Hurda väimehe kodutalus Valgejõel

Septembri päikseline nädalalõpp viis Hurda Seltsi reisihuvilised ajalooliselt tähtsasse maailma: külastasime Jakob Hurda väimehe Aleksander Mohrfeldti ehitatud kodutalu Valgejõel. Maalilise looduse rüpes tukkuv omaaegne arhitektuuripärl ei paku enam kodusoojust Hurda suguvõsa liikmetele, sest neid on ajatiib viinud üle Toonela jõe, aga praegune lahke SUNDJA pererahvas kutsus meid nagu suuri sugulasi tuppa ja tutvustas vanavara ning puistas heldelt mälestustekilde, mis seotud kuulsa eestlase sugulastega, eeskätt muidugi Karl ja Helmi Viitoliga.

Et see paik esimese Eesti Vabariigi ajal oli Tallinna kultuuritegelaste armastatud suvituskoht, oli kohapeal meile kõigile täiesti arusaadav, sest madal jõeke kõrge kaldaserva ja kohiseva metsaga oli pigem killuke muinasjutust kui tänasest reaalsusest.

Meie reisitee andis võimaluse kiigata ka rannarahva elu-olu.

Suurepärase sügispäeva eest on seltsi juhatus väga tänulik Liina Kährile ja Külli Otsale – reisi peakorraldajatele.

Purekkari neemel
Rohkem maismaad pidi enam edasi minna ei saa. Tuleb meri ja õige-õige pää mõni Soome saareke. Purekkari neeme tipus, Mandri-Eesti kõige põhjapoolsemas punktis seisavad Helje Põvvat, Olga Järvela ja Leili Punga

Toidupidu folkloorikuninga auks

Laupäeval toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses Jakob Hurda 175. sünniaastapäevale pühendatud folkloorikuninga rahvustoidu ja koduveini konkurss. Esindatud oli viis kategooriat 55 tootega ligi 40 autorilt. Pakutavat hindas nii žürii kui ka publik.

Konkursile olid oodatud traditsioonilised talutoidud, nagu leib, karask, sõir, plaadikook ja koduvein ehk toidud, millest pidas väga lugu ka usu- ja keelemees Jakob Hurt. Plaadikooki oli ta pidanud peolaua uhkuseks ning klaasikest head koduveini paremaks kui arstirohi.

Veinikategooria oli toidukonkursil ka kõige enam esindatud grupp, pakkudes mekkimiseks 31 veinisorti. Toimunut võib pidada suisa rahvusvaheliseks, sest esindatud olid ka Saksamaa (Annelore Seyer- plaadikook) ja Soome (Terttu Väntänen ja Arto Hirviniemi veinid). Geograafiline esindatus Eesti piires oli samuti lai, osavõtnuid oli Tallinnast, Lääne-Viru-, Pärnu-, Tartu-ja Harjumaalt, Põlvamaast rääkimata.

Pakutut hindas žürii koosseisus Tartu linnapea Urmas Klaas, OÜ Veinivilla juhataja Tiina Kuuler, Riigikogu liige Tarmo Tamm, Eesti rahvustoidu propageerija Ester Tuiksoo, AS Lõuna Pagarid tsehhijuht Anne Varul, Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsi juhatuse esimees Sirje Vill ning Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja toidukvaliteedi spetsialist Evi Randpere.

Ettevõtmise idee autor Sirje Vill ütles, et hindamine toimus samasuguste reeglite alusel nagu seda tehakse Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukese märgi väljaandmisel. «Allahindlust ei tehtud, oluline oli nii koostisainete kvaliteet, maitse kui ka kaubanduslik väljanägemine,» lisas Vill.

Konkursi patroon Ester Tuiksoo märkis, et koduleiva ja karaski osas oli tase väga tugev, iga toote puhul oli, mida esile tuua. Pisut kesisemaks hindas ta plaadikookide valiku. «Julgemalt oleks võinud kasutada sellist traditsioonilist talukraami nagu kohupiim ja vahukoor,» lisas Tuiksoo. Auhindade kättejagamise eel lausus patroon, et esimesest katsest sõltub, kas toimuvast saab traditsioon. Kõik märgid lubavad, et saab, sest osavõtnute arv ja pakutud valik ületasid korraldajate julgemadki ootused.

Konkursitooted olid hindamiseks varustatud numbriga. Nii publikule kui žüriile olid teada kategooriate osalejad, kuid milline number millist autorit tähistas, mitte. Sama kehtis ka veinide puhul, mille pudelid olid peidus paberkotikestes. Degusteerimist viisid läbi nn tehnilised töötajad, kel pakutava autorluse kohta samuti info puudus. Igast kategooriast sai valida oma lemmiku, poetades sedeli meelistoote numbriga vastavasse potikesse.

Kõik osalenud said tänukirja ja keraamik Mati Kuusingu loodud rahvusvärvides pokaali. Sama autori loominguna olid valminud ka võitjatele jagatud pitsimustrilised kaanega savianumad. Eripreemia nimega «Kiida konkurenti» oli välja pannud AS Lõuna Pagarid ning veinimeistreid ergutas kinkekott Addinolilt. Auhinnafondi panustasid Põlva Tarbijate Ühistu, AS Tere ja Põlva Vallavalitsus. Toidukonkursi tunnustatud Koduleiva kategoorias pälvis žürii preemia Kersti Murumets Ruusalt. Publik valis oma lemmikuks Marje Mäekalle singitäidisega leiva ning Lõuna Pagarite eripreemia kuulus Siivi Paide kanepiseemnetest krõmpsuvale leivale. Parimaks karaski autoriks tunnistas ž

ürii võrulanna Maiga Leetjõe. Publik valis lemmikuks Saima Rüütle ja Lõuna Pagarid Sirje Kukke (Varbuse) karaski. Sõiradest pälvis þ ürii preemia Anni Tomba (Hurmi küla) valmistaud sõir, mille tooraineks oma kitsede piim. Publiku lemmik oli Silvia Kivisild (Orava) ja eripreemia pälvis Elvi Kokk (Vana-Koiola). Plaadikookide osas kuulus sümpaatia Anne Jõgisele (Põlva vald) ja publiku oma Karen Perele (Rakvere). Tõsine katsumus nii žüriile kui publikule oli veini hindamine. Siin anti välja ka kõige enam ergutuspreemiaid. žürii andis kõrgeima hinnangu Silvia Pütsepa (Tartu) veinile Saatuslik Naine. Publiku lemmikuks osutus Ilmar Vananurme (Setomaa) valmistatud vein, mis oli magususe poolest konkurentidest tublisti üle. Eripreemia kõrgete punktide eest kõigile esitatud veinisortidele pälvis Külli Lokko, kelle veine võis degusteerimiselt ka kaasa osta. Põlva valla eripreemia pälvis Leo Küti (Räpina) arooniavein.

