Seljataha sai 6.folklooripäev

17.mail sõitsid Himmastesse, Jakob Hurda súnnikúlla Põlva valla kõikide koolide folkloorihuvilised, kaasas oma head õpetajad, et kohtuda sellel kevadel juba 6.korda.

Teoks sai traditsiooniline folklooripäev meie noorõppurite sõna-, laulu-, tantsu- ja pilllimängu rõõmude kaudu. Selline on olnud Jakob Hurda Seltsi juhatuse liikmete nägemus, kuidas kaasata noori hurdalike väärtuste juurde, kuidas kasvatada endale järeltulijaid. Päeva peakorraldaja oli Kúlli Ots. Pidu juhtis Helje Põvvat. Tervitussónu lausus Põlva vallavalitsuse poolt haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aigi Tiks. Vallavalitsuse kultuurikomisjoni esimees Janno Rúútle oli juba varakult toonud kohale suussulavad kringlid, häid sponsoreid oli teisigi.
Ja siis läks see lahti!

Ūhisgúmnaasium astus õpetaja Hedvi Rebase juhendamisel ette võrukeelse ringi lastega, õpetaja Ulvi Pern lisas juurde lauljad, kanneldajad, plokkflöödimängijad!

Johannese Kool úllatas tundmatute pillidega ja kui imeliselt kõlasid nende esitatud rahvaviisid! Tublid olid noored sõnakunstnikud! Aitäh õpetajatele Riina Velmetile, Raili Toomele ja Anneli Kiudorvile.

Mammaste Kool oli hästi vapper oma järjekordseid tantse esitades (õpetaja Karin Simso). Kuulama panid end ka õpetaja Marju Lepassoni võru keele ringi lapsed.

Põlva Põhikooli esindasid õpetaja Mare Urbani käe all tegutsevad noored muusikud ning Hele Aia klassi sõnakunstnikud-noormehed.

Pidu oli tore, autasud olid vahvad ja sai bussiga sõita! – Nii útlesid úhe kooli esindajad olnu kohta. Tänu siinkohal veel kõigile õpetajatele, kelleta see kokkusaamine poleks olnud nii värvikas. Aitäh Põlva vallavalitsusele ja sponsoritele! Aitäh kõigile abilistele!

Mis kuulub tänase seltsi päevakorda?

Jõulukuu alguses tähistas Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts taasasutamise 20.aastapäeva. Oluliseks peetakse nimikangelase Jakob Hurda elu ja aadete propageerimist, tema vaimse pärandi tutvustamist. Selles liinis on erilise tähtsusega suurmehe sünniaastapäeval temanimeliste kultuuripreemiate väljaandmine, millest üks jääb alati kodumaakonna säravale rahvakultuuritegijale, teise viib kaasa pärandkultuuriga tegeleja vabariigist või kaugemalt. Aitäh preemiate rahastajatele Eesti Kultuurkapitalile ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile.

Juba mitmeid aastaid on selts tegelnud Jakob Hurda sünnitalu restaureerimisega. Eriline toetus selle tarvis on tulnud Põlva vallalt. Seetõttu on kindel tunne kutsuda igal kevadel Himmastesse, Lepa tallu valla koolinoored traditsioonilisele folklooripäevale. Mitmel korral on ka suurmehe kultuuripreemia antud laureaatidele just Lepa talu pidustuste ajal.

Aga kõrge kultuuriloolise väärtusega on olnud ka kodulookonverentsid ja teemapäevad kohalike vaimuinimeste tutvustamiseks, samuti dokumentaalnäitemängud Põlva Linna Harrastusteatrilt, mis kõik on teeninud sama huvi.

Arvukalt on välja antud trükiseid Põlvast, rahvahariduse seltsist ja kohalikest kultuurikandjatest minevikus.

Niina Siirmanni eestvõttel on tegutsenud Põlva Rahvakool mitmete õppegruppidega.

Põlva Rahvahariduse Selts on Eesti Kultuuriseltside ühenduse asutajaliige, sest vana tõde – üheskoos on jõudsam edasi minna – kehtib siin täielikult. Selts kuulub ka Eesti Vabaharidusliitu.

Kõike seda rõhutasid külalisedki, kes peosaalis sõna palusid ja seltsi liikmeid lillede, kingituste ning tänukirjadega meeles pidasid. Selts tänab suure tunnustuse eest Eesti Kultuuriseltside ühenduse juhatust eesotsas Valter Haameriga, meie seltsi auliiget Tartust – Evald Kampust, Põlva Maavalitsust ja tema esindajat Helje Põvvatit, Põlva vallavanemat Georg Pelisaart, kultuurikeskuse esindajat Tauno Prangelit, keskraamatukogu direktorit Reet Kappot ja kõiki, kelle head sõnad lõid peosaalis kordumatult koduse meeleolu, kuhu sobis nii Anar Anijala õpetatud jõululuulekava, mille kandsid ette Anar Anijalg ise ning Salme Paabut, Kristi Virks ja Jan Mattias Kottise kui ka harrastusteatri meenutus sellesuvisest suurest tähtpäevast, kuidas 150 aastat tagasi moodustati Tartus Eesti esimene kultuuriselts Vanemuine. Mängisid Heido Mägi, Urve Järg, Ave Kägo, Ilmar Tagel, Jaanus Liblik ja Janno Rüütle.
Soojad tänusõnad ka teistele tervituste saatjatele kaugelt: Tarmo Tammele, Urmas Klaasile, Ester Tuiksoole ja Milvi Hirvlaanele.

