Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad Heino Tartesele ja Piret Õunapuule

25.juulil anti Põlva Kultuurikeskuses üle Jakob Hurda 24.rahvuskultuuri auhinnad. Tutvustame laureaate.

Heino Tartes, lõõtspillimeister on üks mitmekülgsemaid ja järjekindlamaid lõõtspillimuusika edendajaid ning on valmistanud üle 60 pilli. Ta on koostanud ja välja andnud raamatud Põlva- kui Võrumaa lõõtsamängjatest.
Põlvamaa ja kogu Eesti rahvamuusikamaastikku on mees rikastanud erinevate sündmustega, sealhulgas rahvusvahelise lõõtspillipeoga HARMOONIKA, mis tänavu toimus juba 5.korda!

Lõõtsamängu saab õppida Põlva Muusikakoolis õpetaja Tartese käe all. Lisaks korraldatakse ka pilli valmistamise meistrikursuseid. Põlva Lõõtspilliseltsi tegevuse tulemusena on Põlvas kaheksa aasta jooksul pillimängu õppinud enam kui 130 huvilist ja 35 inimest on valmis saanud oma lõõtsa. Neist nelja tegijat võiks suisa meistriks nimetada.

Heino Tares on tutvustanud teppo-tüüpi lõõtspilli mitmel pool väljaspool Eestit: Soomes, Lätis, Leedus, Ukrainas, Udmurtias, Saksamaal, Poolas jm. erinevatel festivalidel, teleesinemistel, õpitubades, kontsertidel.

Kõike eelöeldut arvesse võttes oli põhjendatud Põlva kuulutamine Eestimaa lõõtsapealinnaks muusika-aastal 2015. Samuti on tehtud töö parim tõendus, miks just Jakob Hurda maakondlik kultuuripreemia määrati Heino Tartesele.

Et aga igal aastal, Jakob Hurda sünnipäeva paiku annab Hurda Selts üle vabariigi mastaabis maineka rahvakultuuripreemia, siis oli ootuspärane selle määramine teenekale eesti rahvuskultuuri uurijale ja tutvustajale, etnoloog Piret Õunapuule.

Piret Õunapuu alustas oma erialast tööd 1979.aastal Eesti Vabaõhumuuseumis, kus keskendus taluarhitektuuri ja -mööbli uurimisele. 1980.aastal asus ta tööle Eesti Rahva Muuseumisse, kus töötab siiani. Tema peamisteks uurimisteemadeks on etnograafilise mööbli ajaloo kõrval olnud eesti  pärimuslik kombestik, rannarootslaste rahvakultuur, aga kõige enam siiski ERMi ajalugu, sealhulgas Jakob Hurda, Oskar Kallase, Ilmar Mannise jt roll ning tegevus.

Viljaka autori sulest on ilmunud raamatud “Pühad ja kombed”, “Eesti pulm”, “Nii meil jõulud tuppa toodi” (kaasautor L. Karron), “101 vana aja asja”. Hinnatava kaastöö tegi ja toimetamisvaeva nägi ta koos kolleegidega, aidates kaante vahele  mahuka kogumiku “Eesti Rahva Muuseum 100”.

Piret Õunapuu koostatud näituste üle ei ole rõõmustatud mitte ainult
Eestis, vaid ka välismaal. Sisukad väljapanekud on köitnud huvilisi juba pikki aastaid.

JAKOB HURDA RAHVUSKULTUURI AUHINDU RAHASTAVAD EESTI KULTUURKAPITAL JA KULTUURKAPITALI PÕLVAMAA EKSPERTGRUPP.

Avati pühenduspink seltsi kauaaegsele esimehele Rein Villale

Pühapäevasel päikeselisel ennelõunal kogunesid Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse platvormile Rein Villa pereliikmed ja teekaaslased Jakob Hurda nimelisest Põlva Rahvahariduse Seltsist, et avada kauaaegse Põlva kultuuri- ja seltsitegelase mälestuspink. Ühtlasi esimene pühenduspink Põlvas. Pingi rajamise oli seltsi juhatus otsustanud hilissügisel, sirelite õitseajaks sai see valmis. Pühenduspingi eestvedaja Arvo Jää sõnul sobib ümarate vormidega pink väga hästi Rein Villa loomusega, mis oli hooliv ja sõbralik.

Rein Villa daatumid on 20.01.1944– 02.06.2007. Avatseremoonia läbi viinud Ilmar Tagel rõhutas, et aastaarvudest olulisem on kriips nende vahel. Rein Villa puhul mahub sinna suur ja tähendusrikas elutöö kultuurivallas.
Anar Anijalg ja Urve Järg pöördusid kohaletulnute poole vastavalt Andres Lehestiku ja Aili Naruski luuleridadega.

