Pilguheit seltsi 2011.aasta tegemistele

Seltsi tegevus oli suunatud põhikirjast johtuvate ülesannete täitmisele

Jakob Hurda elu- ja töö ning tema vaimupärandi tutvustamiseks jätkus töösuurmehe sünnitalu ülesehitamisel. Sünnitalu taastamise tegevjuht Arvo Jää on teinud seda väsimata ja väärikalt. Praegu on tulipunktis elumaja detailplaneering.arvo
Seljataga on palju koristustöid talus. Aitäh kõigile, kellel on jagunud aega ja tahtmist Himmastesse appi tulla. Siinkohal täname ka sünnitalu taastamise komitee presidenti Priit Sibulat, kes 2011.aastal oli oma meelte ja mõtetega ning ka tegudega Hurda talutaastamiseks valmis, kuid kelle lend Riigikokku on jätnud ta meie tegemistele kaasa elama Tallinnast.

Jakob Hurda sünnikodu tarvis on hoogustunud vanavara-vaimuvara kogumine. Helde kingituse talu tarvis tegi Põlva käsitööklubi, kes pühendas Hurda kodule Põlva muistenditel põhinevad suuremõõtmelised kaunid lapimaalid. Idee autoriteks olid kaks Grand Old Lady´t – Heli Raidla ja Asta Tagel.asta ja heli
Harrastusteatri üks juhtnäitlejatest Heido Mägi annetas talule haruldast kirjandust:

  1. Jaan Roosi koostatud väljaanne „Jakob Hurt – Eesti vanavara kuningas“, mis ilmus aastal 1936 sarjast „Eesti Rahvuslikud suurmehed“.
  2. „Postimehe“ kirjastatud brośüür „Jakob Hurda kaastöölistest“ aastast 1934 .
  3. Sarjast „Eesti ärkamisaja suurkujusid“ on Eesti Kirjanduse Selts aastal 1934 välja andnud A. Morfeldti koostatud 150-leheküljelise raamatu „Hurt“. Esimest lehekülge kaunistab pühendus: „Eesti Rahva Muuseumile, mis on asutatud dr.Jakob Hurda elutöö kestvaks mälestuseks“. Teos ilmuski ERM- 25.aastapäevaks15.aprilliks 1934.
  4. Eesti Kirjanduse Selts on välja andnud 1939.aastal „Jakob Hurda kõned jaavalikud kirjad“.
  5. Heido Mägi annetuste hulgas jääb kõige rariteetsemana silma dr. Jakob Hurda 608leheküljeline omakirjutatud jutluse raamat „Elu valgus“ aastast 1907. Raamatu avaldamisluba on saadud Peterburis 10.mail 1906.
  6. Hurda artiklite kogumik „Mida rahvamälestustest pidada?“ on kirjastatud lähiminevikus.

Kõik need raamatud pärinevad Heido Mägi isa Heino Mägi isiklikust raamatukogust ja on varustatud ka omaniku exliblistega.Samuti lisas Heido Mägi terve tiraaźi isa kirjutatud brošüüre pealkirjaga „Jakob Hurt ja Otepää“, mille müügitulu kuulub samuti Hurda sünnikodule.
Lisaks eelloetletud raamatutele on talu jaoks olemas Aino ja Rein Villa pärandatuna mitmeid piibleid, samuti Johann Georg Schwartzi haruldane „Koli-Ramatu“ sarja 6.osa „Füüsika“, mis pärineb aastast 1855. On köidetud vanade ajakirjade aastakäike, raamitud fotosid Põlvast ja maale, vanu nõusid, talumajapidamiskraami (margapuu, pesukurikas jms.), pitsilist peenkäsitööd, mil tänaseks vanust rohkem kui sajand.
Siit järgnevalt meie seltsi juhatuse üleskutse: kellel on kodus väärtuslikke asju, milles on kindlasti kahju lahkuda, kuid mis teenib eestimaalaste huve Himmastes rohkem kui teie kodus, siis tehke eesti kultuurile heategu ja annetage need asjad Lepa talule. Kõik annetajad ja annetused jäädvustatakse Jakob Hurda sünnikodu auraamatusse. Siinkohal aitäh kõigile lahketele vanavarasõpradele!

