Jumalasulane

AUSTATUD PROUA KERSTI LAMP ja kogu auväärne KIMMELITE SUGUVÕSA

Olete oodatud pühapäeval, 23.juulil 2017 kella 11 Põlva  Maarja kirikusse, kus jumalateenistuse lõppedes mängib Põlva Linna Harrastusteater teie kalli JÜRI GEORG KIMMELI mälestuseks dokumentaalloo “JUMALASULANE”.

2016.aasta hooaeg

Hooaeg 2016.mai – 2017.mai oli Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsis tavapäraselt toimekas. Seltsi juhtis 7-likmeline juhatus koosseisus: Anar Anijalg, Urve Järg, Arvo ja Eela Jää, Heido Mägi, Külli Ots ja Sirje Vill. Asjurina tegutses Niina Siirmann.

Mais 2016 sai teoks traditsiooniline Põlva valla kooliõpilastele mõeldud folkloorifestival, mille peakorraldaja Külli Ots kutsus lapsed Himmaste Külakeskusse, kus iga kooli võistkonnal oli võimalus pakkuda kuulajale oma parimad võistlustööd: kas laulud, folkloorsed tantsud või naljalood. Parimatele (nii esinejatele kui ka juhendajatele) jagati tänukirju kui ka kingitusi.

Juulis 2016, Jakob Hurda kultuuripreemiate üleandmisel seisid publiku ees luuletaja ja publitsist Rein Veidemann ning Laheda valla kultuuritöötaja Andres Määr Preemiad andsid üle maavanem Igor Taro ja seltsi juhatuse esimees Sirje Vill. Sündmust kajastas ka TV 3. Suur aitäh ürituse ladusa korralduse eest Niina Siirmannile ja Külli Otsale.

Suvel käis Põlva Linna Harrastusteater rahvusliku etendusega “Perändüs” mitmel pool maakonnas kui ka naabermaakondades ja seda enam kui 15 korda. Väga kõrgeks on hinnatud Ilmar Tageli, Janno Rüütle, Ester ja Jaanus Libliku, Urve Järgi, Salme Paabuti, Heido Mägi ja Ülo Needo mäng.

Septembrist-novembrini 2016 valmis käsikiri mälestusteraamatust”Põlva eile”, kus lugejale antakse huvitav ülevaade Põlva valla ajaloost kihelkonnaajast punase aja alguse esimeste tegudeni. Käsikirja küljendas seni seltsiga väga usalduslikku koostööd teinud OÜ Kuhjakurv. Praeguseks on valminud taotlused Eesti Kultuurkapitalile (nemad keeldusid aitamast) ja Põlva KOP-ile, kellelt vastus õnneks positiivne, et anda raamat trükki. Küljendamisrahade eest aitäh kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile ja Põlva Vallavalitsusele. Omaosalusega (10%) on toetamas ka Jakob Hurda Selts.

Novembris 2016 esitles seltsi juhatuse esimees Sirje Vill väikest luule- ja fotoalbumit “Valguse ja värvide väraval”, kus on kasutatud illustratsioonidena seltsi taasasutaja Rein Villa fotosid. Aitäh Anar Anijalale, kes luges vastsest kogumikust värsse ning lõõtsakuningale Heino Tartesele musitseerimise eest.

Detsembris tegi taas ilma harrastusteater, kes tõi Põlvas väikeste vaatajateni traditsioonilise jõululoo “Lumememm Lusti”. Peaosas võlus lapsi Anar Anijalg.
Samas kuus sai teoks ka seltsi jõulupidu, mis peeti Aali klubi peolauas, meeleolu eest hoolitsesid harrastusteater ja “Laheda lahe mutt” Anni. Aitäh abi eest ka Eela Jääle, Niina Siirmannile ja Külli Otsale.

Jaanuaris 2017 ilmus Sirje Villalt esimene tõlkeraamat, soome luuletaja Terttu Väntäse väike luulekogumik eesti keeles “Aeg ei peatu”. Kogu valmis autori juubelipäevaks.

Jaanuaris 2017 olid Jakob Hurda Seltsi liikmed ja ka teised huvilised palutud Jakob Hurda mälestuspäevale, mis tavapäraselt saab teoks Hurda surma-aastapäeval. Seekord rääkis Sirje Vill meie kodumaakonnas levinud pärimustest, mis surmaga seotud.

Märtsis, emakeele päeval, valiti meie seltsi esindaja Külli Ots Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse uueks liikmeks. Palju jõudu uues ametis meie saadikuna.