„Õitsval tatrapõllul
mina sündisin
mesilinnud kõrvul
ilma kõndisin

tundsin magusat lõhna
nägin õitemerd
tahtsin kõigest võtta
endal eluverd…“

Nii on Aili Naruski kirjutanud otsekui Reinule mõeldes.
Kauaaegne õpetaja ja Põlva käsitööelu eestvedaja Asta Tagel meenutas pikka koostööd, mis algas juba Reinu koolipõlves praeguses Põlva Ühisgümnaasiumis. Rein oli juba tollal väga aktiivne ja ideerikas.
Elukutsevalikul oli Reinu jaoks loomulik siirdumine kultuurivalda. 40 aastat töötas ta Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses, kus tema eestvõttel toimus lugematu arv kultuurisündmusi. Ta oli ühtviisi tugev nii stsenaristi kui ka korraldajana. Rein Vill oli järjepidevuse hoidja juba väga noorest eas, mil hakkas koguma põlvalaste mälestusi, pannes aluse hindamatule varamule. Suurt huvi tundis ta aastatel 1907–1940 tegutsenud Põlva Rahvahariduse Seltsi vastu. 1995. aastal ilmus tema sulest raamat „Põlva Rahvahariduse Seltsi 33 aastat“. Samal aastal lõi Rein Vill koos mõttekaaslastega Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi, mis põhineb omaaegse seltsi aadetel. Rein Vill oli seltsi juhatuse esimees asutamisest kuni oma lahkumiseni. Selts sai õige pea oluliseks kogu Eesti kultuuripildis. Palju tähelepanu on pööratud Jakob Hurda pärandi tutvustamisele. Rein Villa ajal pandi alus tihedale koostööle Põlva Käsitööklubiga, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Eesti Vabaharidusliidu ja teistegi organisatsioonidega.

Rein Vill oli ka Põlvamaa laulupeoliikumise edendaja – paljude pidude stsenarist ja korraldaja. Siingi hoolis ta üle aegade kestvatest traditsioonidest. Ta tegi kõik endast oleneva, et täpsustada ja levitada olulist kultuuriloolist fakti: esimene eestlaste laulupidu toimus 1855. aastal Põlvas! 2005. aastal peeti suure tähtpäeva auks maakonna laulupidu „Rõõm ajas“. Rein Vill jõudis kokku panna ka raamatu „Põlva laulupeod 150“ (2006). Järjepidevuse märgiks on seegi, et tänavune Põlvamaa laulupeoaasta “Mitmel häälel“ ja maakonna laulupidu „Igatsus“ on pühendatud 160 aasta möödumisele esimesest laulupeost.

Avatseremoonia lõpul tänas kokkutulnuid oma pere nimel Sirje Vill. Ühiselt käidi ka Rein Villa haual Põlva kalmistul.
„Sa jätsid jälje Põlva radadele“ on pühendusluuletuses öelnud põlvalane Helgi Teder. Nüüdsest saab Rein Villale mõelda ka pühenduspingile toetudes.

Suur tänu meistrimeestele ettevõttest Guido Mööbel OÜ ja toetajatele – Põlva Vallavalitsusele ja Põlvamaa Hoiu-Laenuühistule.

Põlva Rahvahariduse Seltsi tegevuskava 2015

Jaanuar, veebruar, märts – Põlvamaa kodulookogumiku “Minevikumälestusi” IV osa käsikirja ettevalmistamine

28.aprill – Seltsi aruandekoosolek

8.mai – Jakob Hurda rahvuskultuuriauhindade žürii kokkusaamine

27.mai – Põlva valla koolide V folkloorifestival Jakob Hurda sünnitalus Himmastes

16.mai – Eesti Seltsiliikumise 150. aastapäev

Eesti Kultuuriseltside kokkutulek Põlvas (kultuurikeskus)

Rein Villa mälestuspingi avamine

25.juuli – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade üleandmine

Detsember – 20 aastat Põlva Rahvahariduse Seltsi taasasutamisest

Seltsi jõulupidu

Seltsi pidevad ettevõtmised

  • Jakob Hurda sünnitalu taastamine
  • Põlva Rahvakooli kursused
  • Harrastusteatri ülesastumised
  • Kodu-uurijate õppetegevus

Jõulud Hurda Seltsis

Jõulud on aeg, kus tavapäraselt saab kokku ka Hurda Seltsi pere. Seekordse pühaderõõmu eestvõtja oli juhatuse liige Anar Anijalg, kes kutsus rahva Põlva vana kiriku pastoraati, kus õpetaja Toomas Nigola eestvõttel on ruumid kaasajastatud ja loodud koduselt hea aura sellesse vanasse väärikasse hoonesse.