Nähes nii arvukalt esindatud kodumaist päritolu veine, tekkis paratamatult küsimus, miks neid kaubandusvõrgus saada pole. Heal juhul võib neid trehvata kas laatadel või väiksematel nišiüritustel. Konkursi patrooni sõnul on põhjus seadusandluses. Praeguste paragrahvide alusel võib koduveini pakkuda-müüa kohaliku omavalitsuse loa alusel konkreetsel üritusel konkreetse ajavahemiku jooksul. Pikka aega on levinud arusaam, et ühe õige veini toormeks on viinamari. Eesti koduveinitoodangu areng on märk sellest, et ka marjaveinid on tõestamas oma kohta konkurentsis. Kogemuste ja hea tehnoloogia koostoimel valmib nauditav vein nii sõstardest, õuntest, rabarberist, metsamarjadest kui ka arooniast. Härrastel otsustajatel on viimane aeg kodumaine veinikultuur ka poliitiliselt seadustada.

Publiku hulgas tekitas päris palju elevust vein degusteerimisnumbriga 22. Et nimetatud vein oli ka siinkirjutaja lemmik ja jäi lõpparvestuses märkimata, võttis toimetaja nõuks uurida välja, mis vein see oli ja kes on autor. Tegemist oli Leo Küti ja Olavi Pihlapuu valmistatud veiniga Pine Lake, mille tooraineks Räpinas kasvanud viinamarjad. Kui enamik veine vastas keskeltläbi hea koduveini maitseelamusele, siis nimetatud vein üllatas nii lõhna kui sisuka maitsebuketiga, oli kõike muud kui traditsiooniline kodumaine.

Folkloorikuninga auks korraldatud esimesel rahvustoidu ja koduveini konkursil osalenute arv ja pakutud valik ennustavad ettevõtmisele suurt tulevikku.

Margit Õkva ajalehtest Koit

Hurda-preemia laureaadid: preemia tuli avansina

Laupäeval toimunud Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva pidustustel andsid maavanem Ulla Preeden ja Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts üle kultuuripreemiad tänavustele laureaatidele.

23ndat korda välja antava preemia pälvisid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna emeriitdotsent Paul Hagu ja Jakob Hurda Sünnitalu Taastamise Komitee tegevjuht, Hurda-seltsi juhatuse aseesimees Arvo Jää.

Mõlemad laureaadid ütlesid, et preemia tuli avansina. «Midagi olen teinud, aga lõpuni pole läinud. Nüüd on põhjust rohkem pingutada,» sõnas Paul Hagu, pidades silmas folkloori publikatsioonide väljaandmist. Ta lisas, et paljud plaanid on takerdunud puhtalt inimliku laiskuse taha. Humoorikas sõnavõtus märkis Hagu, et Hurda jälgedes astumiseks võib pidada sedagi, et ta endale habeme kasvatas ning on osa saanud ka kuninga tiitlist. «Rahvas nimetas Hurda folkloorikuningaks pärast tema surma. Minul on õnnestunud olla valitud Seto sootskaks, mis on samuti võrdne kuninga tiitliga.»

Arvo Jää ütles tänukõnes, et tema folkloristina kõnelda ei oska ning see, et kultuuripreemia pälvib ehitaja, on juba iseenesest midagi erakordset. «Sünnitalu detailplaneering on põhimõtteliselt vastu võetud, kuid üksikud detailid vajavad veel täpsustamist. Hoone peaks plaanide kohaselt valmima 2018. aastal,» sõnas Jää.

Hurda-seltsi juhatuse esimees Sirje Vill lisas, et sünnitalu taastamise nimel on Arvo Jää teinud tunde tasuta tööd, kirjutanud projekte ja otsinud koostööpartnereid. Mitmeid kordi on tulnud ette võtta sõit Tallinna. Perekond Jää eestvedamisel sai tähistatud Hurda abikaasa Eugenie viimane puhkepaik Tallinna Siselinna kalmistul.

Pidulikul sündmusel esinesid Külvi Paide laululapsed ja Evi Tamme juhendamisel noored rahvatantsijad. Fragmente Jakob Hurda eluloost tõid kuulajateni sõnakunstnikud Anar Anijalg ja Janno Rüütle. Musitseerisid Külvi Paide ja Signe Pruus, lauluga toetas Põlva Püha Peetri kiriku õpetaja Leevi Lillemäe.

Auhindade kätteandmise järel suundusid asjaosalised ja külalised Jakob Hurda ausamba juurde, et süüdata mälestusküünlad ja teha ühispilt. 19. juulil möödus skulptor Aulis Rimmi ja arhitekt Andres Männi loodud mälestussamba avamisest 25 aastat. Eelmise aasta laureaat, Eesti välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik Jüri Trei tunnustas Sirje Villa panust Hurda mälestuse säilitamisel ja edasikandmisel Eesti Lipu Seltsi hõbemärgiga.

Margit Õkva artikkel

Algab folkloorikuninga rahvustoitude ja koduveini konkurss

Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts on igal aastal juulikuus tähistanud oma nimikangelase sünniaastapäeva, et väärtustada Himmastest pärit suurmehe mälestust. Läinud sajandi üheks kuulsamaks eestlaseks nimetatud Hurt teenis juba oma eluajal mitmeid tiitleid. Usuteaduse vallas kutsuti teda kandidaadiks, keeleteaduses doktoriks. Pärast surma pärjas rahvas ta aga kuningaks. Folkloorikuningaks. Sellise erakordse tunnustuse oli Hurt auga välja teeninud, sest siiani on maailmapärandis suurim ja ainulaadseim Jakob Hurda kogu, mis koosneb 170 köitest sisaldades 50 000 rahvalaulu. See hiigelkogu muutus rahvusvaheliselt kuulsaks juba Hurda elupäevil ning põhjustas pärast tema surma Eesti Rahva Muuseumi asutamise.