Märtsist-mai alguseni kestsid rahvakoolis täiskasvanutele mõeldud inglise keele kursused, kus osales üle paarikümne huvilise. Kiitust väärib koolitusjuhina Niina Siirmann, kes viib edasi seltsi vana tava: hoida elus täiskasvanutele mõeldud õpe, hoida elus rahvakool.

Aprillis 2017 valis žürii järjekordsed 2 Jakob Hurda kultuuripreemia laureaati, kellele antakse preemiad üle Jakob Hurda sünniaastapäeval, seekord Põlva kirikus, kus harrastusteater 23.juulil mängib dokumentaalloo “Jumalasulane”, mis on pühendatud legendaarse kirikuõpetaja Jüri Kimmeli 35.surma-aastapäevale.

5.mail 2017 osalesid Arvo Jää, Ilmar Tagel, Heido Mägi, Urve Järg, Estrid Mägi, Külli Ots ja Sirje Vill talgutel Jakob Hurda sünnitalus. Püstitati uus lipuvarras ja riisuti taluõu puhtaks.

13.mail 2017 sängitas selts maamulda Põlva kalmistule seltsi auliikme Evald Kampuse põrmu. Harrastusteater pühendas vaimuhiiglasele oma mälestusminutid. Nii kremeerimise kui ka matusetalituse viis läbi Ilmar Tagel.

Kolmapäeval, 24. mail 2017 on taas Külli Otsa eestvõttel Himmastesse Jakob Hurda sünnikülla oodatud Põlva valla koolide väikesed folkloorihuvilised oma parimate etteastetega, et pidada maha traditsiooniline VII folkloorifestival.

NB! Ülearune ei ole meenutada, et detsembris 2017 tähistame Põlva Rahvahariduse Seltsi moodustamise 110.aastapäeva. Nii et kindlasti jälgige reklaami ning kohtumiseni sellel suurüritusel.

Tehtud suure töö eest tänan ka seltsi raamatupidajat Siivi Paidet ning revisjonikomisjoni liikmeid Helle Virti, Ene Umbrat ja Tiia Rammot.

Aitäh teile kõigile, kes te jagate Jakob Hurda vaateid ning hoiate elus meie rahvakultuuri.

On jälle tammikuu

On jälle tammikuu (jaanuar). Paljude muude väärikate tähtpäevade kõrval jääb silma soomlanna Terttu Väntäse juubelipäev 22.kuupäeval. Eks nii mõnigi meenuta selle tõe kuuldes Veikko Väntäst, kes on ületamatu eesti keele kõnelemises, lauluoskuses (teab väga paljusid eestikeelseid laule peast), sõprussuhete arendamises kahe maakonna – Põlva ja Kannuse vahel.

Aga alguste algus oli aastal 1990, kui Veikko koos abikaasa Terttuga kutsusid ellu esimesed soome keele kursused siinkandis ning mäletan, et just Terttu Väntäse käe all õppisid noormehed, kes soovisid minna Lestijõeoru taludesse tööle. Nendest õppuritest tulid mitmed tagasi, osa leidis aga Soomes endale lemmikpaiga ja nüüd on paljude nende juured sealses mullas.

Tol korral (1990) teadsid vähesed,et Terttu Väntänen on soome kirjandussõbrale tuntud kui andekas luuletaja. Tema huviorbiidis on mälestused, peretraditsioonid, soome kodu sõna kõige laiemas tähenduses. Aga päris kindlasti võib tema loomingus leida tugevaid feminismijooni.

Nüüdseks on Terttu Väntäse sulest ilmunud 3 paksu iseseisvat luulekogu ning palju erinevaid värsse perioodikas. Suurtööna tuleb vaadelda tema mälestusteraamatut maailma eri paigust pärit naiste elulugude toimetamisel. Soomlannade, karjalaste, venelannade, horvaatlase jt. lugude kõrval on üles tähendatud ka põlvalaste Heli Raidla ja Asta Tageli väärikas elukaar. Kes on aga Terttu Väntäse luule eesti keelsest variandist huvitatud, leiab Põlva Keskraamatukogust juubilari pisikese valikkogu “Aeg ei peatu”, mis on vastselt ilmunud just auväärse sünnipäeva künnisel.

Põlva vallas on aga Terttul ja Veikkol oma suvekodu, kuhu ikka ja jälle tullakse hinge kosutama, sest ei saa ju võõraks jääda selle maa ning rahvaga, mida armastatakse, mille kultuurist ja inimestest teatakse uskumatult palju ning seda avastatakse iga külaskäiguga enam. “Siin on tõepoolest meie teine kodu ja teine kodumaa,” tõdevad nad kui ühest suust.

