Maikuu folklooripidu

Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi igakevadine traditsioon kutsuda valla koolide head folklooritundjad kokku, sai sedapuhku teoks juba 8.korda.

Aitäh ürituse peakorraldajale Külli Otsale ning lahketele toetajatele:  Põlva Vallavalitsusele ja Lutsu külavanemale Janno Rüütlele.

Kohe peo alguses pöördus kõigi osalejate ja piduliste poole  abivallavanem Janika Usin: “Mul on hea meel tervitada pärimusaastal nii paljusid väikeseid folkloorisõpru, sest laul, tants ja pillimäng on ikka eestlasi toetanud  nii rõõmus kui mures. Pärimust saabki kõige paramini edasi anda just ise sellega tegeldes. Seepärast tahan, et jääksite ka tulevikus folkloorimeelseteks.”

Ning siis oli esinejate kord siduda lahti oma lood ja laulud, tantsida maha oma paremad tantsud. Tulijaid ei olnud mitte kõigist valla koolidest, aga see-eest need, kes publiku ette tulid, tegid seda õhinaga ja naerulsui. See oli nauditav!

Esinesid vanad tuttavad Põlva Kooli Mammaste majast:  1c klassi Tähetunni lapsed ja  1.-4.klassi tantsurühm (õpetajad  Marju Lepasson ja Karin Simso), kandle- ja plokkflöödimängijad Põlva Kooli Kesk tänava majast (õpetaja Ulvi Pern), kandleansambel  Põlva Kooli Lina tänava majast  (õpetaja Mare Urban).

Riina Velmet, Pilvi Saar, Eneli Moorast  ja Kärolin Sults olid vägeva folkloorikava õpetanud pisikestele põnnidele  Johannese Koolist ja Lasteaiast ning  Himmaste  maja algklassidest.

Pidu juhtis Hurda Seltsi juhatuse liige Urve Järg.

Oma ruume  lubas lahkelt kasutada Himmaste Külakeskus eesotsas Ene Lugametsaga.

SUUR AITÄH!

Talgupäev Lepa talus

Kui aruandekoosolekul kokku lepiti “Teeme ära!” talgupäeva, pakuti kõige paremaks ja sobilikumaks kokkusaamisajaks teisipäeva, 8.maid. Nii ka juhtus!

Tulid Estrid ja Heido Mägi, Niina Siirmann  ja siinkirjutaja.

Eriline kiitus aga perekond Jääle, kes ka oli oma rehade ja söögikotiga väljas. Arvo oli veel eelmisel päeval lebanud Maarjamõisa haigla neuroloogiaosakonnas, kust abikaasa Eela ta kõigepealt koju tõi ning siis juba Lepa tallu kaasa võttis.

Pärast lehtede riisumist istuti sauna eesruumis laua taga. Ning kes jõudis ära kiita Eela  kurke ja kärjemett, omasoolatud kilusid ja muhu leiba, 9-vägise tõmmist ja ebaküdooniajooki!

Kelle jalg seal õues tatsus, selle suu ka rõõmsalt matsus!

Üllatuskingitus Jakob Hurda Seltsile

Eelmisel nädalal viibis Põlvas Toomas Kull Viimsist, kes andis meie seltsile üle üllatuskingituse. Tema raamat  “Eesti krooni originaalpangatähed 1991-2007” on pühendatud Eesti Vabariigi 100.sünnipäevale ning seda  on trükitud 100 eksemplari. Jakob Hurda nimelisele Põlva Rahvahariduse Seltsile kuulub 68.raamat ning sellekohane märge on kohe avalehel kirjas.

Üle maailma “rännanud” haruldasest väljaandest leiavad eestlased kõik armastatud Eesti rahatähed (siit ka põhjus, miks Jakob Hurda Selts pälvis selle suure au: mäletame  ju 10-kroonisel punast karva paberil Jakob Hurda pilti). Iga rahatäht on oma tsellofaani peidetud pesas; vahelehed, mille paber valminud (koguni Lõuna-Aasias) purustatud Eesti kroonide lisandiga – see kõik on käsitöö.  Imeline ja igati hoidmist väärt. Raamat  on pakendatud kaunisse karpi.

