Rubriigid
Jakob Hurda toidufestival uudised ja teated

Jakob Hurda Rahvustoidufestival 2024

Sellel suvel, 13. juulil korraldavad Põlva linna keskväljakul Põlva Vallavalitsus ja J. Hurda nimeline Rahvaharidusselts suurmehe, Jakob Hurda nimelist rahvustoidu festivali. Suvise ürituse raames toimub konkurss, kuhu on oodatud nii koduköögis kui ka tööstuses valmistatud leib ja karask, sõir ning koduvein. Just eelnimetatud ande pidas Jakob Hurt parimateks maailmas. Konkursile esitatud tooteid hindab toiduekspertide juhtimisel žürii kahes kategoorias: koduselt valmistatud ja tööstustes toodetud. Seejärel on võimalik festivalikülalistel degusteerida ja anda esitatud toodetele oma hinnang.
Konkursil osalevatele toodetele on välja pandud väärikad auhinnad.
Kõigile konkursil osalejatele lohutusauhinnad ning publikupreemiad.
Toodete konkursile registreerimise ankeedi leiad siit:

koduvein https://forms.gle/AQ4WHTgieFr5rHj88
karask https://forms.gle/x5mdFuXwPRxcJdjW6
sõir https://forms.gle/WouxMyzhQ1Ycp8Ba8
leib https://forms.gle/QiM7iY28p5r7tpG1A

Samuti on festivalile oodatud kauplema toidutootjad ja kohvikupidajad oma maitsvate ja eriliste toodetega, aga ka nostalgianõudega kauplejad. Kauplemistingimused on leitavad alates 10. aprillist kodulehel www.jakobhurt.ee
Kaupleja ankeedi leiad:
https://forms.gle/PoT4B8sNwg2KwLzKA

Kauplejad ja külalised, heast toidust lugupidavad, olete kõik väga oodatud Põlvasse Jakob Hurda nimelisele Rahvustoidu Festivalile!
Programm saab olema lõbus ja maitsev. Muusikat mängivad rahvamuusikud, on palju üllatusi ning õhtul on kõigil võimalus minna Intsikurmu lõõtspillipeole Harmoonika.

Rubriigid
uudised ja teated

Seltsi üldkoosolek

Seltsi üldkoosolek toimub 1.aprillil 2024 kell 18.00 seltsi ruumides (Kesk 16, Põlva).

Päevakord:

1. Ülevaade seltsi tegevusest aruandeaastal 

2. Majandusaasta aruande kinnitamine

3. Revisjonikomisjoni  aruande kinnitamine

4. 2024. aasta tööplaani tutvustamine

5 . Sõnavõtud

Osalemine igal liikmel kohustuslik. Kui siiski mingil asjaolul olete sunnitud puuduma, vabandab Teie puudumise lihtkirjaline volitus, mille allkirjastatud variandi annate ise kaasa inimesele, kes osaleb koosolekul ja saab hääletada Teie eest.

