Talgupäev Lepa talus

Kui aruandekoosolekul kokku lepiti “Teeme ära!” talgupäeva, pakuti kõige paremaks ja sobilikumaks kokkusaamisajaks teisipäeva, 8.maid. Nii ka juhtus!

Tulid Estrid ja Heido Mägi, Niina Siirmann  ja siinkirjutaja.

Eriline kiitus aga perekond Jääle, kes ka oli oma rehade ja söögikotiga väljas. Arvo oli veel eelmisel päeval lebanud Maarjamõisa haigla neuroloogiaosakonnas, kust abikaasa Eela ta kõigepealt koju tõi ning siis juba Lepa tallu kaasa võttis.

Pärast lehtede riisumist istuti sauna eesruumis laua taga. Ning kes jõudis ära kiita Eela  kurke ja kärjemett, omasoolatud kilusid ja muhu leiba, 9-vägise tõmmist ja ebaküdooniajooki!

Kelle jalg seal õues tatsus, selle suu ka rõõmsalt matsus!

Üllatuskingitus Jakob Hurda Seltsile

Eelmisel nädalal viibis Põlvas Toomas Kull Viimsist, kes andis meie seltsile üle üllatuskingituse. Tema raamat  “Eesti krooni originaalpangatähed 1991-2007” on pühendatud Eesti Vabariigi 100.sünnipäevale ning seda  on trükitud 100 eksemplari. Jakob Hurda nimelisele Põlva Rahvahariduse Seltsile kuulub 68.raamat ning sellekohane märge on kohe avalehel kirjas.

Üle maailma “rännanud” haruldasest väljaandest leiavad eestlased kõik armastatud Eesti rahatähed (siit ka põhjus, miks Jakob Hurda Selts pälvis selle suure au: mäletame  ju 10-kroonisel punast karva paberil Jakob Hurda pilti). Iga rahatäht on oma tsellofaani peidetud pesas; vahelehed, mille paber valminud (koguni Lõuna-Aasias) purustatud Eesti kroonide lisandiga – see kõik on käsitöö.  Imeline ja igati hoidmist väärt. Raamat  on pakendatud kaunisse karpi.

Enda tutvustamiseks ütleb Toomas Kull nõnda:

Olen Eesti Vabariigi kodanik, Eestis sündinud, kasvanud ja hariduse saanud ning siin pere loonud. Olen Eesti riigile väärtusi loonud ja Eesti riigilt  neid kuhjaga  vastu saanud. Siin saan tegelda  mulle sobivate  hobide ja harrastustega. Mind ümbritsevad kallid  ja südamlikud lähedased, head sõbrad ja kaasmaalased. Hingan Eestimaa puhast õhku, tarbin tervislikku  Eesti toitu, joon puhast, kodumaa pinnasest ammutatud vett. 2018.aasta on Eesti Vabariigile märgilise tähendusega. Soovin selle raamatu avaldamisega tähistada oma riigi auväärset sünnipäeva. Soovin austada oma riigi üht alustala – riigi oma maksevahendit EESTI KROONI.

Selts tänab Toomas Kulli lahke kingituse eest ja usub, et kunagi on see raamat aukohal Jakob Hurda sünnitalus Lepal, mida praegu koos vallavalitsusega taastatakse. Seni saab seda uudistada Jakob Hurda Seltsis (Põlva, Kesk 16 ).

Huvitav väljapanek raamatukogus

28.märtsil avati Põlva raamatukogus näitus pealkirja all  “Annetused Jakob Hurda sünnitalule”.

Väljas on eeskätt väga vanad raamatud: uudistaja leiab eest “Koli-ramatu” (1855), mille järgi õppis juba Jakob Hurt, aga ka suurmehe enda kirjutatud  väga rariteetse “Elu valguse” (1904), omaaegsed menukid, ent ka näiteks raamitud foto aastast 1933, kus peal kõik Põlva tookordsed leerilapsed. Olgu lisatud siin sedagi, et foto on tehtud Põlva leerimaja juures. See oli aga esimene kahekorruseline ehitis Põlvas üldse ja köitis vaatajaid oma imposantsusega. Samast aastast pärineb ka leeritunnistus ning Põlva kiriku raamitud vaade .