Juunis 2011 sai Lepa talu õuel Eesti lipu päeval teoks Põlva valla ja linna õpilaste teemapäev, kus kokkutulnuile tutvustati suurmehe elu ja tööd ning tema lapsepõlvemaid.Suur osa kohtumisest pühendati Eesti isamaale ning meie trikoloorile.
Juhatuse liige Karin Simso ning tema tema Himmaste kooli kasvandikud kandsid ette laitmatult viimistletud montaaźi „Karjapoiss on kuningas“. Õppurite kõrval kogunes Lepale ka külarahvast, keda kõiki kostitati Jakobi lemmiktoiduga, mille pidulistele saatis Põlva linnapea Georg Pelisaar. Et üritus õnnestus ja osalejad avaldasid soovi muuta kohtumine traditsiooniks, valmistutakse taas maikuu lõpus Lepal kokku saama noote kodu-uurijate ja folkloorisõpradega Põlva linna ja valla koolidest.

Juhatuse liige Külli Ots leidis koostöövõimaluse Tallinna Kaarli kirikuga, et tähistada Jakob Hurda abikaasa Eugenie kalm Tallinna Siselinna kalmistul, kus praegu pole midagi, mis viitaks Hurda abikaasa viimsele puhkepaigale. Soovime Küllile jõudu võetud kohustuse ellukutsumiseks.pannoo-kingitus

2011.aastal anti üle 20. Jakob Hurda kultuuripreemiad, sedapuhku Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi kutsel. Nende juures saime hea ülevaate soomlaste seltsitegevusest kui ka Jakob Hurda elutööst või nagu tõdes omal ajal Villem Reiman: „ Mis Soomes riigivalitsus ja Kirjallisuuden Seura nõul ja jõul toimetab, see terve hiiglatöö seisab Eestis ühe mehe – Jakob Hurda – õlgadel, temal piiritu ohvrimeel, temal väsimata virkus.“ 20.kultuuripreemiate laureaatideks olid Hurda Seltsi juhatuse esimees
Sirje Vill ja Kannuse linna kauaaegne kultuurisekretär Veikko Väntänen. Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis avas selts ka oma auraamatu ning esimestena kanti sinna seltsile osutatud teenete eest Arvo Jää, Evald Kampuse ja Soome Kirjanduse Seltsi teaduri Irma-Riitta Järvise nimed. Tänuks tehtu eest kingiti neile Kersti Raidma-Suumanni maalitud seinataldrikud Jakob Hurda kodutalu pildiga.

Rohket tähelepanu on ajalehelugejate poolt leidnud tähtpäevade rubriik maakonnalehes „Koit“, mis on kokku pandud meie kodu-uurijate ettevõtmisel. Aitäh eestvedajaile Külli Otsale ja Enn Eskole.

Aasta-aastalt on muutunud populaarsemaks täiskasvanuile mõeldud rahvakooli töö. Kitsukeste enesetäiendamisvõimalustega Põlvas on vabaharidust pakkuv keskus meie majas osutunud kuumaks magnetiks. Tabavalt on öeldud vabahariduse kohta: see ongi sõõm vabadust, see haridus on vaba pingest nagu tuul ning huvitav nagu parim põnevusfilm. Küllap annab sellele tõdemusele alust vabahariduskooli õpetajate
pühendumine ja kannatlik töö. 2011.aastal sooviti enim kursusi inglise ja vene keele ning arvuti õppimiseks. Rohkelt huvilisi oli ka eesti kirjakeele ja eurooplaste kultuuritraditsioonide kursustel. Viimase kursuse sponsoriks oli Põlva Linnavalitsus.
Rahvakooli tegevjuhiks on seltsi asjur Niina Siirmann, kes on korraldada võtnud ka Jakob Hurda kultuuripreemiate jagamise źürii töö ja preemiate üleandmisega seotud kohustused.