PALJU ÕNNE JA TERVIST TERTTULE KÕIGILT SÕPRADELT!

Jakob Hurda rahvuskultuuripreemiad Rein Veidemannile ja Andres Määrile

25.korda anti juuli lõpus üle Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinnad. Traditsiooniliselt saavad parematest parimad kaks preemiat, millest üks jääb alati kodumaakonda ning teise preemia viib kaasa keegi vabariigi pärimuskultuurikandjatest. Seekord olid õnnelikeks rahvuskultuuriauhindade saajateks ajakirjanik, luuletaja ja emeriitprofessor REIN VEIDEMANN pealinnast ning Vana-Koiola kultuurimaja direktor ANDRES MÄÄR, keda peetakse maakultuuri südametunnistuseks.

Sooje tervitussõnu laususid laureaatidele Põlva uus maavanem IGOR TARO, Põlva vallavanem GEORG PELISAAR, Laheda vallavanem SIRJE TOBRELUTS. Oli nauditav kuulata mõlema laureaadi julgeid mõtteid, mis suunatud tulevikku. Meeldisid Rein Veidemanni esitatud värsid. Aplausitorm järgnes Andres Määri ja tema juhitud paroodiaansambli Lahedad Mutid Lahedalt ülesastumisele.

Läinud sajandi ühe suurema eestlase Jakob Hurda nime kandvaid rahvuskultuuriauhindu on aastaid rahastanud Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts on lisanud juurde Tõnis Laanemaa hinnalise graafilise lehe ning vastava tunnistuse.

Seljataha sai 6.folklooripäev

17.mail sõitsid Himmastesse, Jakob Hurda súnnikúlla Põlva valla kõikide koolide folkloorihuvilised, kaasas oma head õpetajad, et kohtuda sellel kevadel juba 6.korda.

Teoks sai traditsiooniline folklooripäev meie noorõppurite sõna-, laulu-, tantsu- ja pilllimängu rõõmude kaudu. Selline on olnud Jakob Hurda Seltsi juhatuse liikmete nägemus, kuidas kaasata noori hurdalike väärtuste juurde, kuidas kasvatada endale järeltulijaid. Päeva peakorraldaja oli Kúlli Ots. Pidu juhtis Helje Põvvat. Tervitussónu lausus Põlva vallavalitsuse poolt haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aigi Tiks. Vallavalitsuse kultuurikomisjoni esimees Janno Rúútle oli juba varakult toonud kohale suussulavad kringlid, häid sponsoreid oli teisigi.
Ja siis läks see lahti!

Ūhisgúmnaasium astus õpetaja Hedvi Rebase juhendamisel ette võrukeelse ringi lastega, õpetaja Ulvi Pern lisas juurde lauljad, kanneldajad, plokkflöödimängijad!

Johannese Kool úllatas tundmatute pillidega ja kui imeliselt kõlasid nende esitatud rahvaviisid! Tublid olid noored sõnakunstnikud! Aitäh õpetajatele Riina Velmetile, Raili Toomele ja Anneli Kiudorvile.

Mammaste Kool oli hästi vapper oma järjekordseid tantse esitades (õpetaja Karin Simso). Kuulama panid end ka õpetaja Marju Lepassoni võru keele ringi lapsed.

Põlva Põhikooli esindasid õpetaja Mare Urbani käe all tegutsevad noored muusikud ning Hele Aia klassi sõnakunstnikud-noormehed.

Pidu oli tore, autasud olid vahvad ja sai bussiga sõita! – Nii útlesid úhe kooli esindajad olnu kohta. Tänu siinkohal veel kõigile õpetajatele, kelleta see kokkusaamine poleks olnud nii värvikas. Aitäh Põlva vallavalitsusele ja sponsoritele! Aitäh kõigile abilistele!

Meenutati Jakob Hurta

13.jaanuaril möödus 109 aastat Jakob Hurda – läinud sajandi ühe suurema eestlase – minekust Toonela kaldale. Tavapäraselt koguneb Jakob Hurda Selts oma nimikangelase mälestuspäeval ja nii oli ka eile. Jakob Hurda ausamba juures Põlvas, Mäe tänavas kõneles Ilmar Tagel ja meenutas suurmehe tähtsust kodukandi rahvale. Maa-ja vallavalitsuse esindajad, maakonna kodu-uurijad, Jakob Hurda Seltsi liikmed ning Jakob Hurda omaksed süütasid mälestusküünlad, mis jäid leegitsema hiliste õhtutundideni.