Aitäh perekond Mägile ning Aino ja Rein Villale.

Väga suur tänu Heili Aunapile, kes annetas  oma isa ja onu foto (koos teiste laulusõpradega). Teame Heili isa Adalbert Kiiski  eeskätt kui andekat dirigenti, aga pilt ning Heili kirjake selle juures räägib ühest võrratust meeskvartetist.

Saame teada sedagi,et Adalbert Kiisk lõpetas 1915.aastal  tsaariaegse Õpetajate Seminari. Põlva Koolis alustas ta tööd 1919, ent õpetas ka viiulit ja juhatas Põlva segakoori. Kui vaja, ristis lapsi ja mattis surnuid. Onu Arnold aga pidas talu, mis asub Põlva ja Himmaste vahel (üle raudtee kohe vasakule). Mõlemad vennad puhkavad viimast und Põlva kalmistul.

Kõiki annetusi ei  ole praegu veel eksponeeritud.  Südamliku tänu ütleb Jakob Hurda Selts aga kõigile lahketele annetajatele ning seekordse näituse ülesseadjale Riina  Hämelasele.

UMA PIDO matkasellid Jakob Hurda sünnitalus ehk nende 4.matk Põlva kihelkonnas

Laupäeval, 2.detsembril tõid Merike Tigas ja Meelis Maidla Uma Pido matkasellid Jakob Hurda sünnitallu Lepale, kus seltsi juhatuse esimees Sirje Vill tutvustas meie rahvusliku liikumise suurkuju.

Sünnitalu taastamiskomitee tegevjuht Arvo Jää oli aga heisanud saabujate auks trikoloori ning avanud  restaureeritud hoonete uksed. Nii said matkasellid uudistada talu aita, keldrit ja saunamaja. Muidugi ei jäetud pärimata elumaja kohta.

Mis meil kosta? Loodame, et 2019.aastaks, kui eesti rahvuskultuuri austajad tähistavad Jakob Hurda 180.sünniaatapäeva, on ka elumaja taastatud (hävis tulekahjus  1975). Selle nimel teeb talu taastamiskomitee tööd.

Enam kui 150 matkajat jätkasid oma marsruuti edasi Taevaskoja poole…

Seljataha sai 6.folklooripäev

17.mail sõitsid Himmastesse, Jakob Hurda súnnikúlla Põlva valla kõikide koolide folkloorihuvilised, kaasas oma head õpetajad, et kohtuda sellel kevadel juba 6.korda.

Teoks sai traditsiooniline folklooripäev meie noorõppurite sõna-, laulu-, tantsu- ja pilllimängu rõõmude kaudu. Selline on olnud Jakob Hurda Seltsi juhatuse liikmete nägemus, kuidas kaasata noori hurdalike väärtuste juurde, kuidas kasvatada endale järeltulijaid. Päeva peakorraldaja oli Kúlli Ots. Pidu juhtis Helje Põvvat. Tervitussónu lausus Põlva vallavalitsuse poolt haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aigi Tiks. Vallavalitsuse kultuurikomisjoni esimees Janno Rúútle oli juba varakult toonud kohale suussulavad kringlid, häid sponsoreid oli teisigi.
Ja siis läks see lahti!

Ūhisgúmnaasium astus õpetaja Hedvi Rebase juhendamisel ette võrukeelse ringi lastega, õpetaja Ulvi Pern lisas juurde lauljad, kanneldajad, plokkflöödimängijad!

Johannese Kool úllatas tundmatute pillidega ja kui imeliselt kõlasid nende esitatud rahvaviisid! Tublid olid noored sõnakunstnikud! Aitäh õpetajatele Riina Velmetile, Raili Toomele ja Anneli Kiudorvile.

Mammaste Kool oli hästi vapper oma järjekordseid tantse esitades (õpetaja Karin Simso). Kuulama panid end ka õpetaja Marju Lepassoni võru keele ringi lapsed.

Põlva Põhikooli esindasid õpetaja Mare Urbani käe all tegutsevad noored muusikud ning Hele Aia klassi sõnakunstnikud-noormehed.