Seltsi liikmed on osalenud mitmel teemaüritusel, kus arutati päevaprobleeme või kohtuti linna- või omavalitsusjuhtidega (Georg Pelisaar, Tarmo Tamm, Monika Adamson, Janika Usin jt).
Mitut üritust on aidanud ilmestada Põlva Linna Harrastusteater, kes tähistas 2011.aastal oma tegevuse 15.aastapäeva Põlva Linna Harrastusteatrina, aga sõnakunstiviljelejana on koos tegutsetud koguni 40 aastat. Kodukandi ajaloo tutvustamine on harrastusteatri viimase 10 aasta põhieesmärk olnud. Sellest soovist oli kantud ka harrastusteatri viimane dokumentaallavastus „Oskar ja Linda“, mida Kanadast sõitis vaatama näidendi peategelase kolonelleitnant Oskar Kurvitsa noorim poeg Henn Kurvits, kellele etendus valgustas seda perioodi, mida ta Eestist lahkudes ei teadnudki. „See etendus andis mu hingele rahu, nüüd ma hooman, missugusest mullast on pärit mu juured,“ tõdes ta lahkudes. Seltsi tellimuseks oli ka Soome luuletaja Terttu Väntäse soomekeelne luulekava, mis kanti ette suvel Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis. Samuti pakkus harrastusteater oma kogupereloo jõulude aegu seltsi pidulistele, kes hiljem kohtusid linnapea Georg Pelisaarega ning kuulasid tähelepanuga preester Leevi Lillemäe jõulusõnumit.

Aitäh igale Hurda Seltsi liikmele, kes oma head mõtted seltsis teoks tegi. Kiidan meie juhatuse liiget Ene Umbrat, kelle õlul seisab olulise tööna protokollide koostamine. Pole ettevõtmist, kus Ene Umbra oleks keelanud oma abikätt ulatada. Seltsi raamatupidamise hoidis korras Siivi Paide. Revisjonikomisjoni liikmetena nägid vaeva Tiiu Rüütle ja Eela Jää. Ütlemata ei tohi jätta tänusõnu Põlva Linnavalitsusele, Põlva Vallavalitsusele, Eesti Kultuuriseltside Ühendusele, Põlva Keskraamatukogule, Põlva kultuurikeskusele, Eesti Kultuurkapitalile ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile, kelle abita oleks aasta 2011 olnud vaesem kui praegu.

Seltsi tulevikuplaanid lähtuvad samuti põhikirjalistest kohustustest. Tulipunkti jäävad Jakob Hurda elu ja töö ning selle propageerimine, tema sünnitalu taastamine, vabaharidustöö, kodu-uurimine ja selle töö publitseerimine. Erilise luubi alla tuleb võtta töö noortega, et kasvatada järelkasvu.

Seltsi juhatus ja harrastusteater teevad ettevalmistusi eestlaste seltsiliikumise 150.aastapäeva tähistamiseks. Tulevikust terendub ka järgmine juubel – Põlva Rahvahariduse Selts 105!

SELTSI JUHATUS

Oskar Kurvitsa mälestuspäev

HENN KURVITS viibis Põlvas oma vanemate kalmul mälestustunnil, kus kolonelleitnant OSKAR KURVITSAT meenutas Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi nimel ILMAR TAGEL. Tänusõnad Oskar Kurvitsa väärikalt elatud elu eest ja palve ütlesid õpetajad TOOMAS NIGOLA ja LEEVI LILLEMÄE. Põlva linnapea GEORG PELISAAR väljendas oma pöördumises lugupidamist nii KANADAST saabunud külalisele  HENN KURVITSALE  kui ka tema vanematele, soovides neile rahulikku und. Külaline tänas nii linnapead, kaitseliitu kui ka rahvahariduse seltsi ja proua REET ROOPI tema vanemate mälestuse hoidmise eest.

We cannot display this gallery
Õhtul oli HENN KURVITS  kultuurikeskuses. Põlva Linna Harrastusteater etendas juhendaja SIRJE VILLA kirjutatud ja lavastatud dokumentaalse retrospektiivi “OSKAR ja LINDA”, kus kaasa lõi ka kammerkoor “Maarja” ESTER RATASSEPA käe all. Et Henn oli isa surma ajal ainult 3-aastane ning Eestist koos emaga  lahkudes vaid 7-ne, oli etendus tema jaoks  om a  p e r e  l o o avastamine. “Väga meeldis,” ütles ta kokkuvõttes.