Põlva Keskraamatukogus kõneles külaline Eesti Rahva Muuseumist, etnomoloog ja teenekas rahvakultuuri uurija Piret Õunapuu. Ta viis huvilised mõttematkale Hurda sünnitallu Himmastesse, käis läbi andeka noormehe õpingupaigad, milledest enim pööras tähelepanu Tartu Ulikoolis veedetud ajale, peatus meelekibedust ja ohtusid täis Otepää perioodil ning kirjeldas pikalt ka õnnelikke Peterburi  aastaid. Vaikuses mõtiskleti sellegi üle, kuidas tookordne arstiteadus polnud valmis veel põletikus pimesoolt ära tundma ning Jakob Hurda viis puusärki lihtne veremürgitus. Venemaalt rongiga Taaralinna saadetud lahkunu põrmule avaldati austust igas peatuses ning Hurda muldasängitamise ajal kogunes rahvahulk, millist polnud tartlased varem näinud. Nii tänas Eestimaa oma suurt poega – kirikumeest, folkloristi, keeleteadlast.

Pisut leidis Piret Õunapuu ka aega, et rääkida ühest Hurda sõbrast ja aatekaaslasest Oskar Kallasest ja tema tegevusest. Suurt huvi näidati üles Piret Õunapuu kirjutatud arvukate raamatute vastu, millest Külli Ots oli koostanud põneva väljapaneku.

Mis kuulub tänase seltsi päevakorda?

Jõulukuu alguses tähistas Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts taasasutamise 20.aastapäeva. Oluliseks peetakse nimikangelase Jakob Hurda elu ja aadete propageerimist, tema vaimse pärandi tutvustamist. Selles liinis on erilise tähtsusega suurmehe sünniaastapäeval temanimeliste kultuuripreemiate väljaandmine, millest üks jääb alati kodumaakonna säravale rahvakultuuritegijale, teise viib kaasa pärandkultuuriga tegeleja vabariigist või kaugemalt. Aitäh preemiate rahastajatele Eesti Kultuurkapitalile ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile.

Juba mitmeid aastaid on selts tegelnud Jakob Hurda sünnitalu restaureerimisega. Eriline toetus selle tarvis on tulnud Põlva vallalt. Seetõttu on kindel tunne kutsuda igal kevadel Himmastesse, Lepa tallu valla koolinoored traditsioonilisele folklooripäevale. Mitmel korral on ka suurmehe kultuuripreemia antud laureaatidele just Lepa talu pidustuste ajal.

Aga kõrge kultuuriloolise väärtusega on olnud ka kodulookonverentsid ja teemapäevad kohalike vaimuinimeste tutvustamiseks, samuti dokumentaalnäitemängud Põlva Linna Harrastusteatrilt, mis kõik on teeninud sama huvi.

Arvukalt on välja antud trükiseid Põlvast, rahvahariduse seltsist ja kohalikest kultuurikandjatest minevikus.

Niina Siirmanni eestvõttel on tegutsenud Põlva Rahvakool mitmete õppegruppidega.

Põlva Rahvahariduse Selts on Eesti Kultuuriseltside ühenduse asutajaliige, sest vana tõde – üheskoos on jõudsam edasi minna – kehtib siin täielikult. Selts kuulub ka Eesti Vabaharidusliitu.

Kõike seda rõhutasid külalisedki, kes peosaalis sõna palusid ja seltsi liikmeid lillede, kingituste ning tänukirjadega meeles pidasid. Selts tänab suure tunnustuse eest Eesti Kultuuriseltside ühenduse juhatust eesotsas Valter Haameriga, meie seltsi auliiget Tartust – Evald Kampust, Põlva Maavalitsust ja tema esindajat Helje Põvvatit, Põlva vallavanemat Georg Pelisaart, kultuurikeskuse esindajat Tauno Prangelit, keskraamatukogu direktorit Reet Kappot ja kõiki, kelle head sõnad lõid peosaalis kordumatult koduse meeleolu, kuhu sobis nii Anar Anijala õpetatud jõululuulekava, mille kandsid ette Anar Anijalg ise ning Salme Paabut, Kristi Virks ja Jan Mattias Kottise kui ka harrastusteatri meenutus sellesuvisest suurest tähtpäevast, kuidas 150 aastat tagasi moodustati Tartus Eesti esimene kultuuriselts Vanemuine. Mängisid Heido Mägi, Urve Järg, Ave Kägo, Ilmar Tagel, Jaanus Liblik ja Janno Rüütle.
Soojad tänusõnad ka teistele tervituste saatjatele kaugelt: Tarmo Tammele, Urmas Klaasile, Ester Tuiksoole ja Milvi Hirvlaanele.