Kodukant Põlva ning eeskätt rahvahariduse selts ja Põlva Linna Harrastusteater on püüdnud aastaid suurmehe sünniaastapäevi eriilmeliselt tähistada (Jakob Hurda elu käsitlevad dokumentaalnäidendid, teemakonverentsid, kontserdid, väljasõidud suurmehega seotud paikadesse, Jakob Hurda nimelise rahvuskultuuriauhindade üleandmise tseremooniad jms.).

Sellel aastal otsustas toimkond rõhutada tõika, millest ka Jakob Hurt eriliselt hoolis ja mida pühaks pidas. Hurt hindas parimaks lihtsat, talupoja köögis valmistatud toitu. Ta õnnistas mulgiputru, musta leiba, värsket karaskit, mett ja külma piima. Lausa arstirohuks pidas ta klaasikest head koduveini.

koduveini konkurssJakob Hurda 175. sünniaastapäeva tähistamise toimkond tahabki sellel korral tunnustada meie oma kodust kööki, kus hakkajate perenaiste (-meeste) käe all on valminud omatehtud leib, karask, plaadikook, sõir ja koduvein. Just neid põliseid eesti rahvustoite ja keelekastet oodatakse võistlustulle. Ürituse toimkonnas koos Jakob Hurda Seltsi esindajatega lööb aktiivselt kaasa ka abivallavanem Janika Usin. Konkursi patrooniks on eesti rahvustoidu väsimatu propageerija Ester Tuiksoo.

FOLKLOORIKUNINGA TOIDUKONKURSS saab teoks laupäeval, 19.juulil Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

Ootame kõiki tublisid perenaisi ja veinimeistreid üle Eesti ning kaugemaltki, kes suudavad pakkuda rahvuslikku mitte ainult vanas heas kuues, vaid päris julgesti võib välja tulla iga loominguline meister, kes on traditsioonilisse vanasse heasse maitsesse lisanud kaasaja hõngu. On kohustuslik  pakkuda omatehtut hindamiseks-degusteerimiseks; soovi korral saab konkursil osaleja oma paremaid palasid ka müüa. Konkursi lõppedes valitakse rahva lemmik igast kategooriast ja toimub austamistseremoonia, kus tunnustatakse kõiki osalejaid.

Registeerimine konkursile 1.juulini 2014 aadressil sirjevill@gmail.com Teatada osaleja nimi, täpne elukoht, telefoninumber, e-posti aadress (kui on), toit, millega konkursil osaletakse. Lähemat infot konkursi kohta saab telefonilt 53340071.

Jakob Hurda Põlva Rahvahariduse Selts aastal 2013

Jakob Hurda Selts on oma töös lähtunud põhikirjalistest kohustustest. Tulipunktis seisab endiselt Jakob Hurda sünnitalu lõplik taastamine. Suure töö on nendel ehitusaastatel teinud ära Arvo Jää ning meil on seetõttu olemas kindel suveürituste paik, kus olla. Valmimata on aga ikka veel elumaja, mille alustamise tarvis on Sünnitalu Taastamise Komitee koos vallavanem Georg Pelisaare, abivallavanem Janika Usina ja mitme maakonnast riigikokku valitud saadikuga (Ester Tuiksoo, Tarmo Tamm, Urmas Klaas) koos istunud ja aru pidanud ning tegevuskavasid planeerinud. Aga ettevõtmine on mahukas ning jääb arvatavasti veel ka tulevikus meie töös päevakorda.

Möödanikule pilku heites, on täna põhjust peatuda veel teiselgi suurel ettevõtmisel: 17.septembril asus Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esindus teele Tallinna, et asetada hauakivi  Siselinna kalmistul Eugenie Hurdale, seltsi nimikangelase abikaasale, kes oli parimaks  innustajaks  ja toetajaks  oma palavalt armastatud Jakobile.

Eugenie Hurdale hauatähise paigaldamise soovi tõi seltsini Hurtade suguvõsa esindaja Liina Kähr. Kultuuriavalikkust ergutas annetusi tegema Külli Ots. Poole hauakivi maksumusest tasus Kaarli kogudus, kelle õpetaja Jaak Aus ka õnnistas hauakivi.

Mälestustseremooniast tegi ülekande Tallinna TV ning artikkel ilmus Põlva Teatajas. Samal päeval külastasime ka Jaan Poska majamuuseumi Kadriorus.

Austamaks Jakob Hurda kui läinud sajandi üheks suuremaks eestlaseks tunnistatud mehe tööd ja aateid ning tutvustamaks tema vaimupärandit, rõhutamaks vajadust tema elutööd hoida – annab Selts igal aastal välja kaks kultuuuripreemiat: ühe kohalikule rahvakultuuri edendajale ning teise tublile inimesele vabariigist või kaugemalt. Preemiat rahastavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. 22. Jakob Hurda kultuuripreemiad pälvisid läinud suvel – Jakob Hurda sünniaastapäeval – meie koorijuht ja muusikakooli direktor Ester Liblik ning Eesti Vabariigi Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kes juhib ka Eesti Lipu Seltsi.

Folklooripidu Lähme kuninga sünnipäevapeole
TANTSUJÄRGE OOTAVAD MAMMASTE KOOLI LAPSED, JUHENDAJA KARIN SIMSO

Eesti lippu kui isamaa sümbolit väärtustame ka meie. On juba pikki aastaid olnud meie hooles paluda Eesti lipu päeval Himmastesse, Hurda sünnitallu folklooripäevale Põlva linna ja valla koolide õpilased. Tavapäraselt saavad õppurid juurde uusi teadmisi nii Jakob Hurdast kui ka Eesti lipust ning väiksed pidulised on vaatajaile pakkunud alati ka omapoolsed toredad folkloorikavad, mille eest on hea seisnud kooli pärimuskultuuri entuasiastist õpetaja (ÜG-s Hedvi Rebane, Mammastes Karin Simso, Põlva Keskkoolis Hele Aia, Johannese Koolis Rosmal on asjatundlikke mentoreid mitu). Oleme alati hinnanud pisikeste esinejate tublidust kui ka nende juhendajate õpetajate pühendumust. Tulemata ei jää folklooripidu ka sellel aastal ja sedapuhku pealkirja alla: „Lähme kuninga sünnipäevapeole!“ Loodame taas kohtuda Lepal valla kõigi koolide esindustega.