Järgmisel päeval ootas Jakob Hurda kodutalu taastamise komitee tegevjuht ARVO JÄÄ tulijat Himmastes, Lepa talus, kus külaline soovis käia ja kõike oma silmaga näha, kuna kuulub Jakob Hurda suurde suguvõssa, niisamuti nagu on tal au lugeda end ka Johannes Käisi suguvõsaga seotuks. Käisigi sünnikodu Rosmal sai tal üle vaadatud. Mooste vallavanem ÜLO NEEDO andis põhjaliku ülevaate mõisa tegemistestja kasvamistest, mis jättis Henn Kurvitsale kordumatu mulje. Lahkumislõuna sai teoks Karilatsi kalakasvatuses. “KINDLASTI TAHAN TAGASI TULLA,” ütles Henn lahkudes.

Meie valu ning rõõm Himmastes

Meie valu ning rõõm, meie traditsioonid ning mälestused on kodu küljes – Jakob Hurt

We cannot display this gallery

Tunnike pärast südapäeva nad tulid – piki tolmust külatänavat – kogu Himmaste Algkooli pere, rahvariided seljas. Mammaste Algkooli ja Põlva Keskkooli õpetajad ning õpilased saabusid uljas autoderivis. Jõudis Himmaste külarahvastki kuulama, nii et Jakob Hurda sünnikodu põlise tamme alune (mis hea vari kuuma päikese eest!) sai uudistajaid tulvil. Põlva Rahvahariduse Seltsi kutse oli vastu võetud. Aitäh!

Sedapuhku palus selts Hurda tallu osa oma tulevasest liikmeskonnast – õpetajad ja õpilased, kes pidanud kalliks meie esivanemate vaimuvara, pärimuskultuuri. Teiste seas istusid Põlva Keskkooli tüdrukud Andrea Uibo ja Kärolin Orav, kes mõlemad pikki aastaid linna harrastusteatri dokumentaallugudes kaasa löönud. Või Jakob Hurda suguvõsast pärinev Hanna Maria Hurt, kes nüüd juba ise ajalugu uurimas …või Johanna Treier, Grete Kase, Sirle Tenso, Sandra Pütt, Laura Lõiv, Kätlin-Kristin Lentsius. Või tublid lapsed Mammaste koolist – Johanna Johanson, Evelin Arulepp, Merit Lutsar, Kristin Semm… Rahvalaulud ja –tantsud, vanavanemate jutulooming ning legendid olid olnud tulijate pärusmaa.

Hurda Kodutalu Taastamise Komitee tegevjuht Arvo Jää oli juba hommikul lipu masti tõmmanud ning mõtiskles kodu ja kõigi oluliste väärtuste üle meie argipäevas. Ka Eesti lipust kui meie riigi ühest peamisest sümbolist.

Andis isegi täiskasvanuil mõelda sama õhinal kui lastelgi ning ka meelde jätta, et meie sinimustvalge lipp on õmmeldud Põltsamaal helilooja Karl August Hermanni abikaasa Paula, helilooja Minna Härma ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermani tütre Emilie poolt. Et esmalt sai sellest Eesti Üliõpilaste Seltsi Vironia lipp, mis õnnistati 4.juunil 1884 Otepää kirikus. –Miks just Otepääl? Ajalooallikad annavad teada, et 1872- 1880 oli Otepää pühakoda Jakob Hurda töö- ja elupaik, kuhu alati olid lahkesti teretulnud ka üliõpilased ning teisedki rahvusliku ärkamisaja mõttekaaslased. Tollal peeti Otepääd külalislahkeimaks paigaks Lõuna-Eestis.