Kui kunagi 20 aasta eest kutsus Rein Vill Põlvas kokku tookordse vaimuinimeste ühenduse ning ta kutset järgis 46 liiget, siis valiti töö etteotsa Rein Vill ise (juhatuse esimehena), Haimar Sokk, Peeter Aas, Enn Esko, Maret Kolsar, Heino Luiga, Asta Tagel ja Helle Virt. Täna rassivad Jakob Hurda Seltsi eesotsas Arvo ja Eela Jää, Anar Anijalg, Külli Ots ja Heido Mägi. Aga eeskäijaid ei unustata, sest nemad olid teerajajad. Aitäh tehtu eest!

Traditsiooniliselt jäid ka selles sügisöös hubisema küünlaleegid kunagiste seltsitegelaste kalmudel Põlva kalmuaias. Küllap sealt kaasatoodud hingesoojus särab veel kaua meiegi südameis.

Rein Vill haud Põlvas

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad Heino Tartesele ja Piret Õunapuule

25.juulil anti Põlva Kultuurikeskuses üle Jakob Hurda 24.rahvuskultuuri auhinnad. Tutvustame laureaate.

Heino Tartes, lõõtspillimeister on üks mitmekülgsemaid ja järjekindlamaid lõõtspillimuusika edendajaid ning on valmistanud üle 60 pilli. Ta on koostanud ja välja andnud raamatud Põlva- kui Võrumaa lõõtsamängjatest.
Põlvamaa ja kogu Eesti rahvamuusikamaastikku on mees rikastanud erinevate sündmustega, sealhulgas rahvusvahelise lõõtspillipeoga HARMOONIKA, mis tänavu toimus juba 5.korda!

Lõõtsamängu saab õppida Põlva Muusikakoolis õpetaja Tartese käe all. Lisaks korraldatakse ka pilli valmistamise meistrikursuseid. Põlva Lõõtspilliseltsi tegevuse tulemusena on Põlvas kaheksa aasta jooksul pillimängu õppinud enam kui 130 huvilist ja 35 inimest on valmis saanud oma lõõtsa. Neist nelja tegijat võiks suisa meistriks nimetada.

Heino Tares on tutvustanud teppo-tüüpi lõõtspilli mitmel pool väljaspool Eestit: Soomes, Lätis, Leedus, Ukrainas, Udmurtias, Saksamaal, Poolas jm. erinevatel festivalidel, teleesinemistel, õpitubades, kontsertidel.

Kõike eelöeldut arvesse võttes oli põhjendatud Põlva kuulutamine Eestimaa lõõtsapealinnaks muusika-aastal 2015. Samuti on tehtud töö parim tõendus, miks just Jakob Hurda maakondlik kultuuripreemia määrati Heino Tartesele.

Et aga igal aastal, Jakob Hurda sünnipäeva paiku annab Hurda Selts üle vabariigi mastaabis maineka rahvakultuuripreemia, siis oli ootuspärane selle määramine teenekale eesti rahvuskultuuri uurijale ja tutvustajale, etnoloog Piret Õunapuule.

Piret Õunapuu alustas oma erialast tööd 1979.aastal Eesti Vabaõhumuuseumis, kus keskendus taluarhitektuuri ja -mööbli uurimisele. 1980.aastal asus ta tööle Eesti Rahva Muuseumisse, kus töötab siiani. Tema peamisteks uurimisteemadeks on etnograafilise mööbli ajaloo kõrval olnud eesti  pärimuslik kombestik, rannarootslaste rahvakultuur, aga kõige enam siiski ERMi ajalugu, sealhulgas Jakob Hurda, Oskar Kallase, Ilmar Mannise jt roll ning tegevus.

Viljaka autori sulest on ilmunud raamatud “Pühad ja kombed”, “Eesti pulm”, “Nii meil jõulud tuppa toodi” (kaasautor L. Karron), “101 vana aja asja”. Hinnatava kaastöö tegi ja toimetamisvaeva nägi ta koos kolleegidega, aidates kaante vahele  mahuka kogumiku “Eesti Rahva Muuseum 100”.

Piret Õunapuu koostatud näituste üle ei ole rõõmustatud mitte ainult
Eestis, vaid ka välismaal. Sisukad väljapanekud on köitnud huvilisi juba pikki aastaid.

JAKOB HURDA RAHVUSKULTUURI AUHINDU RAHASTAVAD EESTI KULTUURKAPITAL JA KULTUURKAPITALI PÕLVAMAA EKSPERTGRUPP.