Kui kunagi 20 aasta eest kutsus Rein Vill Põlvas kokku tookordse vaimuinimeste ühenduse ning ta kutset järgis 46 liiget, siis valiti töö etteotsa Rein Vill ise (juhatuse esimehena), Haimar Sokk, Peeter Aas, Enn Esko, Maret Kolsar, Heino Luiga, Asta Tagel ja Helle Virt. Täna rassivad Jakob Hurda Seltsi eesotsas Arvo ja Eela Jää, Anar Anijalg, Külli Ots ja Heido Mägi. Aga eeskäijaid ei unustata, sest nemad olid teerajajad. Aitäh tehtu eest!

Traditsiooniliselt jäid ka selles sügisöös hubisema küünlaleegid kunagiste seltsitegelaste kalmudel Põlva kalmuaias. Küllap sealt kaasatoodud hingesoojus särab veel kaua meiegi südameis.

Rein Vill haud Põlvas

Põlva Rahvahariduse Seltsi tegevuskava 2015

Jaanuar, veebruar, märts – Põlvamaa kodulookogumiku “Minevikumälestusi” IV osa käsikirja ettevalmistamine

28.aprill – Seltsi aruandekoosolek

8.mai – Jakob Hurda rahvuskultuuriauhindade žürii kokkusaamine

27.mai – Põlva valla koolide V folkloorifestival Jakob Hurda sünnitalus Himmastes

16.mai – Eesti Seltsiliikumise 150. aastapäev

Eesti Kultuuriseltside kokkutulek Põlvas (kultuurikeskus)

Rein Villa mälestuspingi avamine

25.juuli – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade üleandmine

Detsember – 20 aastat Põlva Rahvahariduse Seltsi taasasutamisest

Seltsi jõulupidu

Seltsi pidevad ettevõtmised

  • Jakob Hurda sünnitalu taastamine
  • Põlva Rahvakooli kursused
  • Harrastusteatri ülesastumised
  • Kodu-uurijate õppetegevus

Hurda-preemia laureaadid: preemia tuli avansina

Laupäeval toimunud Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva pidustustel andsid maavanem Ulla Preeden ja Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts üle kultuuripreemiad tänavustele laureaatidele.

23ndat korda välja antava preemia pälvisid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna emeriitdotsent Paul Hagu ja Jakob Hurda Sünnitalu Taastamise Komitee tegevjuht, Hurda-seltsi juhatuse aseesimees Arvo Jää.

Mõlemad laureaadid ütlesid, et preemia tuli avansina. «Midagi olen teinud, aga lõpuni pole läinud. Nüüd on põhjust rohkem pingutada,» sõnas Paul Hagu, pidades silmas folkloori publikatsioonide väljaandmist. Ta lisas, et paljud plaanid on takerdunud puhtalt inimliku laiskuse taha. Humoorikas sõnavõtus märkis Hagu, et Hurda jälgedes astumiseks võib pidada sedagi, et ta endale habeme kasvatas ning on osa saanud ka kuninga tiitlist. «Rahvas nimetas Hurda folkloorikuningaks pärast tema surma. Minul on õnnestunud olla valitud Seto sootskaks, mis on samuti võrdne kuninga tiitliga.»

Arvo Jää ütles tänukõnes, et tema folkloristina kõnelda ei oska ning see, et kultuuripreemia pälvib ehitaja, on juba iseenesest midagi erakordset. «Sünnitalu detailplaneering on põhimõtteliselt vastu võetud, kuid üksikud detailid vajavad veel täpsustamist. Hoone peaks plaanide kohaselt valmima 2018. aastal,» sõnas Jää.

Hurda-seltsi juhatuse esimees Sirje Vill lisas, et sünnitalu taastamise nimel on Arvo Jää teinud tunde tasuta tööd, kirjutanud projekte ja otsinud koostööpartnereid. Mitmeid kordi on tulnud ette võtta sõit Tallinna. Perekond Jää eestvedamisel sai tähistatud Hurda abikaasa Eugenie viimane puhkepaik Tallinna Siselinna kalmistul.

Pidulikul sündmusel esinesid Külvi Paide laululapsed ja Evi Tamme juhendamisel noored rahvatantsijad. Fragmente Jakob Hurda eluloost tõid kuulajateni sõnakunstnikud Anar Anijalg ja Janno Rüütle. Musitseerisid Külvi Paide ja Signe Pruus, lauluga toetas Põlva Püha Peetri kiriku õpetaja Leevi Lillemäe.

Auhindade kätteandmise järel suundusid asjaosalised ja külalised Jakob Hurda ausamba juurde, et süüdata mälestusküünlad ja teha ühispilt. 19. juulil möödus skulptor Aulis Rimmi ja arhitekt Andres Männi loodud mälestussamba avamisest 25 aastat. Eelmise aasta laureaat, Eesti välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik Jüri Trei tunnustas Sirje Villa panust Hurda mälestuse säilitamisel ja edasikandmisel Eesti Lipu Seltsi hõbemärgiga.