Alles hiljem seostus trikoloor eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna alates 24.veebruarist 1918, kui kuulutati välja Eesti Vabariik. Seega võib pidada Otepääl pühitsetud lippu Eesti lipu emaks. Meeldejätmist väärib seegi fakt, et maailma riikidest vähem kui kümnendikul on oma lipp üle saja aasta vana. Veelgi haruldasem on see, et meie esimene, 127-aastane trikoloor on alles. Lipuloost märksa paremini teadasid õppurid Jakob Hurta. Väga palju õigeid vastuseid andsid Himmaste kooli lapsed, kes on võtnud auasjaks oma kodupaigast võrsunud suurmehe eluloo tundmise. Ning et nad Jakobist ja tema tööst tõeliselt hoolisid,seda kinnitas hiilgav põimik rahvatantsudest ja –lauludest, kuhu sisse põimitud kõik olulised faktikillud Hurdast. Ei ole kaua aega trehvanud nägema nii viimistletud, nii sütitavat ning ilmekat esinemist. Ja publiku ees oli kogu kool! Suur kiitus kõigile väikestele meistritele ning nende juhendaja õpetajale Karin Simsole. Jakob Hurda suguvõsast pärinev Liina Kähr rääkis kokkutulnuile elust samas talus 172 aastat tagasi ning tutvustas hoonete saamislugu.

Seltsi juhatus pidas oluliseks tunnustada tänukirjaga õpetajaid, kes andnud oma südame pärimuskultuuri edendamisele. Tekst tänukirjal ütles nii:” Aitäh rahvusliku liikumise vaimuhiiglase Jakob Hurda tõdede hoidmise ja nende propageerimise eest meie tänases. Aitäh ise olemast Eesti riigi kullatera.” Ning need kullaterad Põlva linnas ja vallas olid Arvo Sarapuu, Sirje Kuivalainen, Mare Urban, Hele Aia Põlva Keskkoolist, Katrin Ohakas Mammaste Algkoolist, ning Karin Simso; Tiia Rammo, Marely Kasemets, Lilia Veiko ja Malle Möller Himmaste Algkoolist.

Igal üritusel on Hurda sünnitalus pakutud suurmehe lemmiktoitu. Sedapuhku ootasid tulijaid kuklid või ja meega ning külm piim – Põlva linnapea Geogr Pelisaare isklik kingitus. Palju tänu! Vallavanem Arne Tilgale aitäh niidetud taluõue eest. Päikseliselt päevalt jäi hinge mõte kohtuda valla ja linna koolidega aasta pärast Selts on õnnelik ka väärika taiese üle, mille tõi kingituseks Põlva keskkooli direktor Arvo Sarapuu.

24.juuli on Suvepäev Jakobiga

Laupäeval, 24.juulil Himmaste külas kell 13 avame läinud sajandi ühe suurema eestlase Jakob Hurda taastatud sünnitalu 1 järgu. Kuulsa keeleteadlase, folkloristi, kirikuõpetaja 171.sünniaastapäevaks mängib Põlva Linna Harrastusteater katkendi dokumentaalloost Kas karjapoiss jääb kuningaks?

Toimub 19.Jakob Hurda rahvuskultuuriauhindade üleandmine.

Tasuta buss viib Himmastesse kell 12.30 Põlva Kultuurikeskuse parklast ja toob pärast pidu rahva tagasi Põlvasse. Vihma korral Himmaste külakeskuses.

Jakob Hurda 170. sünnipäev

Laupäeval, 25.juuli 2009 tähistame läinud sajandi ühe suurema eestlase Jakob Hurda 170.sünniaastapäeva.

Alustame hommikuretkega, mille jooksul tahame huvilistele tutvustada Hurdaga seotud paiku Põlva vallas ja Põlva linnas. Marsruut algab Põlva linnavalitsuse õuelt kell 10, kus tulijaid tervitab ja saadab nad teele Põlva linnapea  TARMO TAMM.

Mammaste külas,  kus on tähistatud mälestuskiviga Põlva kihelkonnakooli asukoht – Hurda üks esimestest tarkusetemplitest, pöördub kuulajate poole ajalookandidaat ja Hurda kultuuripreemia laureaat MILVI HIRVLAANE.