Pidu oli tore, autasud olid vahvad ja sai bussiga sõita! – Nii útlesid úhe kooli esindajad olnu kohta. Tänu siinkohal veel kõigile õpetajatele, kelleta see kokkusaamine poleks olnud nii värvikas. Aitäh Põlva vallavalitsusele ja sponsoritele! Aitäh kõigile abilistele!

Mis kuulub tänase seltsi päevakorda?

Jõulukuu alguses tähistas Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts taasasutamise 20.aastapäeva. Oluliseks peetakse nimikangelase Jakob Hurda elu ja aadete propageerimist, tema vaimse pärandi tutvustamist. Selles liinis on erilise tähtsusega suurmehe sünniaastapäeval temanimeliste kultuuripreemiate väljaandmine, millest üks jääb alati kodumaakonna säravale rahvakultuuritegijale, teise viib kaasa pärandkultuuriga tegeleja vabariigist või kaugemalt. Aitäh preemiate rahastajatele Eesti Kultuurkapitalile ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile.

Juba mitmeid aastaid on selts tegelnud Jakob Hurda sünnitalu restaureerimisega. Eriline toetus selle tarvis on tulnud Põlva vallalt. Seetõttu on kindel tunne kutsuda igal kevadel Himmastesse, Lepa tallu valla koolinoored traditsioonilisele folklooripäevale. Mitmel korral on ka suurmehe kultuuripreemia antud laureaatidele just Lepa talu pidustuste ajal.

Aga kõrge kultuuriloolise väärtusega on olnud ka kodulookonverentsid ja teemapäevad kohalike vaimuinimeste tutvustamiseks, samuti dokumentaalnäitemängud Põlva Linna Harrastusteatrilt, mis kõik on teeninud sama huvi.

Arvukalt on välja antud trükiseid Põlvast, rahvahariduse seltsist ja kohalikest kultuurikandjatest minevikus.

Niina Siirmanni eestvõttel on tegutsenud Põlva Rahvakool mitmete õppegruppidega.

Põlva Rahvahariduse Selts on Eesti Kultuuriseltside ühenduse asutajaliige, sest vana tõde – üheskoos on jõudsam edasi minna – kehtib siin täielikult. Selts kuulub ka Eesti Vabaharidusliitu.

Kõike seda rõhutasid külalisedki, kes peosaalis sõna palusid ja seltsi liikmeid lillede, kingituste ning tänukirjadega meeles pidasid. Selts tänab suure tunnustuse eest Eesti Kultuuriseltside ühenduse juhatust eesotsas Valter Haameriga, meie seltsi auliiget Tartust – Evald Kampust, Põlva Maavalitsust ja tema esindajat Helje Põvvatit, Põlva vallavanemat Georg Pelisaart, kultuurikeskuse esindajat Tauno Prangelit, keskraamatukogu direktorit Reet Kappot ja kõiki, kelle head sõnad lõid peosaalis kordumatult koduse meeleolu, kuhu sobis nii Anar Anijala õpetatud jõululuulekava, mille kandsid ette Anar Anijalg ise ning Salme Paabut, Kristi Virks ja Jan Mattias Kottise kui ka harrastusteatri meenutus sellesuvisest suurest tähtpäevast, kuidas 150 aastat tagasi moodustati Tartus Eesti esimene kultuuriselts Vanemuine. Mängisid Heido Mägi, Urve Järg, Ave Kägo, Ilmar Tagel, Jaanus Liblik ja Janno Rüütle.
Soojad tänusõnad ka teistele tervituste saatjatele kaugelt: Tarmo Tammele, Urmas Klaasile, Ester Tuiksoole ja Milvi Hirvlaanele.

Kui kunagi 20 aasta eest kutsus Rein Vill Põlvas kokku tookordse vaimuinimeste ühenduse ning ta kutset järgis 46 liiget, siis valiti töö etteotsa Rein Vill ise (juhatuse esimehena), Haimar Sokk, Peeter Aas, Enn Esko, Maret Kolsar, Heino Luiga, Asta Tagel ja Helle Virt. Täna rassivad Jakob Hurda Seltsi eesotsas Arvo ja Eela Jää, Anar Anijalg, Külli Ots ja Heido Mägi. Aga eeskäijaid ei unustata, sest nemad olid teerajajad. Aitäh tehtu eest!