Margit Õkva artikkel

In memoriam

IMBI SAAVA 17.11.1948 – 30.06.2014

Lahkunud on aktiivne ühiskondliku elu eestvedaja, kauaaegne Himmaste raamatukogu juhataja ja endine Põlva vallavolikogu liige Imbi Saava. Imbi oli läbini sädeinimene. Nooruses vuhises sädemeid tema uisuraudade ja mootorratta kummide alt, hiljem jagus tal hoogu ja sädet töösse, paljudesse ühiskondlikesse ametitesse ja harrastustesse.

Imbi Saava
Imbi Saava

Põlva Keskkooli lõpetamise järel töötas Imbi tosin aastat Peri 8-klassilises Koolis, õpetades inglise keelt ja kunstiõpetust. 1979. aastal sai alguse elutöö Himmaste vallaraamatukogus. Erialaõpingud Viljandi Kultuurikoolis päädisid kiitusega diplomiga. Himmaste raamatukogul, mida Imbi Saava 2013. aasta kevadeni juhatas, tuli mitmel korral kolida. Imbi oskas raamatukogus luua hubase miljöö ka siis, kui ruumid kõige paremad ei olnud. 1999. aasta juuli tõi uue ja avara, Imbi loodud põneva sisekujundusega raamatukogu, mille juures hakkas tööle ka külakeskus. Viimane oli uudne ja tähendas raamatukoguhoidjatele huviringide töölerakendamist, paljude ürituste korraldamist (sealhulgas jõulude ja jaanipäeva tähistamist), esinejate kutsumist lähedalt ja kaugemaltki.

Ülevabariigilise õpiringide seltsi Semud liikmena lõi Imbi raamatukogus kodukorraldamise õpiringi. Valla raamatukoguhoidjad tundsid Imbi toetavat ja suunavat kätt. Palju veenmisjõudu kulus Imbil valla kõigi raamatukogude ruumiolude parandamiseks, aga tulemus sai väga hea.

Imbi oli tugeva selgroo ja kindla sõnaga võitleja. Tema võitlejahing avaldus eredalt Põlva vallavolikogu liikmena (1993-2013), talle usaldati ka volikogu esimehe (1996-1999) raske vastutuskoorem. Aastaid juhtis ta volikogu kultuurikomisjoni. 2011. aastal valiti Imbi Saava Põlva valla aukodanikuks.

1995. aastal oli Imbi Saava Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi asutajate hulgas ja kuulus elu lõpuni seltsi juhatusse. Mitmel korral kuulus Imbi Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi koosseisu, ka esimehena. Koos abikaasaga omandas Imbi tantsuõpetaja kutse, juhendades tantsuringe ja -kursusi. Ta tegi väga omanäolist ja ilusat käsitööd, kuuludes seltsingusse Nobedad Näpud.

Aukartustäratav oli Imbi Saava enesetäiendamistahe, mis rauges alles siis, kui raske haigus käesoleva aasta kevadel pealetungile asus. Äsja lõppenud jaanikuu viis Imbi Saava meie hulgast, jäävad aga mälestused ja sädemed, mis suudavad lennata läbi aja.

Põlva Maavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts, Põlva Keskraamatukogu

 

Jakob Hurda Põlva Rahvahariduse Selts aastal 2013

Jakob Hurda Selts on oma töös lähtunud põhikirjalistest kohustustest. Tulipunktis seisab endiselt Jakob Hurda sünnitalu lõplik taastamine. Suure töö on nendel ehitusaastatel teinud ära Arvo Jää ning meil on seetõttu olemas kindel suveürituste paik, kus olla. Valmimata on aga ikka veel elumaja, mille alustamise tarvis on Sünnitalu Taastamise Komitee koos vallavanem Georg Pelisaare, abivallavanem Janika Usina ja mitme maakonnast riigikokku valitud saadikuga (Ester Tuiksoo, Tarmo Tamm, Urmas Klaas) koos istunud ja aru pidanud ning tegevuskavasid planeerinud. Aga ettevõtmine on mahukas ning jääb arvatavasti veel ka tulevikus meie töös päevakorda.

Möödanikule pilku heites, on täna põhjust peatuda veel teiselgi suurel ettevõtmisel: 17.septembril asus Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esindus teele Tallinna, et asetada hauakivi  Siselinna kalmistul Eugenie Hurdale, seltsi nimikangelase abikaasale, kes oli parimaks  innustajaks  ja toetajaks  oma palavalt armastatud Jakobile.

Eugenie Hurdale hauatähise paigaldamise soovi tõi seltsini Hurtade suguvõsa esindaja Liina Kähr. Kultuuriavalikkust ergutas annetusi tegema Külli Ots. Poole hauakivi maksumusest tasus Kaarli kogudus, kelle õpetaja Jaak Aus ka õnnistas hauakivi.

Mälestustseremooniast tegi ülekande Tallinna TV ning artikkel ilmus Põlva Teatajas. Samal päeval külastasime ka Jaan Poska majamuuseumi Kadriorus.