Lähme kuninga sünnipäevapeole
PÕLVA VALLA KOOLIDE FOLKLOORIPÄEV HURDA KODUTALU ÕUEL ESINEVAD KANNELDAJAD PÕLVA KESKKOOLIST, JUHENDAJA ÕPETAJA MARE URBAN. EELA JÄÄ FOTO

Siinkohal edastame tänusõnad Põlva vallavalitsusele, kes mitmel korral on toetanud üritust omapoolselt, nagu ta teeb ka selle aastal.

Hurda Seltsi üks põhikirjalisi ülesandeid on oma kirjastustegevus ning nn. „vanavara“ tutvustavad üritused. Aitäh siinkohal Külli Otsale ja Põlva raamatukogu juhtkonnale, kes on seisnud taoliste kohtumiste eesotsas. Läinud aastalõpus tuldi kokku kahele suurele kirjandusüritusele, kui kodulinlased õnnitlesid literaati ja luuletajat Enn Eskot, kes tutvustas oma uut luulekogu ning teisel üritusel vahendasid Risto Järv ja Külli Ots publikule meie kandis väga olulist uudistrükki – raamatut „Raasõkõisi Setomaalt ehk Setomaa Jakob Hurda silme läbi aastail 1886 ja 1903.“

Aastasse 2013 jäi kohtumine jõulukuus, kui pidasime seltsi aastapäevapidu ning jõulupidu korraga. Tavapäraselt pidas jõulujutluse Leevi Lillemäe, musitseerisid õed Signe Pruus ja Külvi Paide . Kõigi seltsi liikmete silmadesse tõi erilise jõulurõõmu aga Külvi Paide pisikeste laululaste kontsertkoor. Suurepärase jõululaua kattis Eela Jää ning ei olnud seltsi liikmedki kitsid seekord jõuluüllatusi ühisele pidulauale panemast. Aitäh kõigile.

Tõstaksin esile veel ühe seltsi aastakümnete pikkuse tava.

Juba seltsi esimesel tegevuskümnendil teati, et kogu Põlva näitleb (Räpina kohta öeldi, et too laulab). Näitemängu elushoidmise tava on Hurda Seltsil tänini.

Vaadeldavas perioodis tõi harrastusteater lavale kaks lugu: traditsioonilise laste jõulunäidendi, sedapuhku „Päkapikkude suvejõulud“ ning teise loo täiskasvanutele – Ants Kõivu „Perändüse“, mida kokku mängiti Põlva- ja Tartumaal kümmekond etendust.

Üle pika aja võeti kavva ka luulelugu – Marie Underi „Taevaminek“, kus Anar Anijalale ja Sirje Villale oli toeks viiuldaja Signe Pruus oma kaunimate lugudega. Mitme Põlva esinemise kõrval oli väga soe vastuvõtt ka emakeelepäeval Tartu Seltside Majas. Harrastusteatri kõik etendused tehti tasuta, missioonitundest. Vastu saadi vaatajate suur kiitus.

Lisada tahaksin siia ka tänu rahvakooli juhendajale Niina Siirmanile. Teatavasti tunnistati Põlva Rahvakool täiskasvanud õppija nädala raames Põlvamaa kõige koolitussõbralikumaks organisatsiooniks. See oli kiitus 2012.aasta töö eest. Haridusministri hr. Aaviksoo tänukiri rahvakoolile aastatel 2008-2013 tehtud töö eest saabus meie seltsi aga läinud aasta oktoobris.

Tublid on olnud meie seltsi juures tegutsevad kodu-uurijad. (Aitäh Külli Otsale.)

Alati lahkelt on appi tulnud lõõtsamees Heino Tartes oma sõpradega, õpetaja Leevi Lillemäe Püha Peetri kirikust. Meie koostöö on sujunud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatusega, palju on meid toetanud Põlva Linnavalitsus/Vallavalitsus.

Peatuksin ka tulevikku vaatavalt eesolevatel ülesannetel. Seljataha sai kurb kaotuste -aasta, siit palve kõigile meie liikmetele: toogem seltsi töö juurde noori huvilisi, sest vanem põlvkond on auga oma tööd korraldanud, peagi on tulemas noore põlvkonna etteastumisaeg.

Juuli 2014 on Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva tähistamise kuu. Meie selts on planeerinud juubelipidustuste raames sedapuhku uuehõngulise ettevõtmise. Kuna Jakob Hurt hindas kõrgelt eestipärast rahvustoitu, siis püüame välja kuulutada Folkloorikuningas Jakob Hurdale pühendatud rahvusliku toidu ja koduveini konkursi ning tavapärane pidulik kultuuripreemiate üritus peaks sedapuhku saama kantud laste ja noorte esinemistest, sest Hurdal olid kõige kallimad mälestused just karjaskäimisest ning külalastega ettevõetust.

Tahaksin oma jutu lõpetada Jaan Vahtra sõnadega: Rahvahariduse seltsi liige, ära unusta oma seltsi, tule meie sekka!

Tänan teid kõiki tehtu eest ja ka selle eest, et kuulutu meie ühisesse peresse!