Traditsiooniliselt jäid ka selles sügisöös hubisema küünlaleegid kunagiste seltsitegelaste kalmudel Põlva kalmuaias. Küllap sealt kaasatoodud hingesoojus särab veel kaua meiegi südameis.

Rein Vill haud Põlvas

Põlva Rahvahariduse Seltsi tegevuskava 2015

Jaanuar, veebruar, märts – Põlvamaa kodulookogumiku “Minevikumälestusi” IV osa käsikirja ettevalmistamine

28.aprill – Seltsi aruandekoosolek

8.mai – Jakob Hurda rahvuskultuuriauhindade žürii kokkusaamine

27.mai – Põlva valla koolide V folkloorifestival Jakob Hurda sünnitalus Himmastes

16.mai – Eesti Seltsiliikumise 150. aastapäev

Eesti Kultuuriseltside kokkutulek Põlvas (kultuurikeskus)

Rein Villa mälestuspingi avamine

25.juuli – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade üleandmine

Detsember – 20 aastat Põlva Rahvahariduse Seltsi taasasutamisest

Seltsi jõulupidu

Seltsi pidevad ettevõtmised

  • Jakob Hurda sünnitalu taastamine
  • Põlva Rahvakooli kursused
  • Harrastusteatri ülesastumised
  • Kodu-uurijate õppetegevus

Hurda-preemia laureaadid: preemia tuli avansina

Laupäeval toimunud Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva pidustustel andsid maavanem Ulla Preeden ja Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts üle kultuuripreemiad tänavustele laureaatidele.

23ndat korda välja antava preemia pälvisid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna emeriitdotsent Paul Hagu ja Jakob Hurda Sünnitalu Taastamise Komitee tegevjuht, Hurda-seltsi juhatuse aseesimees Arvo Jää.

Mõlemad laureaadid ütlesid, et preemia tuli avansina. «Midagi olen teinud, aga lõpuni pole läinud. Nüüd on põhjust rohkem pingutada,» sõnas Paul Hagu, pidades silmas folkloori publikatsioonide väljaandmist. Ta lisas, et paljud plaanid on takerdunud puhtalt inimliku laiskuse taha. Humoorikas sõnavõtus märkis Hagu, et Hurda jälgedes astumiseks võib pidada sedagi, et ta endale habeme kasvatas ning on osa saanud ka kuninga tiitlist. «Rahvas nimetas Hurda folkloorikuningaks pärast tema surma. Minul on õnnestunud olla valitud Seto sootskaks, mis on samuti võrdne kuninga tiitliga.»

Arvo Jää ütles tänukõnes, et tema folkloristina kõnelda ei oska ning see, et kultuuripreemia pälvib ehitaja, on juba iseenesest midagi erakordset. «Sünnitalu detailplaneering on põhimõtteliselt vastu võetud, kuid üksikud detailid vajavad veel täpsustamist. Hoone peaks plaanide kohaselt valmima 2018. aastal,» sõnas Jää.

Hurda-seltsi juhatuse esimees Sirje Vill lisas, et sünnitalu taastamise nimel on Arvo Jää teinud tunde tasuta tööd, kirjutanud projekte ja otsinud koostööpartnereid. Mitmeid kordi on tulnud ette võtta sõit Tallinna. Perekond Jää eestvedamisel sai tähistatud Hurda abikaasa Eugenie viimane puhkepaik Tallinna Siselinna kalmistul.

Pidulikul sündmusel esinesid Külvi Paide laululapsed ja Evi Tamme juhendamisel noored rahvatantsijad. Fragmente Jakob Hurda eluloost tõid kuulajateni sõnakunstnikud Anar Anijalg ja Janno Rüütle. Musitseerisid Külvi Paide ja Signe Pruus, lauluga toetas Põlva Püha Peetri kiriku õpetaja Leevi Lillemäe.