Austamaks Jakob Hurda kui läinud sajandi üheks suuremaks eestlaseks tunnistatud mehe tööd ja aateid ning tutvustamaks tema vaimupärandit, rõhutamaks vajadust tema elutööd hoida – annab Selts igal aastal välja kaks kultuuuripreemiat: ühe kohalikule rahvakultuuri edendajale ning teise tublile inimesele vabariigist või kaugemalt. Preemiat rahastavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. 22. Jakob Hurda kultuuripreemiad pälvisid läinud suvel – Jakob Hurda sünniaastapäeval – meie koorijuht ja muusikakooli direktor Ester Liblik ning Eesti Vabariigi Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kes juhib ka Eesti Lipu Seltsi.

Folklooripidu Lähme kuninga sünnipäevapeole
TANTSUJÄRGE OOTAVAD MAMMASTE KOOLI LAPSED, JUHENDAJA KARIN SIMSO

Eesti lippu kui isamaa sümbolit väärtustame ka meie. On juba pikki aastaid olnud meie hooles paluda Eesti lipu päeval Himmastesse, Hurda sünnitallu folklooripäevale Põlva linna ja valla koolide õpilased. Tavapäraselt saavad õppurid juurde uusi teadmisi nii Jakob Hurdast kui ka Eesti lipust ning väiksed pidulised on vaatajaile pakkunud alati ka omapoolsed toredad folkloorikavad, mille eest on hea seisnud kooli pärimuskultuuri entuasiastist õpetaja (ÜG-s Hedvi Rebane, Mammastes Karin Simso, Põlva Keskkoolis Hele Aia, Johannese Koolis Rosmal on asjatundlikke mentoreid mitu). Oleme alati hinnanud pisikeste esinejate tublidust kui ka nende juhendajate õpetajate pühendumust. Tulemata ei jää folklooripidu ka sellel aastal ja sedapuhku pealkirja alla: „Lähme kuninga sünnipäevapeole!“ Loodame taas kohtuda Lepal valla kõigi koolide esindustega.

Lähme kuninga sünnipäevapeole
PÕLVA VALLA KOOLIDE FOLKLOORIPÄEV HURDA KODUTALU ÕUEL ESINEVAD KANNELDAJAD PÕLVA KESKKOOLIST, JUHENDAJA ÕPETAJA MARE URBAN. EELA JÄÄ FOTO

Siinkohal edastame tänusõnad Põlva vallavalitsusele, kes mitmel korral on toetanud üritust omapoolselt, nagu ta teeb ka selle aastal.

Hurda Seltsi üks põhikirjalisi ülesandeid on oma kirjastustegevus ning nn. „vanavara“ tutvustavad üritused. Aitäh siinkohal Külli Otsale ja Põlva raamatukogu juhtkonnale, kes on seisnud taoliste kohtumiste eesotsas. Läinud aastalõpus tuldi kokku kahele suurele kirjandusüritusele, kui kodulinlased õnnitlesid literaati ja luuletajat Enn Eskot, kes tutvustas oma uut luulekogu ning teisel üritusel vahendasid Risto Järv ja Külli Ots publikule meie kandis väga olulist uudistrükki – raamatut „Raasõkõisi Setomaalt ehk Setomaa Jakob Hurda silme läbi aastail 1886 ja 1903.“

Aastasse 2013 jäi kohtumine jõulukuus, kui pidasime seltsi aastapäevapidu ning jõulupidu korraga. Tavapäraselt pidas jõulujutluse Leevi Lillemäe, musitseerisid õed Signe Pruus ja Külvi Paide . Kõigi seltsi liikmete silmadesse tõi erilise jõulurõõmu aga Külvi Paide pisikeste laululaste kontsertkoor. Suurepärase jõululaua kattis Eela Jää ning ei olnud seltsi liikmedki kitsid seekord jõuluüllatusi ühisele pidulauale panemast. Aitäh kõigile.

Tõstaksin esile veel ühe seltsi aastakümnete pikkuse tava.

Juba seltsi esimesel tegevuskümnendil teati, et kogu Põlva näitleb (Räpina kohta öeldi, et too laulab). Näitemängu elushoidmise tava on Hurda Seltsil tänini.

Vaadeldavas perioodis tõi harrastusteater lavale kaks lugu: traditsioonilise laste jõulunäidendi, sedapuhku „Päkapikkude suvejõulud“ ning teise loo täiskasvanutele – Ants Kõivu „Perändüse“, mida kokku mängiti Põlva- ja Tartumaal kümmekond etendust.

Üle pika aja võeti kavva ka luulelugu – Marie Underi „Taevaminek“, kus Anar Anijalale ja Sirje Villale oli toeks viiuldaja Signe Pruus oma kaunimate lugudega. Mitme Põlva esinemise kõrval oli väga soe vastuvõtt ka emakeelepäeval Tartu Seltside Majas. Harrastusteatri kõik etendused tehti tasuta, missioonitundest. Vastu saadi vaatajate suur kiitus.