Enda tutvustamiseks ütleb Toomas Kull nõnda:

Olen Eesti Vabariigi kodanik, Eestis sündinud, kasvanud ja hariduse saanud ning siin pere loonud. Olen Eesti riigile väärtusi loonud ja Eesti riigilt  neid kuhjaga  vastu saanud. Siin saan tegelda  mulle sobivate  hobide ja harrastustega. Mind ümbritsevad kallid  ja südamlikud lähedased, head sõbrad ja kaasmaalased. Hingan Eestimaa puhast õhku, tarbin tervislikku  Eesti toitu, joon puhast, kodumaa pinnasest ammutatud vett. 2018.aasta on Eesti Vabariigile märgilise tähendusega. Soovin selle raamatu avaldamisega tähistada oma riigi auväärset sünnipäeva. Soovin austada oma riigi üht alustala – riigi oma maksevahendit EESTI KROONI.

Selts tänab Toomas Kulli lahke kingituse eest ja usub, et kunagi on see raamat aukohal Jakob Hurda sünnitalus Lepal, mida praegu koos vallavalitsusega taastatakse. Seni saab seda uudistada Jakob Hurda Seltsis (Põlva, Kesk 16 ).

Huvitav väljapanek raamatukogus

28.märtsil avati Põlva raamatukogus näitus pealkirja all  “Annetused Jakob Hurda sünnitalule”.

Väljas on eeskätt väga vanad raamatud: uudistaja leiab eest “Koli-ramatu” (1855), mille järgi õppis juba Jakob Hurt, aga ka suurmehe enda kirjutatud  väga rariteetse “Elu valguse” (1904), omaaegsed menukid, ent ka näiteks raamitud foto aastast 1933, kus peal kõik Põlva tookordsed leerilapsed. Olgu lisatud siin sedagi, et foto on tehtud Põlva leerimaja juures. See oli aga esimene kahekorruseline ehitis Põlvas üldse ja köitis vaatajaid oma imposantsusega. Samast aastast pärineb ka leeritunnistus ning Põlva kiriku raamitud vaade .

Aitäh perekond Mägile ning Aino ja Rein Villale.

Väga suur tänu Heili Aunapile, kes annetas  oma isa ja onu foto (koos teiste laulusõpradega). Teame Heili isa Adalbert Kiiski  eeskätt kui andekat dirigenti, aga pilt ning Heili kirjake selle juures räägib ühest võrratust meeskvartetist.

Saame teada sedagi,et Adalbert Kiisk lõpetas 1915.aastal  tsaariaegse Õpetajate Seminari. Põlva Koolis alustas ta tööd 1919, ent õpetas ka viiulit ja juhatas Põlva segakoori. Kui vaja, ristis lapsi ja mattis surnuid. Onu Arnold aga pidas talu, mis asub Põlva ja Himmaste vahel (üle raudtee kohe vasakule). Mõlemad vennad puhkavad viimast und Põlva kalmistul.

Kõiki annetusi ei  ole praegu veel eksponeeritud.  Südamliku tänu ütleb Jakob Hurda Selts aga kõigile lahketele annetajatele ning seekordse näituse ülesseadjale Riina  Hämelasele.

Rahvusvahelisel teatripäeval

27.märtsil kogunesid Põlva kalmistule nii Jakob Hurda Seltsi juhatuse liikmed kui ka Põlva Linna Harrastusteatri esindajad, et süüdata mälestusküünlad ning jätta lilled teeneka teatriloolase  Evald Kampuse kalmule.

Evald Kampus sündis  26.detsembril 1927 ning tänases teame teda kui  Vanemuise teatri kauast kirjandusala juhatajat, viljakat tõlkijat, toimetajat ning taastatud Vanemuise Seltsi  juhatuse kauaaegset esimeest. Pikka aega kuulus ta Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatusse.  