Järgmine peatuspaik on endise Põlva kirikukõrtsi juures, kust Hurt käis koolipoistele vesikringleid õhtutundideks ostmas, et siis pimeduse hõlmas koolitares rahvapärimusi vesta. Nüüd asub selles paigas Põlva Rahvahariduse Seltsi kodu – ehitatud uhkeks seltsi OMA majaks 1910. Seda etappi Hurda elust tutvustab seltsi esimees SIRJE VILL.

Põlva kirik oli tuttav juba noorele Hurdale, ent ega ta siis veel osanud arvata, et ta tuleb siia kandidaadijutlust pidama ja korra ka Otepäält, õpetajaametist. Siin ootab tulijaid Maarja koguduse õpetaja TOOMAS NIGOLA ning Põlva Linna  Harrastusteater toob vaatamiseks katkendi dokumentaallavastusest “Jalutuskäik Jakobiga”. Etenduses teeb kaasa  seenioride segakoor “HELISE” MARET KOLSARI eestvõttel.

Edasi siirdutakse  Põlva kalmistule, kus puhkavad Jakob Hurda vanemad. Nende mälestuseks  süütame küünlad. Teema räägib taas lahti MILVI HIRVLAANE.

Närvikõdi peab sündima Surmamäel, kus SIRJE VILLALT kuulatakse legendi  Surmamäe sünnist ja mälestusi Hurda noorpõlvest, kui ta pidi pimeduse tulles koju kiirustades hirmu tunda.

Pärast seda jõutakse Himmaste külla, kus Jakob Hurt sündis  (1839). Himmaste külakeskuse juhataja, rahvahariduse seltsi juhatuse liige IMBI SAAVA ootab külalisi maakonna üheks edukamaks peetud raamatukogus, et lähemalt tutvustada  Himmaste küla tavasid ja oma valdusi (Himmaste raamatuvaramul on just jäänud seljataha väike juubel – 10 aastat on oldud samas majas).

Hurda karjasepõlve- ja mängumaid vaadatakse Toromäel, giidideks Jakob Hurda sugulane, temanimelise kultuuripreemia laureaat, himmastelane LIINA KÄHR ja algkooli  direktor TIIA RAMMO.  LIINA KÄHR juhib tulijad edasi Jakob Hurda sünnikoju. (Läinud aasta 14.novembril ostis Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts lagunenud ja räämas  hooned endale ning on asunud talu taastama.) Taluõues  tervitavad  tulijaid Jakob Hurda Sünnitalu Taastamise Komitee nimel tegevjuht ARVO JÄÄ ja Põlva vallavanem ARNE TILK. Esinevad seto leelotajad.

SIIN  AUTASUSTATAKSE  Põlva maavanema ja Hurda Seltsi poolt väljakuulutatud  ÕPILASTE UURIMUSTÖÖDE “Minu pere vana aja lood” VÕITJAID.                                                .

NB! Retkelised toimetatakse bussidega tasuta ühest paigast teisel. (Kohtade eelregistreerimine telefonil 799 5157).

Õhtupoolikul kell16 algab Põlva kultuurikeskuses teemaüritus “JAKOB HURT 170”, kuhu on palutud  külalised ka kõigist neist paigust, kus Hurt on elanud ja töötanud.

KAVAS:
Põlva maavanema  PRIIT SIBULA tervitus. Hurda-nimeliste kultuuriauhindade üleandmine selle aasta laureaatidele IGOR TÕNURISTILE ja ÜLO NEEDOLE

SÕNA SAAVAD KÜLALISED

  • Hurda suguvõsa esindaja,  üliõpilane MIHKEL HURT Tartust,
  • Soome  Kirjanike Liidu nimel folklorist IRMA- RIITTA JÄRVINEN Helsingist,
  • JANIKA KRONBERG kirjandusmuuseumist,
  • ALMA MATERI esindaja VALTER HAAMER ,
  • EVALD KAMPUS Vanemuise  Seltsist,
  • IVIKA  NÕGEL ja  MARIANN KARUPÄÄ Otepäält,
  • perekond VAINOKIVID Saaremaalt,
  • Peterburi eestlaskonna nimel  BORIS GORBUNOV.
  • LAULAB VAIMULIK KOOR Ester Ratassepa juhatusel