Jõulutervituse lausus õpetaja Toomas Nigola, jõululäkitusega pöördus kuulajate poole ka Anar Anijalg.

Imelisi jõuluviise esitasid Külvi Paide pisikesed laululapsed.

Ühises peolauas meenutati nii möödunud aegu kui ka heideti pilk tulevikuteedele.

Harrastusteatri jõululavastus

Mõnikord juhtub lausa uskumatuid asju. Ühel päeval sai Jõuluvana laste peale väga pahaseks. Just siis, kui ta Jõulumaa postkontorist sületäie kirju koju tõi ja lugedes avastas, et ei jaksagi kõigi laste kingisoove täita. Kellele oli vaja mootorratast, kellele nahktagi ja kauboisaapaid, kellele mitu kasti komme ja limonaadi, kellele  tuhat eurot… Aga ühtegi viisakat palvet polnud kirjas. Mitte ühtegi “palun” ega “tänan” ega muud viisakat sõna. Ja Jõuluvana otsustas, et ei lähegi laste juurde…

Just nii algas  laste jõuluetendus, mille tõi  väikestele vaatajatele Hurda Seltsi harrastusteater. Sedapuhku mängisid Urve Järg, Ilmar Tagel, Jan Mattias Kottise ja Reet Külaots. Laulsid Külvi Paide laululapsed. Nii, nagu traditsioon on vana, on kommegi põlvalastes juurdunud ja väikseid teatrisõpru on rohkem kui üks saalitäis. Kõigest kõige rohkem on aga ses päevas  jõulurõõmu.

Hurda väimehe kodutalus Valgejõel

Septembri päikseline nädalalõpp viis Hurda Seltsi reisihuvilised ajalooliselt tähtsasse maailma: külastasime Jakob Hurda väimehe Aleksander Mohrfeldti ehitatud kodutalu Valgejõel. Maalilise looduse rüpes tukkuv omaaegne arhitektuuripärl ei paku enam kodusoojust Hurda suguvõsa liikmetele, sest neid on ajatiib viinud üle Toonela jõe, aga praegune lahke SUNDJA pererahvas kutsus meid nagu suuri sugulasi tuppa ja tutvustas vanavara ning puistas heldelt mälestustekilde, mis seotud kuulsa eestlase sugulastega, eeskätt muidugi Karl ja Helmi Viitoliga.

Et see paik esimese Eesti Vabariigi ajal oli Tallinna kultuuritegelaste armastatud suvituskoht, oli kohapeal meile kõigile täiesti arusaadav, sest madal jõeke kõrge kaldaserva ja kohiseva metsaga oli pigem killuke muinasjutust kui tänasest reaalsusest.

Meie reisitee andis võimaluse kiigata ka rannarahva elu-olu.

Suurepärase sügispäeva eest on seltsi juhatus väga tänulik Liina Kährile ja Külli Otsale – reisi peakorraldajatele.

Purekkari neemel
Rohkem maismaad pidi enam edasi minna ei saa. Tuleb meri ja õige-õige pää mõni Soome saareke. Purekkari neeme tipus, Mandri-Eesti kõige põhjapoolsemas punktis seisavad Helje Põvvat, Olga Järvela ja Leili Punga

Toidupidu folkloorikuninga auks

Laupäeval toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses Jakob Hurda 175. sünniaastapäevale pühendatud folkloorikuninga rahvustoidu ja koduveini konkurss. Esindatud oli viis kategooriat 55 tootega ligi 40 autorilt. Pakutavat hindas nii žürii kui ka publik.

Konkursile olid oodatud traditsioonilised talutoidud, nagu leib, karask, sõir, plaadikook ja koduvein ehk toidud, millest pidas väga lugu ka usu- ja keelemees Jakob Hurt. Plaadikooki oli ta pidanud peolaua uhkuseks ning klaasikest head koduveini paremaks kui arstirohi.

Veinikategooria oli toidukonkursil ka kõige enam esindatud grupp, pakkudes mekkimiseks 31 veinisorti. Toimunut võib pidada suisa rahvusvaheliseks, sest esindatud olid ka Saksamaa (Annelore Seyer- plaadikook) ja Soome (Terttu Väntänen ja Arto Hirviniemi veinid). Geograafiline esindatus Eesti piires oli samuti lai, osavõtnuid oli Tallinnast, Lääne-Viru-, Pärnu-, Tartu-ja Harjumaalt, Põlvamaast rääkimata.