Lisada tahaksin siia ka tänu rahvakooli juhendajale Niina Siirmanile. Teatavasti tunnistati Põlva Rahvakool täiskasvanud õppija nädala raames Põlvamaa kõige koolitussõbralikumaks organisatsiooniks. See oli kiitus 2012.aasta töö eest. Haridusministri hr. Aaviksoo tänukiri rahvakoolile aastatel 2008-2013 tehtud töö eest saabus meie seltsi aga läinud aasta oktoobris.

Tublid on olnud meie seltsi juures tegutsevad kodu-uurijad. (Aitäh Külli Otsale.)

Alati lahkelt on appi tulnud lõõtsamees Heino Tartes oma sõpradega, õpetaja Leevi Lillemäe Püha Peetri kirikust. Meie koostöö on sujunud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatusega, palju on meid toetanud Põlva Linnavalitsus/Vallavalitsus.

Peatuksin ka tulevikku vaatavalt eesolevatel ülesannetel. Seljataha sai kurb kaotuste -aasta, siit palve kõigile meie liikmetele: toogem seltsi töö juurde noori huvilisi, sest vanem põlvkond on auga oma tööd korraldanud, peagi on tulemas noore põlvkonna etteastumisaeg.

Juuli 2014 on Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva tähistamise kuu. Meie selts on planeerinud juubelipidustuste raames sedapuhku uuehõngulise ettevõtmise. Kuna Jakob Hurt hindas kõrgelt eestipärast rahvustoitu, siis püüame välja kuulutada Folkloorikuningas Jakob Hurdale pühendatud rahvusliku toidu ja koduveini konkursi ning tavapärane pidulik kultuuripreemiate üritus peaks sedapuhku saama kantud laste ja noorte esinemistest, sest Hurdal olid kõige kallimad mälestused just karjaskäimisest ning külalastega ettevõetust.

Tahaksin oma jutu lõpetada Jaan Vahtra sõnadega: Rahvahariduse seltsi liige, ära unusta oma seltsi, tule meie sekka!

Tänan teid kõiki tehtu eest ja ka selle eest, et kuulutu meie ühisesse peresse!

Pilguheit seltsi 2011.aasta tegemistele

Seltsi tegevus oli suunatud põhikirjast johtuvate ülesannete täitmisele

Jakob Hurda elu- ja töö ning tema vaimupärandi tutvustamiseks jätkus töösuurmehe sünnitalu ülesehitamisel. Sünnitalu taastamise tegevjuht Arvo Jää on teinud seda väsimata ja väärikalt. Praegu on tulipunktis elumaja detailplaneering.arvo
Seljataga on palju koristustöid talus. Aitäh kõigile, kellel on jagunud aega ja tahtmist Himmastesse appi tulla. Siinkohal täname ka sünnitalu taastamise komitee presidenti Priit Sibulat, kes 2011.aastal oli oma meelte ja mõtetega ning ka tegudega Hurda talutaastamiseks valmis, kuid kelle lend Riigikokku on jätnud ta meie tegemistele kaasa elama Tallinnast.

Jakob Hurda sünnikodu tarvis on hoogustunud vanavara-vaimuvara kogumine. Helde kingituse talu tarvis tegi Põlva käsitööklubi, kes pühendas Hurda kodule Põlva muistenditel põhinevad suuremõõtmelised kaunid lapimaalid. Idee autoriteks olid kaks Grand Old Lady´t – Heli Raidla ja Asta Tagel.asta ja heli
Harrastusteatri üks juhtnäitlejatest Heido Mägi annetas talule haruldast kirjandust:

  1. Jaan Roosi koostatud väljaanne „Jakob Hurt – Eesti vanavara kuningas“, mis ilmus aastal 1936 sarjast „Eesti Rahvuslikud suurmehed“.
  2. „Postimehe“ kirjastatud brośüür „Jakob Hurda kaastöölistest“ aastast 1934 .
  3. Sarjast „Eesti ärkamisaja suurkujusid“ on Eesti Kirjanduse Selts aastal 1934 välja andnud A. Morfeldti koostatud 150-leheküljelise raamatu „Hurt“. Esimest lehekülge kaunistab pühendus: „Eesti Rahva Muuseumile, mis on asutatud dr.Jakob Hurda elutöö kestvaks mälestuseks“. Teos ilmuski ERM- 25.aastapäevaks15.aprilliks 1934.
  4. Eesti Kirjanduse Selts on välja andnud 1939.aastal „Jakob Hurda kõned jaavalikud kirjad“.
  5. Heido Mägi annetuste hulgas jääb kõige rariteetsemana silma dr. Jakob Hurda 608leheküljeline omakirjutatud jutluse raamat „Elu valgus“ aastast 1907. Raamatu avaldamisluba on saadud Peterburis 10.mail 1906.
  6. Hurda artiklite kogumik „Mida rahvamälestustest pidada?“ on kirjastatud lähiminevikus.