Rubriigid
uudised ja teated

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind

Rubriigid
uudised ja teated

Jakob Hurda mälestuspäev

  1. jaanuaril peeti Põlvas traditsioonilist Jakob Hurda (1839-1907) mälestuspäeva. Esimest korda
    said Mäe tänaval Jakob Hurda ausamba juures kokku Põlva Jakobi Kooli pere ja Jakob Hurda Seltsi
    rahvas. Üheskoos süüdati küünlad ja mälestati seltsi nimitegelast ning tema aatekaaslast Lydia
    Koidulat (1843-1886), kelle sünnist möödus jõululaupäeval 180 aastat. (Vana kalendri järgi sündis
    meie Koidulaulik küll 12. detsembril.) Lydia Koidula ja Jakob Hurt said tuttavaks 1864. aastal ja
    hoidsid sidet üle 20 aasta. Ehk oli nende vahel pisut romantikatki. Elu viis suurvaimud kokku Eesti
    Postimehe toimetuses, esimesel üldlaulupeol ja paljudel teistelgi ärkamisaja ettevõtmistel. Kohtuti
    kodumaast kaugemalgi. Kroonlinnas elanud Lydia Koidula külastas Hurtade peret Peterburis. Nad
    pidasid ka kirjavahetust, mis kahjuks pole säilinud. Meenutuste järel kandis Helje Põvvat ette Koidula
    luuletuse „Puhtad pihud“. 1881. aastal loodud isamaa-armastusele kutsuv tekst kõlab väga
    tänapäevaselt. Helilooja Artur Kapp, samuti väga rahvuslik autor, on loonud sugestiivse viisi ja nii on
    tegu ka tuntud koorilauluga.
    Ausamba juurest siirduti Maarja kirikusse, kus külmale ilmale kohaselt kulus ära tassike teed.
    Seejärel juhatas koguduse õpetaja Toomas Nigola sisse stendinäituse „Jakob Hurt ja kodukant“
    avamise. Näituse idee autor ja koostaja oli Jakob Hurda Seltsi esimene esimees Rein Vill (1944-2007),
    kelle sünnist möödus 21. jaanuaril 80 aastat. Teenekas kultuuritegelane ehitas ekspositsiooni (viiel
    stendil) üles pilt-pildi, fakt-fakti ja lõik-lõigu haaval. Tema abilistena väärivad märkimist kauaaegne
    seltsi asjur Niina Siirmann ja keskraamatukogu raamatukoguhoidja Iisi Puusepp. Näituse valmistas
    Tartu firma Seri Disain. Priit Pajusalu, firma juht toona ja praegu, on meenutanud, et stendi
    (metall)konstruktsiooni töötasid nad ise välja. Näitus avati pidulikult 15. jaanuaril 2007 Himmaste
    külakeskuses Jakob Hurda 100. surma-aastapäeva tähistamisel. Himmastes oli näitus 17 aastat,
    nüüd otsustasid seltsi juhatuse liikmed selle Põlvasse tuua. Näituse õnnistas Toomas Nigola.
    Ühtäkki astus käärkambrist välja suure habemega Jakob Hurt (Ilmar Tagel) kohtumaks kunagise Põlva
    pastori Jüri Kimmeliga (Janno Rüütle). Kahe mehe vahel arenes huvitav ja humoorikas dialoog, mida
    kokku sättida aitas Eela Jää. Selgus, et Jakob kool oli olemas juba paarisaja aasta eest, sest Lepa talu
    (Jakob Hurda sünnitalu) kambris anti lastele kooliõpetust põlvkondade kaupa. Mõnus aasimine
    näitas, et ajaloolistel tegelastel on tänapäeva asjadest selge pilt, ei jäänud käsitlemata vastavatud
    Põlva nutiteegi.
    Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liige, ajakirjanik ja ajakirjandusteadlane Maarja Lõhmus
    adresseeris oma sütitava sõnavõtu õpilastele.
    Nüüdsest on põlvalastel ja meie külalistelgi hea võimalus tutvuda informatiivse ja ilusa näitusega
    „Jakob Hurt ja kodukant“ Maarja kirikus.
Jakob Hurda mälestuspäeval
Rubriigid
uudised ja teated

Jakob Hurda mälestuspäev

Rubriigid
uudised ja teated

Jõulutervitus

Rubriigid
uudised ja teated

Seltsi jõulupidu

Teisipäeval, 12. detsembril toimus Savi talus seltsi jõulupidu. Meie armas Eela koos päkapikk Sirjega olid katnud meile kauni ja väga maitsvate toitudega peolaua.

Muusikat tegid Hanna Lisette Sellis ja Anette Vaino ning loomulikult külastas seltsilisi Jõuluvana, kelle kingikoti oli täitnud Tartu Mill.

Rubriigid
uudised ja teated

Kodulooõhtu

21. novembril olid huvilised palutud Jakob Hurda Seltsi kodulooõhtule  keskraamatukokku. Kodulootöö ja Jakob Hurda pärandi tutvustamine on seltsis juba aastakümneid  väga tähtis. 

Õhtut alustas Põlva Gümnaasiumi abiturient  Kaspar Karolin, kes kandis ette Andrus Kiviräha lõbusa, üksiti  sügavmõttelise  pala „Kirjanikud  valimistules“.  