Pakutut hindas žürii koosseisus Tartu linnapea Urmas Klaas, OÜ Veinivilla juhataja Tiina Kuuler, Riigikogu liige Tarmo Tamm, Eesti rahvustoidu propageerija Ester Tuiksoo, AS Lõuna Pagarid tsehhijuht Anne Varul, Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsi juhatuse esimees Sirje Vill ning Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja toidukvaliteedi spetsialist Evi Randpere.

Ettevõtmise idee autor Sirje Vill ütles, et hindamine toimus samasuguste reeglite alusel nagu seda tehakse Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukese märgi väljaandmisel. «Allahindlust ei tehtud, oluline oli nii koostisainete kvaliteet, maitse kui ka kaubanduslik väljanägemine,» lisas Vill.

Konkursi patroon Ester Tuiksoo märkis, et koduleiva ja karaski osas oli tase väga tugev, iga toote puhul oli, mida esile tuua. Pisut kesisemaks hindas ta plaadikookide valiku. «Julgemalt oleks võinud kasutada sellist traditsioonilist talukraami nagu kohupiim ja vahukoor,» lisas Tuiksoo. Auhindade kättejagamise eel lausus patroon, et esimesest katsest sõltub, kas toimuvast saab traditsioon. Kõik märgid lubavad, et saab, sest osavõtnute arv ja pakutud valik ületasid korraldajate julgemadki ootused.

Konkursitooted olid hindamiseks varustatud numbriga. Nii publikule kui žüriile olid teada kategooriate osalejad, kuid milline number millist autorit tähistas, mitte. Sama kehtis ka veinide puhul, mille pudelid olid peidus paberkotikestes. Degusteerimist viisid läbi nn tehnilised töötajad, kel pakutava autorluse kohta samuti info puudus. Igast kategooriast sai valida oma lemmiku, poetades sedeli meelistoote numbriga vastavasse potikesse.

Kõik osalenud said tänukirja ja keraamik Mati Kuusingu loodud rahvusvärvides pokaali. Sama autori loominguna olid valminud ka võitjatele jagatud pitsimustrilised kaanega savianumad. Eripreemia nimega «Kiida konkurenti» oli välja pannud AS Lõuna Pagarid ning veinimeistreid ergutas kinkekott Addinolilt. Auhinnafondi panustasid Põlva Tarbijate Ühistu, AS Tere ja Põlva Vallavalitsus. Toidukonkursi tunnustatud Koduleiva kategoorias pälvis žürii preemia Kersti Murumets Ruusalt. Publik valis oma lemmikuks Marje Mäekalle singitäidisega leiva ning Lõuna Pagarite eripreemia kuulus Siivi Paide kanepiseemnetest krõmpsuvale leivale. Parimaks karaski autoriks tunnistas ž

ürii võrulanna Maiga Leetjõe. Publik valis lemmikuks Saima Rüütle ja Lõuna Pagarid Sirje Kukke (Varbuse) karaski. Sõiradest pälvis þ ürii preemia Anni Tomba (Hurmi küla) valmistaud sõir, mille tooraineks oma kitsede piim. Publiku lemmik oli Silvia Kivisild (Orava) ja eripreemia pälvis Elvi Kokk (Vana-Koiola). Plaadikookide osas kuulus sümpaatia Anne Jõgisele (Põlva vald) ja publiku oma Karen Perele (Rakvere). Tõsine katsumus nii žüriile kui publikule oli veini hindamine. Siin anti välja ka kõige enam ergutuspreemiaid. žürii andis kõrgeima hinnangu Silvia Pütsepa (Tartu) veinile Saatuslik Naine. Publiku lemmikuks osutus Ilmar Vananurme (Setomaa) valmistatud vein, mis oli magususe poolest konkurentidest tublisti üle. Eripreemia kõrgete punktide eest kõigile esitatud veinisortidele pälvis Külli Lokko, kelle veine võis degusteerimiselt ka kaasa osta. Põlva valla eripreemia pälvis Leo Küti (Räpina) arooniavein.