Eugenie Hurdale pühendatud mälestuspäev

17.septembril asus Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esindus teele Tallinna, et asetada hauakivi  Siselinna kalmistul Eugenie Hurdale, seltsi nimikangelase abikaasale, kes oli parimaks  innustajaks  ja toetajaks  oma palavalt armastatud Jakobile. Eugeniele ei olnud tähtis üksnes  oma pere hea käekäik, vaidkõigi eestlaste isamaa heaks tehtav töö. Eugenie Hurda hauakivi kavandas ja selle ka Tallinna toimetas ning hauaplatsikujundas seltsi juhatuse aseesimees Arvo Jää, abiks kaasa Eela. Selle päeva tüsedamad  tänusõnad kuulusidki neile, suure vaeva nägijatele. Südamliku mälestustseremoonia viis läbi Hurda seltsi liige Ilmar Tagel. Musitseeris Merike Tigas. Eestluse sünnile kogu südamest kaasa elanud  Eugenie Hurta ning mälestust temast olid austama tulnud  Riigikogu liikmed Priit Sibul ja Urmas Klaas, Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, Kaarli kiriku nõukogu esimees Vootele Hansen, Eesti Rahvaluule  Arhiivi  juhataja Risto Järv ning rahvaluuleteadlane Rein Saukas. Kõnelesid  ning asetasid lilled ja pärja Tallinna Linnavalitsuse Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Lennart Sundja ja Põlva linnapea Georg Pelisaar, kes üllatas kohalolnuid oma põhjalike teadmistega säravast Eugenie Hurdast ja rahvusliku liikumise ajaloost. Eugenie Hurdale hauatähise paigaldamise soovi tõi seltsini Hurtade suguvõsa esindaja Liina Kähr. Kultuuriavalikkust ergutas annetusi tegema Külli Ots. Poole hauakivi maksumusest tasus Kaarli kogudus, kelle õpetaja Jaak Aus ka õnnistas hauakivi. Päev hiljem saime sõnumi härra Rein Saukaselt: “Suurim tänu selle ürituse kõigile korraldajaile. Oli kena ja suurejooneline. Nüüd on  Eugenie viimne puhkepaik – oma poja, Kaarli koguduse õpetaja Rudolf Hurda kõrval – Hurtade pere vääriline.” Eugenie HurtEugenie HurtEugenie Hurdale pühendatud mälestuspäev Eugenie Hurdale pühendatud mälestuspäev Eugenie Hurdale pühendatud mälestuspäev Eugenie Hurdale pühendatud mälestuspäev Eugenie Hurdale pühendatud mälestuspäev

Seltsi 2012.aasta töine nägu

13. jaanuar – Jakob Hurda mälestuspäev

105 aastat tagasi läks üks eestluse võimsamaid aatemehi manalateele, ent tema ideed elavad edasi. Seda kinnitas ka vastne, hommikul trükist ilmunud Põlvamaa õpilaste uurimustööde kogumik „Need vana aja lood Põlvamaalt“, mille esitlus oli seltsi juhatusel plaanitud mälestuspäeva kulminatsiooniks.
Aga üritus algas hoopis Jakob Hurda mälestussamba jalamil, kus Ilmar Tagel heitis pilgu suurmehe väärikale eluteele. Suguvõsa ja noorautorite nimel läitis küünla Madis Hurt, seltsi poolt juhatuse liige Karin Simso. Oma küünla asetas ausamba ette ka maavanem Ulla Preeden, kelle lühike südamlik sõnavõtt läks hinge kõigile kuulajaile.
Edasi palus ürituse juht Ilmar Tagel osalejad kultuurikeskuse salongi raamatupeole. Oma tervituse kokkutulnuile oli lähetanud ka Riigikogu liige Priit Sibul, kes oli maakonna õppurite uurimustööde võistluse üks eestvõtjaid. Esitati katkendeid võidutöödest. Tänati autoreid ja nende juhendajaid. Kingiti raamatuid. Istuti koos kohvilauas.

17.aprill – aruandekoosolek 2011.aasta tööst

hindas juhatuse tegevuse heaks ning selts otsustas ka edaspidi jätta tulipunkti Jakob Hurda sünnitalu taastamise, nimikangelase elu ja töö propageerimise ning kultuuripreemiate väljaandmise. Jätkata teemaüritusi, mis tutvustavad olnud aegu, pärimuskultuuri ja kodu-uurimisega seotud olulisi etappe. Eluõigusse jääb kirjastustegevus ja rahvakooli töö. Luubi alla saagu töö laste ja noortega, et koolitada järelkasvu.

22.mai – linna ja valla koolinoorte folkloorifestivalil Himmastes

olid esimest korda kohal kõigi koolide esindused ja r o h k e a r v u l i s e l t! Maitsti Jakob Hurda lemmiktoitu: kartuli-tanguputru ning joodi keefiri ja näsiti kuivatatud õunu. Maitsev lõunasöök oli kingitus Põlva daamide lionsklubilt „Gloria“. Suur aitäh neile tähelepanu ja nii vajaliku abi eest! Kõht täis, hakati põnevusega jälgima iga kooli etteastet „Meie lugu“. See võistlusmoment oli tõeliselt paeluv. Kes tõi lavale Eesti noorima lõõtsavirtuoosi (10-aastane Mart Kirotar!), kes lõi rabava näitemänguga, oli toredat tantsu ja laulu ning muidu lustakaid lugusid. Üksteise järel said źüriilt kiita nii Himmaste, Mammaste kui Johannese ning mõlemad Põlva linna koolidki. Pärast esinemist jätkusid rahvamängud ja –tantsud. Iga laps ja juhendaja asus koduteele tunnustuse ja tänuga.

22.juuli oli meie päev Tartu Laulupeomuuseumis

Sai teoks 21. Jakob Hurda kultuuripreemiate üleandmine laureaatidele: Osula kodu-uurijale Heljo Saarele ja legendaarsele loodusemehele Ain Erikule Kiidjärvelt. Preemiad andsid kätte Põlva maavanem Ulla Preeden ning Jakob Hurda Seltsi esimees Sirje Vill. (Vabariiklikku preemiat rahastas Eesti Kultuurkapital, kohalikku kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.) Meeleoluka kontserdi pakkusid kokkutulnuile lapsed – „üllatusmees“ lõõtsal Mart Kirotar, sõnakunstnikud õed Lutsarid (Mammaste Algkool) ja Jan-Mattias Kottise (Põlva Keskkool). Elamuslikuks kujunes giid Katrin Välja eestvõttel ringkäik laulupeomuuseumi saalides.

27. septembril sõitis Hurda seltsi esindus Riigikogusse

kuhu olime saanud kutse endiselt linnapealt ja Hurda Seltsi sõbralt Tarmo Tammelt.
Käisime ka Tallinna Siselinna kalmistul, kus puhkab oma viimast und Jakob Hurda abikaasa Eugenie Hurt, kelle kalm on siiani tähiseta. Hurda suguvõsa esindaja Liina Kähr rääkis lähemalt Eugenie saatusest pärast Jakob Hurda manalasse varisemist Peterburis. Arvo Jää võttis südameasjaks samba muretsemise ning 2013 aasta kevadsuvel toob Hurda Selts Eugenie Hurdale ka väärika hauatähise.

Detsembri alguspäevil esitas Põlva Linna Harrastusteater

traditsioonilise jõuluetenduse „Ärev öö Jõulumaal“ kahele saalitäiele Põlvamaa lastele. Etenduse autor ja lavastaja Sirje Vill. Mängisid Urve Järg, Ilmar Tagel, Anar Anijalg, Heido Mägi, Ester ja Jaanus Liblik, Janno Rüütle ja Jan-Mattias Kottise ning tantsisid Andre Laine tantsulapsed. Oli erakordselt soe publik ning laste siiras kaasaelamine sai kenaks jõulukingiks kõigile näitlejatele.