Kõik need raamatud pärinevad Heido Mägi isa Heino Mägi isiklikust raamatukogust ja on varustatud ka omaniku exliblistega.Samuti lisas Heido Mägi terve tiraaźi isa kirjutatud brošüüre pealkirjaga „Jakob Hurt ja Otepää“, mille müügitulu kuulub samuti Hurda sünnikodule.
Lisaks eelloetletud raamatutele on talu jaoks olemas Aino ja Rein Villa pärandatuna mitmeid piibleid, samuti Johann Georg Schwartzi haruldane „Koli-Ramatu“ sarja 6.osa „Füüsika“, mis pärineb aastast 1855. On köidetud vanade ajakirjade aastakäike, raamitud fotosid Põlvast ja maale, vanu nõusid, talumajapidamiskraami (margapuu, pesukurikas jms.), pitsilist peenkäsitööd, mil tänaseks vanust rohkem kui sajand.
Siit järgnevalt meie seltsi juhatuse üleskutse: kellel on kodus väärtuslikke asju, milles on kindlasti kahju lahkuda, kuid mis teenib eestimaalaste huve Himmastes rohkem kui teie kodus, siis tehke eesti kultuurile heategu ja annetage need asjad Lepa talule. Kõik annetajad ja annetused jäädvustatakse Jakob Hurda sünnikodu auraamatusse. Siinkohal aitäh kõigile lahketele vanavarasõpradele!

Juunis 2011 sai Lepa talu õuel Eesti lipu päeval teoks Põlva valla ja linna õpilaste teemapäev, kus kokkutulnuile tutvustati suurmehe elu ja tööd ning tema lapsepõlvemaid.Suur osa kohtumisest pühendati Eesti isamaale ning meie trikoloorile.
Juhatuse liige Karin Simso ning tema tema Himmaste kooli kasvandikud kandsid ette laitmatult viimistletud montaaźi „Karjapoiss on kuningas“. Õppurite kõrval kogunes Lepale ka külarahvast, keda kõiki kostitati Jakobi lemmiktoiduga, mille pidulistele saatis Põlva linnapea Georg Pelisaar. Et üritus õnnestus ja osalejad avaldasid soovi muuta kohtumine traditsiooniks, valmistutakse taas maikuu lõpus Lepal kokku saama noote kodu-uurijate ja folkloorisõpradega Põlva linna ja valla koolidest.

Juhatuse liige Külli Ots leidis koostöövõimaluse Tallinna Kaarli kirikuga, et tähistada Jakob Hurda abikaasa Eugenie kalm Tallinna Siselinna kalmistul, kus praegu pole midagi, mis viitaks Hurda abikaasa viimsele puhkepaigale. Soovime Küllile jõudu võetud kohustuse ellukutsumiseks.pannoo-kingitus

2011.aastal anti üle 20. Jakob Hurda kultuuripreemiad, sedapuhku Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi kutsel. Nende juures saime hea ülevaate soomlaste seltsitegevusest kui ka Jakob Hurda elutööst või nagu tõdes omal ajal Villem Reiman: „ Mis Soomes riigivalitsus ja Kirjallisuuden Seura nõul ja jõul toimetab, see terve hiiglatöö seisab Eestis ühe mehe – Jakob Hurda – õlgadel, temal piiritu ohvrimeel, temal väsimata virkus.“ 20.kultuuripreemiate laureaatideks olid Hurda Seltsi juhatuse esimees
Sirje Vill ja Kannuse linna kauaaegne kultuurisekretär Veikko Väntänen. Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis avas selts ka oma auraamatu ning esimestena kanti sinna seltsile osutatud teenete eest Arvo Jää, Evald Kampuse ja Soome Kirjanduse Seltsi teaduri Irma-Riitta Järvise nimed. Tänuks tehtu eest kingiti neile Kersti Raidma-Suumanni maalitud seinataldrikud Jakob Hurda kodutalu pildiga.

Rohket tähelepanu on ajalehelugejate poolt leidnud tähtpäevade rubriik maakonnalehes „Koit“, mis on kokku pandud meie kodu-uurijate ettevõtmisel. Aitäh eestvedajaile Külli Otsale ja Enn Eskole.

Aasta-aastalt on muutunud populaarsemaks täiskasvanuile mõeldud rahvakooli töö. Kitsukeste enesetäiendamisvõimalustega Põlvas on vabaharidust pakkuv keskus meie majas osutunud kuumaks magnetiks. Tabavalt on öeldud vabahariduse kohta: see ongi sõõm vabadust, see haridus on vaba pingest nagu tuul ning huvitav nagu parim põnevusfilm. Küllap annab sellele tõdemusele alust vabahariduskooli õpetajate
pühendumine ja kannatlik töö. 2011.aastal sooviti enim kursusi inglise ja vene keele ning arvuti õppimiseks. Rohkelt huvilisi oli ka eesti kirjakeele ja eurooplaste kultuuritraditsioonide kursustel. Viimase kursuse sponsoriks oli Põlva Linnavalitsus.
Rahvakooli tegevjuhiks on seltsi asjur Niina Siirmann, kes on korraldada võtnud ka Jakob Hurda kultuuripreemiate jagamise źürii töö ja preemiate üleandmisega seotud kohustused.