Oma elu viimastel aastatel kiindus ta aga Põlva Linna Harrastusteatri töödesse-tegemistesse ning ei keelanud oma väärt nõu ka  Jakob Hurda Seltsi tarvis.

Nüüd -pärast tema manalasse varisemist 3.mail 2017 –  tunneme temast puudust. Jäid meiega tema härrasmehelikkus, heatahtlikkus, oskus ka väikestes asjades ilu näha. Tema erudeeritus ja haritus olid muljetavaldavad.

Lahkunud suurmeest meenutas ILMAR TAGEL.

Eesti Vabariik 100

23.veebruaril 2018 asetasime Jakob Hurda monumendile sinimustvalge lilleseade ja süütasime küünlad.

Aitäh proua Mare Põllule ja käsitööklubile,  tänu kellele oli õmmeldud sinimustvalge siidisall ja see Jakob Hurdale kaela pandud.

SIINKOHAL  TULEB KINDLASTI EDASTADA KA hr. MARGUS KASTERPALU SELGITAV POSTITUS:

From: Margus Kasterpalu [mailto:Margus.Kasterpalu@riigikantselei]
Sent: Friday, February 23, 2018 10:48 AM
To: Eve Sokk <Eve.Sokk@polva>
Subject: Vabandus

 Lugupeetud Eve Sokk ja Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsi liikmed!

Mul on südamest kahju, et juhtus selline arusaamatus, mis jättis Jakob Hurda kuju Põlvas ilma sinimustvalge sallita, kuigi nii oli kirjas nii pressiteates kui ka kinnitati seda teile telefonivestluses. Pressiteatesse palusin ma Põlva lisada pärast seda, kui olin isiklikult telefonitsi kokku leppinud Põlva Kultuurikeskuse juhataja Riho Illakuga, et Hurda monument Põlva Kultuurikeskuse lähedal saab endale 22.se veebruari hommikul sinimustvalge salli. Hr Illak kinnitas, et on kõnelenud sellest ettepanekust ka vallavanemaga ja kõik saab kindlasti toimuma. Nii olingi ma kindel, et kõik saab kenasti korda nagu teisteski omavalitsustes, kelle poole olin sarnase ettepanekuga pöördunud. Praegu ei ole mul õnnestunud hr Illakut telefonitsi kätte saada, nii et ma ei tea, mis juhtuda võis, et Hurda kuju Põlvas kokkulepitud salli ei saanud.

Teine arusaamatuse pool tulenes aga sellest, et Kerli, kellele helistasite, oli küll kursis Tartus asuva Hurda monumendi sallitamisega 22. veebruaril kl 4, kuid ei teadnud Põlvast, mille olin mina eraldi kokku leppinud. Nii sai ta järelepärimisest aru, et küsiti Tartu sündmuse kohta, kuigi küsija rõhutas Põlvat.

Palun veelkord EV100 toimkonna nimel Põlva inimestelt vabandust juhtunud eksituse pärast ja loodan, et see ebameeldiv vahejuhtum ei jää siiski varjutama EV 100 juubelit tervikuna. Seda enam, et just Põlva käsitöönaistelt olid pärit sallid, mille ministrid üle Eesti senistele riigivanematele nende sünnikohtades kaela sidusid, öeldes muuhulgas iga kord ka kuduja nime ja rõhutades, et need sallid on kootud Põlvas.

Lugupidamisega
Margus Kasterpalu
EV100 suurprojektide juht

Jakob Hurda mälestuspäev

Selts kogunes Jakob Hurda monumendi juurde, kus süüdati mälestusküünlad, meenutamaks sellel päeval 111. aastat  tagasi manalasse  varisenud suurmeest.

Seltsi juhatatuse esimees Sirje Vill tutvustas seekord Jakob Hurta kui keelemeest, kelle soovitused uue eesti keele tarvis olid meie tänaseski aktsepteeritavad, peamine tõde: kirjutada just nii, kuidas räägid.