13.detsembril tähistas Rahvahariduse Selts asutamise 105.aastapäeva kultuurikonverentsiga

Külli Ots koostas selleks tähtpäevaks voldiku seltsi tähtsamatest tegemistest, mis ka igale tulijale kingituseks sai. Seltsi möödanikule heitis pilgu juhatuse esimees Sirje Vill. Lisaks tänas ta tublimaid auväärseid seltsi liikmeid, kes juubliari seisusse sellel aastal tõusnud. Seltsil on palju sõpru ning nendelegi avaldati kiitust. Eriline tänu Eesti Kultuuriseltside Ühendusele, Eesti Kultuurkapitalile ja Põlvamaa ekspertgrupile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Riigikogu liikmele Priit Sibulale, Põlva Linnavalitsusele, Põlva Keskraamatukogule, muusikakoolile, kultuurikeskusele, Põlva vallale. Külaliste poolelt astus kõnepulti Setomaa Valdade Liidu kultuurinõunik Aare Hõrn ja viis kuulajad kurssi teemaga „Jakob Hurt ja Setomaa“. Hr. Hõrna info tekitas suuresümpaatia ettevõtlike setokeste tööde-tegemiste vastu. Erakordselt palju on vaimuvallas ellu kutsutud, väärtuslikke trükiseid lugeja ette toodud.

Võru Instituudi teadur Tiia Allas võttis vaatluse alla vendade Kõivude loomingu ja nii õnnestunult, et harrastusteater otsustas tema sütitava sõnavõtu järel uue aasta põhietenduse valida Ants Kõivu näitemängude seast. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse esimees Valter Haamer peatus teemal „Seltsiliikumine Eestis 150“.
Konverentsi austasid oma osavõtuga ka Põlva linnapea Georg Pelisaar ja kultuurinõunik Jaanika Usin, kes tunnustasid seltsi töid-tegemisi ning tänasid tublimaid.

Aastale joont alla tõmmates ja head käekäiku kõigile liikmetele soovides, on suur heameel rahvakooli tööst (tegevjuht Niina Siirmann), kodu-uurijate ettevõtmistest (Külli Ots ja Enn Esko), Jakob Hurda sünnitalus tehtust (tegevjuht Arvo Jää), harrastusteatri edust, seltsis korraldatud noorteüritustest (Karin Simso, Imbi Saava), seltsielu ladusast jäädvustamisest kroonika tarvis (Ene Umbra). Siivi Paidele, kes on hoidnud korras meie raamatupidamise ning revisjonikomisjoni liikmetele Tiiu Rüütlele ja Eela Jääle samuti suur tänu!

Pilguheit seltsi 2011.aasta tegemistele

Seltsi tegevus oli suunatud põhikirjast johtuvate ülesannete täitmisele

Jakob Hurda elu- ja töö ning tema vaimupärandi tutvustamiseks jätkus töösuurmehe sünnitalu ülesehitamisel. Sünnitalu taastamise tegevjuht Arvo Jää on teinud seda väsimata ja väärikalt. Praegu on tulipunktis elumaja detailplaneering.arvo
Seljataga on palju koristustöid talus. Aitäh kõigile, kellel on jagunud aega ja tahtmist Himmastesse appi tulla. Siinkohal täname ka sünnitalu taastamise komitee presidenti Priit Sibulat, kes 2011.aastal oli oma meelte ja mõtetega ning ka tegudega Hurda talutaastamiseks valmis, kuid kelle lend Riigikokku on jätnud ta meie tegemistele kaasa elama Tallinnast.

Jakob Hurda sünnikodu tarvis on hoogustunud vanavara-vaimuvara kogumine. Helde kingituse talu tarvis tegi Põlva käsitööklubi, kes pühendas Hurda kodule Põlva muistenditel põhinevad suuremõõtmelised kaunid lapimaalid. Idee autoriteks olid kaks Grand Old Lady´t – Heli Raidla ja Asta Tagel.asta ja heli
Harrastusteatri üks juhtnäitlejatest Heido Mägi annetas talule haruldast kirjandust:

  1. Jaan Roosi koostatud väljaanne „Jakob Hurt – Eesti vanavara kuningas“, mis ilmus aastal 1936 sarjast „Eesti Rahvuslikud suurmehed“.
  2. „Postimehe“ kirjastatud brośüür „Jakob Hurda kaastöölistest“ aastast 1934 .
  3. Sarjast „Eesti ärkamisaja suurkujusid“ on Eesti Kirjanduse Selts aastal 1934 välja andnud A. Morfeldti koostatud 150-leheküljelise raamatu „Hurt“. Esimest lehekülge kaunistab pühendus: „Eesti Rahva Muuseumile, mis on asutatud dr.Jakob Hurda elutöö kestvaks mälestuseks“. Teos ilmuski ERM- 25.aastapäevaks15.aprilliks 1934.
  4. Eesti Kirjanduse Selts on välja andnud 1939.aastal „Jakob Hurda kõned jaavalikud kirjad“.
  5. Heido Mägi annetuste hulgas jääb kõige rariteetsemana silma dr. Jakob Hurda 608leheküljeline omakirjutatud jutluse raamat „Elu valgus“ aastast 1907. Raamatu avaldamisluba on saadud Peterburis 10.mail 1906.
  6. Hurda artiklite kogumik „Mida rahvamälestustest pidada?“ on kirjastatud lähiminevikus.

Kõik need raamatud pärinevad Heido Mägi isa Heino Mägi isiklikust raamatukogust ja on varustatud ka omaniku exliblistega.Samuti lisas Heido Mägi terve tiraaźi isa kirjutatud brošüüre pealkirjaga „Jakob Hurt ja Otepää“, mille müügitulu kuulub samuti Hurda sünnikodule.
Lisaks eelloetletud raamatutele on talu jaoks olemas Aino ja Rein Villa pärandatuna mitmeid piibleid, samuti Johann Georg Schwartzi haruldane „Koli-Ramatu“ sarja 6.osa „Füüsika“, mis pärineb aastast 1855. On köidetud vanade ajakirjade aastakäike, raamitud fotosid Põlvast ja maale, vanu nõusid, talumajapidamiskraami (margapuu, pesukurikas jms.), pitsilist peenkäsitööd, mil tänaseks vanust rohkem kui sajand.
Siit järgnevalt meie seltsi juhatuse üleskutse: kellel on kodus väärtuslikke asju, milles on kindlasti kahju lahkuda, kuid mis teenib eestimaalaste huve Himmastes rohkem kui teie kodus, siis tehke eesti kultuurile heategu ja annetage need asjad Lepa talule. Kõik annetajad ja annetused jäädvustatakse Jakob Hurda sünnikodu auraamatusse. Siinkohal aitäh kõigile lahketele vanavarasõpradele!