Seltsi liikmed on osalenud mitmel teemaüritusel, kus arutati päevaprobleeme või kohtuti linna- või omavalitsusjuhtidega (Georg Pelisaar, Tarmo Tamm, Monika Adamson, Janika Usin jt).
Mitut üritust on aidanud ilmestada Põlva Linna Harrastusteater, kes tähistas 2011.aastal oma tegevuse 15.aastapäeva Põlva Linna Harrastusteatrina, aga sõnakunstiviljelejana on koos tegutsetud koguni 40 aastat. Kodukandi ajaloo tutvustamine on harrastusteatri viimase 10 aasta põhieesmärk olnud. Sellest soovist oli kantud ka harrastusteatri viimane dokumentaallavastus „Oskar ja Linda“, mida Kanadast sõitis vaatama näidendi peategelase kolonelleitnant Oskar Kurvitsa noorim poeg Henn Kurvits, kellele etendus valgustas seda perioodi, mida ta Eestist lahkudes ei teadnudki. „See etendus andis mu hingele rahu, nüüd ma hooman, missugusest mullast on pärit mu juured,“ tõdes ta lahkudes. Seltsi tellimuseks oli ka Soome luuletaja Terttu Väntäse soomekeelne luulekava, mis kanti ette suvel Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis. Samuti pakkus harrastusteater oma kogupereloo jõulude aegu seltsi pidulistele, kes hiljem kohtusid linnapea Georg Pelisaarega ning kuulasid tähelepanuga preester Leevi Lillemäe jõulusõnumit.

Aitäh igale Hurda Seltsi liikmele, kes oma head mõtted seltsis teoks tegi. Kiidan meie juhatuse liiget Ene Umbrat, kelle õlul seisab olulise tööna protokollide koostamine. Pole ettevõtmist, kus Ene Umbra oleks keelanud oma abikätt ulatada. Seltsi raamatupidamise hoidis korras Siivi Paide. Revisjonikomisjoni liikmetena nägid vaeva Tiiu Rüütle ja Eela Jää. Ütlemata ei tohi jätta tänusõnu Põlva Linnavalitsusele, Põlva Vallavalitsusele, Eesti Kultuuriseltside Ühendusele, Põlva Keskraamatukogule, Põlva kultuurikeskusele, Eesti Kultuurkapitalile ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile, kelle abita oleks aasta 2011 olnud vaesem kui praegu.

Seltsi tulevikuplaanid lähtuvad samuti põhikirjalistest kohustustest. Tulipunkti jäävad Jakob Hurda elu ja töö ning selle propageerimine, tema sünnitalu taastamine, vabaharidustöö, kodu-uurimine ja selle töö publitseerimine. Erilise luubi alla tuleb võtta töö noortega, et kasvatada järelkasvu.

Seltsi juhatus ja harrastusteater teevad ettevalmistusi eestlaste seltsiliikumise 150.aastapäeva tähistamiseks. Tulevikust terendub ka järgmine juubel – Põlva Rahvahariduse Selts 105!

SELTSI JUHATUS

Oskar Kurvitsa mälestuspäev

HENN KURVITS viibis Põlvas oma vanemate kalmul mälestustunnil, kus kolonelleitnant OSKAR KURVITSAT meenutas Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi nimel ILMAR TAGEL. Tänusõnad Oskar Kurvitsa väärikalt elatud elu eest ja palve ütlesid õpetajad TOOMAS NIGOLA ja LEEVI LILLEMÄE. Põlva linnapea GEORG PELISAAR väljendas oma pöördumises lugupidamist nii KANADAST saabunud külalisele  HENN KURVITSALE  kui ka tema vanematele, soovides neile rahulikku und. Külaline tänas nii linnapead, kaitseliitu kui ka rahvahariduse seltsi ja proua REET ROOPI tema vanemate mälestuse hoidmise eest.


Õhtul oli HENN KURVITS  kultuurikeskuses. Põlva Linna Harrastusteater etendas juhendaja SIRJE VILLA kirjutatud ja lavastatud dokumentaalse retrospektiivi “OSKAR ja LINDA”, kus kaasa lõi ka kammerkoor “Maarja” ESTER RATASSEPA käe all. Et Henn oli isa surma ajal ainult 3-aastane ning Eestist koos emaga  lahkudes vaid 7-ne, oli etendus tema jaoks  om a  p e r e  l o o avastamine. “Väga meeldis,” ütles ta kokkuvõttes.

Järgmisel päeval ootas Jakob Hurda kodutalu taastamise komitee tegevjuht ARVO JÄÄ tulijat Himmastes, Lepa talus, kus külaline soovis käia ja kõike oma silmaga näha, kuna kuulub Jakob Hurda suurde suguvõssa, niisamuti nagu on tal au lugeda end ka Johannes Käisi suguvõsaga seotuks. Käisigi sünnikodu Rosmal sai tal üle vaadatud. Mooste vallavanem ÜLO NEEDO andis põhjaliku ülevaate mõisa tegemistestja kasvamistest, mis jättis Henn Kurvitsale kordumatu mulje. Lahkumislõuna sai teoks Karilatsi kalakasvatuses. “KINDLASTI TAHAN TAGASI TULLA,” ütles Henn lahkudes.