Nähes nii arvukalt esindatud kodumaist päritolu veine, tekkis paratamatult küsimus, miks neid kaubandusvõrgus saada pole. Heal juhul võib neid trehvata kas laatadel või väiksematel nišiüritustel. Konkursi patrooni sõnul on põhjus seadusandluses. Praeguste paragrahvide alusel võib koduveini pakkuda-müüa kohaliku omavalitsuse loa alusel konkreetsel üritusel konkreetse ajavahemiku jooksul. Pikka aega on levinud arusaam, et ühe õige veini toormeks on viinamari. Eesti koduveinitoodangu areng on märk sellest, et ka marjaveinid on tõestamas oma kohta konkurentsis. Kogemuste ja hea tehnoloogia koostoimel valmib nauditav vein nii sõstardest, õuntest, rabarberist, metsamarjadest kui ka arooniast. Härrastel otsustajatel on viimane aeg kodumaine veinikultuur ka poliitiliselt seadustada.

Publiku hulgas tekitas päris palju elevust vein degusteerimisnumbriga 22. Et nimetatud vein oli ka siinkirjutaja lemmik ja jäi lõpparvestuses märkimata, võttis toimetaja nõuks uurida välja, mis vein see oli ja kes on autor. Tegemist oli Leo Küti ja Olavi Pihlapuu valmistatud veiniga Pine Lake, mille tooraineks Räpinas kasvanud viinamarjad. Kui enamik veine vastas keskeltläbi hea koduveini maitseelamusele, siis nimetatud vein üllatas nii lõhna kui sisuka maitsebuketiga, oli kõike muud kui traditsiooniline kodumaine.

Folkloorikuninga auks korraldatud esimesel rahvustoidu ja koduveini konkursil osalenute arv ja pakutud valik ennustavad ettevõtmisele suurt tulevikku.

Margit Õkva ajalehtest Koit

Hurda-preemia laureaadid: preemia tuli avansina

Laupäeval toimunud Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva pidustustel andsid maavanem Ulla Preeden ja Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts üle kultuuripreemiad tänavustele laureaatidele.

23ndat korda välja antava preemia pälvisid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna emeriitdotsent Paul Hagu ja Jakob Hurda Sünnitalu Taastamise Komitee tegevjuht, Hurda-seltsi juhatuse aseesimees Arvo Jää.

Mõlemad laureaadid ütlesid, et preemia tuli avansina. «Midagi olen teinud, aga lõpuni pole läinud. Nüüd on põhjust rohkem pingutada,» sõnas Paul Hagu, pidades silmas folkloori publikatsioonide väljaandmist. Ta lisas, et paljud plaanid on takerdunud puhtalt inimliku laiskuse taha. Humoorikas sõnavõtus märkis Hagu, et Hurda jälgedes astumiseks võib pidada sedagi, et ta endale habeme kasvatas ning on osa saanud ka kuninga tiitlist. «Rahvas nimetas Hurda folkloorikuningaks pärast tema surma. Minul on õnnestunud olla valitud Seto sootskaks, mis on samuti võrdne kuninga tiitliga.»

Arvo Jää ütles tänukõnes, et tema folkloristina kõnelda ei oska ning see, et kultuuripreemia pälvib ehitaja, on juba iseenesest midagi erakordset. «Sünnitalu detailplaneering on põhimõtteliselt vastu võetud, kuid üksikud detailid vajavad veel täpsustamist. Hoone peaks plaanide kohaselt valmima 2018. aastal,» sõnas Jää.

Hurda-seltsi juhatuse esimees Sirje Vill lisas, et sünnitalu taastamise nimel on Arvo Jää teinud tunde tasuta tööd, kirjutanud projekte ja otsinud koostööpartnereid. Mitmeid kordi on tulnud ette võtta sõit Tallinna. Perekond Jää eestvedamisel sai tähistatud Hurda abikaasa Eugenie viimane puhkepaik Tallinna Siselinna kalmistul.

Pidulikul sündmusel esinesid Külvi Paide laululapsed ja Evi Tamme juhendamisel noored rahvatantsijad. Fragmente Jakob Hurda eluloost tõid kuulajateni sõnakunstnikud Anar Anijalg ja Janno Rüütle. Musitseerisid Külvi Paide ja Signe Pruus, lauluga toetas Põlva Püha Peetri kiriku õpetaja Leevi Lillemäe.

Auhindade kätteandmise järel suundusid asjaosalised ja külalised Jakob Hurda ausamba juurde, et süüdata mälestusküünlad ja teha ühispilt. 19. juulil möödus skulptor Aulis Rimmi ja arhitekt Andres Männi loodud mälestussamba avamisest 25 aastat. Eelmise aasta laureaat, Eesti välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik Jüri Trei tunnustas Sirje Villa panust Hurda mälestuse säilitamisel ja edasikandmisel Eesti Lipu Seltsi hõbemärgiga.

Margit Õkva artikkel