Juunis 2011 sai Lepa talu õuel Eesti lipu päeval teoks Põlva valla ja linna õpilaste teemapäev, kus kokkutulnuile tutvustati suurmehe elu ja tööd ning tema lapsepõlvemaid.Suur osa kohtumisest pühendati Eesti isamaale ning meie trikoloorile.
Juhatuse liige Karin Simso ning tema tema Himmaste kooli kasvandikud kandsid ette laitmatult viimistletud montaaźi „Karjapoiss on kuningas“. Õppurite kõrval kogunes Lepale ka külarahvast, keda kõiki kostitati Jakobi lemmiktoiduga, mille pidulistele saatis Põlva linnapea Georg Pelisaar. Et üritus õnnestus ja osalejad avaldasid soovi muuta kohtumine traditsiooniks, valmistutakse taas maikuu lõpus Lepal kokku saama noote kodu-uurijate ja folkloorisõpradega Põlva linna ja valla koolidest.

Juhatuse liige Külli Ots leidis koostöövõimaluse Tallinna Kaarli kirikuga, et tähistada Jakob Hurda abikaasa Eugenie kalm Tallinna Siselinna kalmistul, kus praegu pole midagi, mis viitaks Hurda abikaasa viimsele puhkepaigale. Soovime Küllile jõudu võetud kohustuse ellukutsumiseks.pannoo-kingitus

2011.aastal anti üle 20. Jakob Hurda kultuuripreemiad, sedapuhku Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi kutsel. Nende juures saime hea ülevaate soomlaste seltsitegevusest kui ka Jakob Hurda elutööst või nagu tõdes omal ajal Villem Reiman: „ Mis Soomes riigivalitsus ja Kirjallisuuden Seura nõul ja jõul toimetab, see terve hiiglatöö seisab Eestis ühe mehe – Jakob Hurda – õlgadel, temal piiritu ohvrimeel, temal väsimata virkus.“ 20.kultuuripreemiate laureaatideks olid Hurda Seltsi juhatuse esimees
Sirje Vill ja Kannuse linna kauaaegne kultuurisekretär Veikko Väntänen. Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis avas selts ka oma auraamatu ning esimestena kanti sinna seltsile osutatud teenete eest Arvo Jää, Evald Kampuse ja Soome Kirjanduse Seltsi teaduri Irma-Riitta Järvise nimed. Tänuks tehtu eest kingiti neile Kersti Raidma-Suumanni maalitud seinataldrikud Jakob Hurda kodutalu pildiga.

Rohket tähelepanu on ajalehelugejate poolt leidnud tähtpäevade rubriik maakonnalehes „Koit“, mis on kokku pandud meie kodu-uurijate ettevõtmisel. Aitäh eestvedajaile Külli Otsale ja Enn Eskole.

Aasta-aastalt on muutunud populaarsemaks täiskasvanuile mõeldud rahvakooli töö. Kitsukeste enesetäiendamisvõimalustega Põlvas on vabaharidust pakkuv keskus meie majas osutunud kuumaks magnetiks. Tabavalt on öeldud vabahariduse kohta: see ongi sõõm vabadust, see haridus on vaba pingest nagu tuul ning huvitav nagu parim põnevusfilm. Küllap annab sellele tõdemusele alust vabahariduskooli õpetajate
pühendumine ja kannatlik töö. 2011.aastal sooviti enim kursusi inglise ja vene keele ning arvuti õppimiseks. Rohkelt huvilisi oli ka eesti kirjakeele ja eurooplaste kultuuritraditsioonide kursustel. Viimase kursuse sponsoriks oli Põlva Linnavalitsus.
Rahvakooli tegevjuhiks on seltsi asjur Niina Siirmann, kes on korraldada võtnud ka Jakob Hurda kultuuripreemiate jagamise źürii töö ja preemiate üleandmisega seotud kohustused.

Seltsi liikmed on osalenud mitmel teemaüritusel, kus arutati päevaprobleeme või kohtuti linna- või omavalitsusjuhtidega (Georg Pelisaar, Tarmo Tamm, Monika Adamson, Janika Usin jt).
Mitut üritust on aidanud ilmestada Põlva Linna Harrastusteater, kes tähistas 2011.aastal oma tegevuse 15.aastapäeva Põlva Linna Harrastusteatrina, aga sõnakunstiviljelejana on koos tegutsetud koguni 40 aastat. Kodukandi ajaloo tutvustamine on harrastusteatri viimase 10 aasta põhieesmärk olnud. Sellest soovist oli kantud ka harrastusteatri viimane dokumentaallavastus „Oskar ja Linda“, mida Kanadast sõitis vaatama näidendi peategelase kolonelleitnant Oskar Kurvitsa noorim poeg Henn Kurvits, kellele etendus valgustas seda perioodi, mida ta Eestist lahkudes ei teadnudki. „See etendus andis mu hingele rahu, nüüd ma hooman, missugusest mullast on pärit mu juured,“ tõdes ta lahkudes. Seltsi tellimuseks oli ka Soome luuletaja Terttu Väntäse soomekeelne luulekava, mis kanti ette suvel Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis. Samuti pakkus harrastusteater oma kogupereloo jõulude aegu seltsi pidulistele, kes hiljem kohtusid linnapea Georg Pelisaarega ning kuulasid tähelepanuga preester Leevi Lillemäe jõulusõnumit.