Auhindade kätteandmise järel suundusid asjaosalised ja külalised Jakob Hurda ausamba juurde, et süüdata mälestusküünlad ja teha ühispilt. 19. juulil möödus skulptor Aulis Rimmi ja arhitekt Andres Männi loodud mälestussamba avamisest 25 aastat. Eelmise aasta laureaat, Eesti välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik Jüri Trei tunnustas Sirje Villa panust Hurda mälestuse säilitamisel ja edasikandmisel Eesti Lipu Seltsi hõbemärgiga.

Margit Õkva artikkel

In memoriam

IMBI SAAVA 17.11.1948 – 30.06.2014

Lahkunud on aktiivne ühiskondliku elu eestvedaja, kauaaegne Himmaste raamatukogu juhataja ja endine Põlva vallavolikogu liige Imbi Saava. Imbi oli läbini sädeinimene. Nooruses vuhises sädemeid tema uisuraudade ja mootorratta kummide alt, hiljem jagus tal hoogu ja sädet töösse, paljudesse ühiskondlikesse ametitesse ja harrastustesse.

Imbi Saava
Imbi Saava

Põlva Keskkooli lõpetamise järel töötas Imbi tosin aastat Peri 8-klassilises Koolis, õpetades inglise keelt ja kunstiõpetust. 1979. aastal sai alguse elutöö Himmaste vallaraamatukogus. Erialaõpingud Viljandi Kultuurikoolis päädisid kiitusega diplomiga. Himmaste raamatukogul, mida Imbi Saava 2013. aasta kevadeni juhatas, tuli mitmel korral kolida. Imbi oskas raamatukogus luua hubase miljöö ka siis, kui ruumid kõige paremad ei olnud. 1999. aasta juuli tõi uue ja avara, Imbi loodud põneva sisekujundusega raamatukogu, mille juures hakkas tööle ka külakeskus. Viimane oli uudne ja tähendas raamatukoguhoidjatele huviringide töölerakendamist, paljude ürituste korraldamist (sealhulgas jõulude ja jaanipäeva tähistamist), esinejate kutsumist lähedalt ja kaugemaltki.

Ülevabariigilise õpiringide seltsi Semud liikmena lõi Imbi raamatukogus kodukorraldamise õpiringi. Valla raamatukoguhoidjad tundsid Imbi toetavat ja suunavat kätt. Palju veenmisjõudu kulus Imbil valla kõigi raamatukogude ruumiolude parandamiseks, aga tulemus sai väga hea.

Imbi oli tugeva selgroo ja kindla sõnaga võitleja. Tema võitlejahing avaldus eredalt Põlva vallavolikogu liikmena (1993-2013), talle usaldati ka volikogu esimehe (1996-1999) raske vastutuskoorem. Aastaid juhtis ta volikogu kultuurikomisjoni. 2011. aastal valiti Imbi Saava Põlva valla aukodanikuks.

1995. aastal oli Imbi Saava Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi asutajate hulgas ja kuulus elu lõpuni seltsi juhatusse. Mitmel korral kuulus Imbi Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi koosseisu, ka esimehena. Koos abikaasaga omandas Imbi tantsuõpetaja kutse, juhendades tantsuringe ja -kursusi. Ta tegi väga omanäolist ja ilusat käsitööd, kuuludes seltsingusse Nobedad Näpud.

Aukartustäratav oli Imbi Saava enesetäiendamistahe, mis rauges alles siis, kui raske haigus käesoleva aasta kevadel pealetungile asus. Äsja lõppenud jaanikuu viis Imbi Saava meie hulgast, jäävad aga mälestused ja sädemed, mis suudavad lennata läbi aja.

Põlva Maavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts, Põlva Keskraamatukogu

 

Jakob Hurda Põlva Rahvahariduse Selts aastal 2013

Jakob Hurda Selts on oma töös lähtunud põhikirjalistest kohustustest. Tulipunktis seisab endiselt Jakob Hurda sünnitalu lõplik taastamine. Suure töö on nendel ehitusaastatel teinud ära Arvo Jää ning meil on seetõttu olemas kindel suveürituste paik, kus olla. Valmimata on aga ikka veel elumaja, mille alustamise tarvis on Sünnitalu Taastamise Komitee koos vallavanem Georg Pelisaare, abivallavanem Janika Usina ja mitme maakonnast riigikokku valitud saadikuga (Ester Tuiksoo, Tarmo Tamm, Urmas Klaas) koos istunud ja aru pidanud ning tegevuskavasid planeerinud. Aga ettevõtmine on mahukas ning jääb arvatavasti veel ka tulevikus meie töös päevakorda.

