

Pidu oli tore, autasud olid vahvad ja sai bussiga sõita! – Nii útlesid úhe kooli esindajad olnu kohta. Tänu siinkohal veel kõigile õpetajatele, kelleta see kokkusaamine poleks olnud nii värvikas. Aitäh Põlva vallavalitsusele ja sponsoritele! Aitäh kõigile abilistele!