Meie valu ning rõõm Himmastes

Meie valu ning rõõm, meie traditsioonid ning mälestused on kodu küljes – Jakob Hurt

Tunnike pärast südapäeva nad tulid – piki tolmust külatänavat – kogu Himmaste Algkooli pere, rahvariided seljas. Mammaste Algkooli ja Põlva Keskkooli õpetajad ning õpilased saabusid uljas autoderivis. Jõudis Himmaste külarahvastki kuulama, nii et Jakob Hurda sünnikodu põlise tamme alune (mis hea vari kuuma päikese eest!) sai uudistajaid tulvil. Põlva Rahvahariduse Seltsi kutse oli vastu võetud. Aitäh!

Sedapuhku palus selts Hurda tallu osa oma tulevasest liikmeskonnast – õpetajad ja õpilased, kes pidanud kalliks meie esivanemate vaimuvara, pärimuskultuuri. Teiste seas istusid Põlva Keskkooli tüdrukud Andrea Uibo ja Kärolin Orav, kes mõlemad pikki aastaid linna harrastusteatri dokumentaallugudes kaasa löönud. Või Jakob Hurda suguvõsast pärinev Hanna Maria Hurt, kes nüüd juba ise ajalugu uurimas …või Johanna Treier, Grete Kase, Sirle Tenso, Sandra Pütt, Laura Lõiv, Kätlin-Kristin Lentsius. Või tublid lapsed Mammaste koolist – Johanna Johanson, Evelin Arulepp, Merit Lutsar, Kristin Semm… Rahvalaulud ja –tantsud, vanavanemate jutulooming ning legendid olid olnud tulijate pärusmaa.

Hurda Kodutalu Taastamise Komitee tegevjuht Arvo Jää oli juba hommikul lipu masti tõmmanud ning mõtiskles kodu ja kõigi oluliste väärtuste üle meie argipäevas. Ka Eesti lipust kui meie riigi ühest peamisest sümbolist.

Andis isegi täiskasvanuil mõelda sama õhinal kui lastelgi ning ka meelde jätta, et meie sinimustvalge lipp on õmmeldud Põltsamaal helilooja Karl August Hermanni abikaasa Paula, helilooja Minna Härma ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermani tütre Emilie poolt. Et esmalt sai sellest Eesti Üliõpilaste Seltsi Vironia lipp, mis õnnistati 4.juunil 1884 Otepää kirikus. –Miks just Otepääl? Ajalooallikad annavad teada, et 1872- 1880 oli Otepää pühakoda Jakob Hurda töö- ja elupaik, kuhu alati olid lahkesti teretulnud ka üliõpilased ning teisedki rahvusliku ärkamisaja mõttekaaslased. Tollal peeti Otepääd külalislahkeimaks paigaks Lõuna-Eestis.

Alles hiljem seostus trikoloor eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna alates 24.veebruarist 1918, kui kuulutati välja Eesti Vabariik. Seega võib pidada Otepääl pühitsetud lippu Eesti lipu emaks. Meeldejätmist väärib seegi fakt, et maailma riikidest vähem kui kümnendikul on oma lipp üle saja aasta vana. Veelgi haruldasem on see, et meie esimene, 127-aastane trikoloor on alles. Lipuloost märksa paremini teadasid õppurid Jakob Hurta. Väga palju õigeid vastuseid andsid Himmaste kooli lapsed, kes on võtnud auasjaks oma kodupaigast võrsunud suurmehe eluloo tundmise. Ning et nad Jakobist ja tema tööst tõeliselt hoolisid,seda kinnitas hiilgav põimik rahvatantsudest ja –lauludest, kuhu sisse põimitud kõik olulised faktikillud Hurdast. Ei ole kaua aega trehvanud nägema nii viimistletud, nii sütitavat ning ilmekat esinemist. Ja publiku ees oli kogu kool! Suur kiitus kõigile väikestele meistritele ning nende juhendaja õpetajale Karin Simsole. Jakob Hurda suguvõsast pärinev Liina Kähr rääkis kokkutulnuile elust samas talus 172 aastat tagasi ning tutvustas hoonete saamislugu.

Seltsi juhatus pidas oluliseks tunnustada tänukirjaga õpetajaid, kes andnud oma südame pärimuskultuuri edendamisele. Tekst tänukirjal ütles nii:” Aitäh rahvusliku liikumise vaimuhiiglase Jakob Hurda tõdede hoidmise ja nende propageerimise eest meie tänases. Aitäh ise olemast Eesti riigi kullatera.” Ning need kullaterad Põlva linnas ja vallas olid Arvo Sarapuu, Sirje Kuivalainen, Mare Urban, Hele Aia Põlva Keskkoolist, Katrin Ohakas Mammaste Algkoolist, ning Karin Simso; Tiia Rammo, Marely Kasemets, Lilia Veiko ja Malle Möller Himmaste Algkoolist.

Igal üritusel on Hurda sünnitalus pakutud suurmehe lemmiktoitu. Sedapuhku ootasid tulijaid kuklid või ja meega ning külm piim – Põlva linnapea Geogr Pelisaare isklik kingitus. Palju tänu! Vallavanem Arne Tilgale aitäh niidetud taluõue eest. Päikseliselt päevalt jäi hinge mõte kohtuda valla ja linna koolidega aasta pärast Selts on õnnelik ka väärika taiese üle, mille tõi kingituseks Põlva keskkooli direktor Arvo Sarapuu.