Aitäh igale Hurda Seltsi liikmele, kes oma head mõtted seltsis teoks tegi. Kiidan meie juhatuse liiget Ene Umbrat, kelle õlul seisab olulise tööna protokollide koostamine. Pole ettevõtmist, kus Ene Umbra oleks keelanud oma abikätt ulatada. Seltsi raamatupidamise hoidis korras Siivi Paide. Revisjonikomisjoni liikmetena nägid vaeva Tiiu Rüütle ja Eela Jää. Ütlemata ei tohi jätta tänusõnu Põlva Linnavalitsusele, Põlva Vallavalitsusele, Eesti Kultuuriseltside Ühendusele, Põlva Keskraamatukogule, Põlva kultuurikeskusele, Eesti Kultuurkapitalile ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile, kelle abita oleks aasta 2011 olnud vaesem kui praegu.

Seltsi tulevikuplaanid lähtuvad samuti põhikirjalistest kohustustest. Tulipunkti jäävad Jakob Hurda elu ja töö ning selle propageerimine, tema sünnitalu taastamine, vabaharidustöö, kodu-uurimine ja selle töö publitseerimine. Erilise luubi alla tuleb võtta töö noortega, et kasvatada järelkasvu.

Seltsi juhatus ja harrastusteater teevad ettevalmistusi eestlaste seltsiliikumise 150.aastapäeva tähistamiseks. Tulevikust terendub ka järgmine juubel – Põlva Rahvahariduse Selts 105!

SELTSI JUHATUS

Oskar Kurvitsa mälestuspäev

HENN KURVITS viibis Põlvas oma vanemate kalmul mälestustunnil, kus kolonelleitnant OSKAR KURVITSAT meenutas Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi nimel ILMAR TAGEL. Tänusõnad Oskar Kurvitsa väärikalt elatud elu eest ja palve ütlesid õpetajad TOOMAS NIGOLA ja LEEVI LILLEMÄE. Põlva linnapea GEORG PELISAAR väljendas oma pöördumises lugupidamist nii KANADAST saabunud külalisele  HENN KURVITSALE  kui ka tema vanematele, soovides neile rahulikku und. Külaline tänas nii linnapead, kaitseliitu kui ka rahvahariduse seltsi ja proua REET ROOPI tema vanemate mälestuse hoidmise eest.


Õhtul oli HENN KURVITS  kultuurikeskuses. Põlva Linna Harrastusteater etendas juhendaja SIRJE VILLA kirjutatud ja lavastatud dokumentaalse retrospektiivi “OSKAR ja LINDA”, kus kaasa lõi ka kammerkoor “Maarja” ESTER RATASSEPA käe all. Et Henn oli isa surma ajal ainult 3-aastane ning Eestist koos emaga  lahkudes vaid 7-ne, oli etendus tema jaoks  om a  p e r e  l o o avastamine. “Väga meeldis,” ütles ta kokkuvõttes.

Järgmisel päeval ootas Jakob Hurda kodutalu taastamise komitee tegevjuht ARVO JÄÄ tulijat Himmastes, Lepa talus, kus külaline soovis käia ja kõike oma silmaga näha, kuna kuulub Jakob Hurda suurde suguvõssa, niisamuti nagu on tal au lugeda end ka Johannes Käisi suguvõsaga seotuks. Käisigi sünnikodu Rosmal sai tal üle vaadatud. Mooste vallavanem ÜLO NEEDO andis põhjaliku ülevaate mõisa tegemistestja kasvamistest, mis jättis Henn Kurvitsale kordumatu mulje. Lahkumislõuna sai teoks Karilatsi kalakasvatuses. “KINDLASTI TAHAN TAGASI TULLA,” ütles Henn lahkudes.

Kolonelleitnant Oskar Kurvitsa noorim poeg tuleb Põlvasse

Taevaskojast võrsunud sõjaajaloolane Oskar Kurvits (1888-1940) on meie kultuurimaastiku suurkuju, kes enne pealinna naasmist täitis mõned aastad Põlva Rahvahariduse Seltsis näitejuhi ja kirjatoimetaja kohustusi. Tema ajal nautisid põlvalased mitut õnnestunud laulupidu ning arvukalt humoristlikke laulu- ja näitemänge. Eesti patrioodina oli Kurvits esimeste hulgas, kes rahvusväeosade loomisel astus omarahva teenistusse, kuuludes esimese 16 ohvitseri hulka, kes arvati 1. Eesti Polku. Rahvusväesosade hälli juures olek andis Kurvitsale hiljem suure eelise nende uurimisel, kuna ta omas ohtralt isiklikke mälestusi ja kogemusi. Saksa okupatsiooni ajal 1918 oli Kurvits üks põrandaaluse Kaitseliidu loojaid kodumaakonnas. Vabadussõjas võitles ta mainekaimas väeosas – soomusrongil “Kapten Irv”, teenides ära Vabadusristi.

Oskar Kurvitsal oli au tegutseda Eesti sõjaväe intellektuaalses keskuses, mis juhtis väljaõppe üleviimist endistelt vene mallidelt Lääne-Euroopa süsteemile. Tema oli ka üks nendest, kes aitas välja töötada eestikeelsed komandosõnad jalaväele. Vabadussõja ajaloost ilmusid Oskar Kurvitsa toimetamisel 2 koguteost: “Vabadusmonument” 1933 ja 1936. Neist esimene käsitleb dokumentide, mälestuste ja artiklite kaudu nn. Landeswehri sõda ja teine Soome abi Vabadussõjas. Kolonelleitnant Oskar Kurvits jääb Eesti sõjanduslukku eeskätt kui viljakas autor ja hea organisaator – eesti rahvusliku sõjaajaloo-teaduse üks rajajaid.

Ülekohtuselt vara viis ebaõnnestunud operatsioon Oskar Kurvitsa manalateele ning ta on maetud Põlva kalmistule. Tema vapper abikaasa Linda rändas sõjapilvede all oma kolme lapsega Euroopa käänulistel teedel, kuni lõpuks jõudis Kanadasse. Sünnimaad väisab sel suvel Oskar ja Linda Kurvitsa noorim poeg Henn, kes loomulikult tahab käia ka vanemate kalmul.

Teisipäeval, 28.juunil kell 12 korraldab Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts Oskar ja Linda Kurvitsa kalmul mälestustunni, kuhu on palutud kõik põlvalased, endised ja praegused rahvahariduse seltsi liikmed, kaitseliitlased, Kurvitsate suguseltsi esindajad. Õhtul kell 19 mängivad Põlva Linna Harrastusteater ja kammerkoor “Maarja” kultuurikeskuse salongis dokumentaalloo “Oskar ja Linda”.