Möödanikule pilku heites, on täna põhjust peatuda veel teiselgi suurel ettevõtmisel: 17.septembril asus Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esindus teele Tallinna, et asetada hauakivi  Siselinna kalmistul Eugenie Hurdale, seltsi nimikangelase abikaasale, kes oli parimaks  innustajaks  ja toetajaks  oma palavalt armastatud Jakobile.

Eugenie Hurdale hauatähise paigaldamise soovi tõi seltsini Hurtade suguvõsa esindaja Liina Kähr. Kultuuriavalikkust ergutas annetusi tegema Külli Ots. Poole hauakivi maksumusest tasus Kaarli kogudus, kelle õpetaja Jaak Aus ka õnnistas hauakivi.

Mälestustseremooniast tegi ülekande Tallinna TV ning artikkel ilmus Põlva Teatajas. Samal päeval külastasime ka Jaan Poska majamuuseumi Kadriorus.

Austamaks Jakob Hurda kui läinud sajandi üheks suuremaks eestlaseks tunnistatud mehe tööd ja aateid ning tutvustamaks tema vaimupärandit, rõhutamaks vajadust tema elutööd hoida – annab Selts igal aastal välja kaks kultuuuripreemiat: ühe kohalikule rahvakultuuri edendajale ning teise tublile inimesele vabariigist või kaugemalt. Preemiat rahastavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. 22. Jakob Hurda kultuuripreemiad pälvisid läinud suvel – Jakob Hurda sünniaastapäeval – meie koorijuht ja muusikakooli direktor Ester Liblik ning Eesti Vabariigi Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kes juhib ka Eesti Lipu Seltsi.

Folklooripidu Lähme kuninga sünnipäevapeole
TANTSUJÄRGE OOTAVAD MAMMASTE KOOLI LAPSED, JUHENDAJA KARIN SIMSO

Eesti lippu kui isamaa sümbolit väärtustame ka meie. On juba pikki aastaid olnud meie hooles paluda Eesti lipu päeval Himmastesse, Hurda sünnitallu folklooripäevale Põlva linna ja valla koolide õpilased. Tavapäraselt saavad õppurid juurde uusi teadmisi nii Jakob Hurdast kui ka Eesti lipust ning väiksed pidulised on vaatajaile pakkunud alati ka omapoolsed toredad folkloorikavad, mille eest on hea seisnud kooli pärimuskultuuri entuasiastist õpetaja (ÜG-s Hedvi Rebane, Mammastes Karin Simso, Põlva Keskkoolis Hele Aia, Johannese Koolis Rosmal on asjatundlikke mentoreid mitu). Oleme alati hinnanud pisikeste esinejate tublidust kui ka nende juhendajate õpetajate pühendumust. Tulemata ei jää folklooripidu ka sellel aastal ja sedapuhku pealkirja alla: „Lähme kuninga sünnipäevapeole!“ Loodame taas kohtuda Lepal valla kõigi koolide esindustega.

Lähme kuninga sünnipäevapeole
PÕLVA VALLA KOOLIDE FOLKLOORIPÄEV HURDA KODUTALU ÕUEL ESINEVAD KANNELDAJAD PÕLVA KESKKOOLIST, JUHENDAJA ÕPETAJA MARE URBAN. EELA JÄÄ FOTO

Siinkohal edastame tänusõnad Põlva vallavalitsusele, kes mitmel korral on toetanud üritust omapoolselt, nagu ta teeb ka selle aastal.