Seejärel sai sõna ajaloolane ja kodu-uurija Milvi Hirvlaane, kes on seltsi kauaaegne väga hea abiline.  Kanepist pärit Milvi pajatas kõigepealt mõnusalt,  kuidas ta Võru keskkoolist äsjaloodud Põlva sõsarkooli üle toodi ja esimest korda setukaga uude kooli sõitis.  (Värskes rajoonilinnas  taheti tingimata keskkool asutada.) Põlvas  õppida oli  tore, üksteisele pandi (loomulikult heatahtlikud) hüüdnimed. Paljudest  lennukaaslastest  said õpetajad.  Milvigi, kes palju aastaid töötas Tartu Ülikoolis,  alustas omal ajal Tilsi Lastekodus.  Kodukandist on Milvi Hirvlaane avaldanud  palju raamatuid.  Hiljaaegu andis Kanepi Laulu Selts välja tema  „Jõksi raamatu“, mis kajastab põhjalikult ja mitmekülgselt ka naaberkülade Heisri, Mõndsi, Mügra, Naha, Piigandi, Karste,  Kella ja  Kaagvere  ajalugu ning  tänapäeva. Eriti väärtuslikuks teeb  raamatu koolmeister August Tina  Jõksi küla  1850ndatest kuni 1970ndate lõpuni käsitlevate uurimuste avaldamine.  (Illustreeritud käsikirjad on hoiul ERM-is.) Milvi Hirvlaane rõhutas oma esinemises  Jakob Hurda seltsi kodulookogumiku „Minevikumälestusi“ (kuus osa)  tähtsust  kodukandi ajaloo talletamisel. 

Kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss  kahjuks kohale tulla ei saanud,  aga pidas ettekande „Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt sõprade ja vastandujatena ärkamisaja keerises“  vapralt e-keskkonnas. Kaht suurkuju sidus eeskätt aadetel (emakeele  arendamine, Aleksandrikooli liikumine jne), aga ka  ühisel vembutamisel põhinev  sõprus. See hakkas aga  mõranema  eelkõige religiooni ja kirikusse suhtumise pinnal.  Omavaheline kokkuleppe, et Jakobson võib kritiseerida küll kiriku vigu, mitte kirikut põhimõtteliselt, ei pidanud.  1880ndatel taandus Jakob Hurt rahvuslikust liikumisest, asus elama ja tööle Peterburi ning algatas vanavara suurkogumise.  Kõneleja  juhtis tähelepanu sellele,  et meeste kirjavahetus on Eesti Kirjandusmuuseumis tallel ja pakub kindlasti uurijatele veel  palju huvitavat. 

 Järgmisel suvel etendub Lutsu Teatris  Aidi Valliku näidend  „Eesti päästmine“  Ivo Eensalu lavastatuna, mis ärkamisaja suurkujusid  humoorikalt  kujutab.  Publiku  ette astuvad Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson ja teisedki värvikad kujud.  

Kodulooõhtu lõpetas Eesti Kultuuriseltside Ühenduse tegevjuht Liina Miks huvitava ülevaatega ühenduse tegevusest. Jakob Hurda Selts on kodumaiseid  ja väliseesti  seltse koondava ühenduse asutajaliige aastast  1997. 

Rubriigid
Rahvuskultuuri auhind

Eesti Rahva Muuseumis anti 25. juulil üle 32. Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad

Auhinnad pälvisid etnoloog, 

ERMi koolitus-  ja teabekeskuse juhataja Ellen Värv ja elupõline Põlvamaa õpetaja Urve Järg.

Auhinnatseremoonia peeti Jakob Hurda saali fuajees, mis oli väga tähenduslik. Suurmehe tähtsust meie kultuuriloos ja ERMi loomisel rõhutasid oma avasõnades ERMi direktor Kertu Saks ja Põlva abivallavanem Koit Nook. Tervituskõne pidas Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei.

Auhinnad andsid laureaatidele üle Koit Nook, Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esimees Tiia Viilu ja juhatuse liige Janno Rüütle. 

Ellen Värv kõneles sellest, kuidas suurepärase ajalooõpetaja suunamisel temast etnoloog sai ja loomulikult oma tööst, mille keskmeks on rõivastus, eeskätt rahvarõivad. Ellen Värv rõhutas, et juba neli suurt laulu- ja tantsupudu järjest on ERM Tallinnas väljas olnud oma telgiga ja andnud väga palju nõu rahvariiete kandmiseks. 

Urve Järg tänas talle omasel emotsionaalsel ja säraval kombel ning soovis kõigile kõike head. Viimast tegi ta võru keeles. Võru keele ja kultuuri õppe sisseseadmine koostöös Võru Instituudiga on olnud oluline tähis tema rohkem kui 60 aastat kestnud ja jätkuval pedagoogiteel.

Meeleolu lõi Põlva Muusikakooli rahvamuusikakapell lõõtsamaestro Heino Tartese juhendamisel.

Auhinnatseremooniat juhtis Janno Rüütle.

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinda annab välja Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts, rahastajateks Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Põlvamaa ekspertgrupp.

Rubriigid
Rahvuskultuuri auhind

Selgusid Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid 2023

Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts annab traditsiooniliselt välja kaks auhinda.
Ülevabariigilise auhinna pälvib Eesti Rahva Muuseumi koolitus- ja teabekeskuse juhataja,
etnoloog Ellen Värv. Põlvamaa esindajana tunnustatakse elupõlist pedagoogi Urve Järgi.

Ellen Värv on töötanud Eesti Rahva Muuseumis üle 35
aasta südame, hinge ja suure tarkusega eesti rahvakultuuri kogumise, säilitamise,
uurimise ja õpetamise nimel. Uurimistöös on tema peamiseks valdkonnaks olnud rahvarõivad.
Ta on aastakümneid õpetanud kõrgkoolides. ERMi uues hoones on ta loonud hästi toimiva
süsteemi, mis hõlmab rahvakultuurialaseid teaduspõhiseid konsultatsioone, rahvarõivakooli,
kursusi ja õpitubasid. Väga palju konsultatsioone anti äsjapeetud XIII noorte laulu- ja
tantsupeo eel nii muuseumis kui ka kohtadel, eesmärgiga tõsta teadlikkust rahvarõivaste
kandmisel. Ellen Värvi on uurijana köitnud ka 20. sajandi rõivastus ja nõukogude perioodi
argielu. Näiteks on tema kureerimisel valminud ERMi püsinäitusel „Kohtumised“
rahvakultuuri osa „Talu elu, talu ilu“ ning näitusel „Õige keha, vale keha“ ajaloolise keha ja
rõivastuse alateema. Samuti on ta olnud aktiivne Virumaa materjalide kogumisel ning
kuulunud kultuuriprogrammi „Virumaa pärimuskultuur“ eestvedajate hulka. Ellen Värvi
sulest on ilmunud kümneid rahvarõivaste üldiseid ja üksikteemade käsitlusi ja muutuste
analüüse.


Urve Järg on palju aastakümneid pedagoogina töötades pidanud mitmesuguseid ameteid –
õpetaja, õppejuht, tugiisik. Õpetamisel on ta juhindunud üldõpetusest ja ainetevahelisest
lõimingust. Ta on olnud Mammaste algkooli loomise juures ja algatanud koos koolipere ja
kohaliku kogukonnaga palju toredaid traditsioone. Väga oluline on olnud võru keele ja
kultuuri õppe sisseviimine koostöös Võru instituudiga. Urve Järg pani õla alla ka Põlva
Jakobi kooli rajamisele. Urve on suurepärane harrastusnäitleja, kes õppinud Vanemuise teatri
draamastuudios, laulnud teatri ooperikooris, etendanud Põlva linna harrastusteatris kandvaid
rolle ja tegutsenud sõnakunstnikuna.
Urve tõmbab oma sütitava pillimängu (temaga kuulub kokku väike akordion) ja lauluga
käima iga peo – ta on armastatud peo- ja õhtujuht.
Urve Järgi töö- ja kogemustepagas on mitmekülgne ja aukartustäratav.
Auhindu antakse välja 32. korda, rahastajaks Eesti Kultuurkapital.
Auhinnad antakse üle 25. juulil kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Jakob Hurda saali
fuajees.

Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts

Lisainfo:
Tiia Viilu
Esimees
Tel: 5565 2363
E-post: hurdaselts@gmail.com