Hurda Seltsi üks põhikirjalisi ülesandeid on oma kirjastustegevus ning nn. „vanavara“ tutvustavad üritused. Aitäh siinkohal Külli Otsale ja Põlva raamatukogu juhtkonnale, kes on seisnud taoliste kohtumiste eesotsas. Läinud aastalõpus tuldi kokku kahele suurele kirjandusüritusele, kui kodulinlased õnnitlesid literaati ja luuletajat Enn Eskot, kes tutvustas oma uut luulekogu ning teisel üritusel vahendasid Risto Järv ja Külli Ots publikule meie kandis väga olulist uudistrükki – raamatut „Raasõkõisi Setomaalt ehk Setomaa Jakob Hurda silme läbi aastail 1886 ja 1903.“

Aastasse 2013 jäi kohtumine jõulukuus, kui pidasime seltsi aastapäevapidu ning jõulupidu korraga. Tavapäraselt pidas jõulujutluse Leevi Lillemäe, musitseerisid õed Signe Pruus ja Külvi Paide . Kõigi seltsi liikmete silmadesse tõi erilise jõulurõõmu aga Külvi Paide pisikeste laululaste kontsertkoor. Suurepärase jõululaua kattis Eela Jää ning ei olnud seltsi liikmedki kitsid seekord jõuluüllatusi ühisele pidulauale panemast. Aitäh kõigile.

Tõstaksin esile veel ühe seltsi aastakümnete pikkuse tava.

Juba seltsi esimesel tegevuskümnendil teati, et kogu Põlva näitleb (Räpina kohta öeldi, et too laulab). Näitemängu elushoidmise tava on Hurda Seltsil tänini.

Vaadeldavas perioodis tõi harrastusteater lavale kaks lugu: traditsioonilise laste jõulunäidendi, sedapuhku „Päkapikkude suvejõulud“ ning teise loo täiskasvanutele – Ants Kõivu „Perändüse“, mida kokku mängiti Põlva- ja Tartumaal kümmekond etendust.

Üle pika aja võeti kavva ka luulelugu – Marie Underi „Taevaminek“, kus Anar Anijalale ja Sirje Villale oli toeks viiuldaja Signe Pruus oma kaunimate lugudega. Mitme Põlva esinemise kõrval oli väga soe vastuvõtt ka emakeelepäeval Tartu Seltside Majas. Harrastusteatri kõik etendused tehti tasuta, missioonitundest. Vastu saadi vaatajate suur kiitus.

Lisada tahaksin siia ka tänu rahvakooli juhendajale Niina Siirmanile. Teatavasti tunnistati Põlva Rahvakool täiskasvanud õppija nädala raames Põlvamaa kõige koolitussõbralikumaks organisatsiooniks. See oli kiitus 2012.aasta töö eest. Haridusministri hr. Aaviksoo tänukiri rahvakoolile aastatel 2008-2013 tehtud töö eest saabus meie seltsi aga läinud aasta oktoobris.

Tublid on olnud meie seltsi juures tegutsevad kodu-uurijad. (Aitäh Külli Otsale.)

Alati lahkelt on appi tulnud lõõtsamees Heino Tartes oma sõpradega, õpetaja Leevi Lillemäe Püha Peetri kirikust. Meie koostöö on sujunud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatusega, palju on meid toetanud Põlva Linnavalitsus/Vallavalitsus.

Peatuksin ka tulevikku vaatavalt eesolevatel ülesannetel. Seljataha sai kurb kaotuste -aasta, siit palve kõigile meie liikmetele: toogem seltsi töö juurde noori huvilisi, sest vanem põlvkond on auga oma tööd korraldanud, peagi on tulemas noore põlvkonna etteastumisaeg.

Juuli 2014 on Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva tähistamise kuu. Meie selts on planeerinud juubelipidustuste raames sedapuhku uuehõngulise ettevõtmise. Kuna Jakob Hurt hindas kõrgelt eestipärast rahvustoitu, siis püüame välja kuulutada Folkloorikuningas Jakob Hurdale pühendatud rahvusliku toidu ja koduveini konkursi ning tavapärane pidulik kultuuripreemiate üritus peaks sedapuhku saama kantud laste ja noorte esinemistest, sest Hurdal olid kõige kallimad mälestused just karjaskäimisest ning külalastega ettevõetust.

Tahaksin oma jutu lõpetada Jaan Vahtra sõnadega: Rahvahariduse seltsi liige, ära unusta oma seltsi, tule meie sekka!

Tänan teid kõiki tehtu eest ja ka selle eest, et kuulutu meie ühisesse peresse!