Seltsi 2012.aasta töine nägu

13. jaanuar – Jakob Hurda mälestuspäev

105 aastat tagasi läks üks eestluse võimsamaid aatemehi manalateele, ent tema ideed elavad edasi. Seda kinnitas ka vastne, hommikul trükist ilmunud Põlvamaa õpilaste uurimustööde kogumik „Need vana aja lood Põlvamaalt“, mille esitlus oli seltsi juhatusel plaanitud mälestuspäeva kulminatsiooniks.
Aga üritus algas hoopis Jakob Hurda mälestussamba jalamil, kus Ilmar Tagel heitis pilgu suurmehe väärikale eluteele. Suguvõsa ja noorautorite nimel läitis küünla Madis Hurt, seltsi poolt juhatuse liige Karin Simso. Oma küünla asetas ausamba ette ka maavanem Ulla Preeden, kelle lühike südamlik sõnavõtt läks hinge kõigile kuulajaile.
Edasi palus ürituse juht Ilmar Tagel osalejad kultuurikeskuse salongi raamatupeole. Oma tervituse kokkutulnuile oli lähetanud ka Riigikogu liige Priit Sibul, kes oli maakonna õppurite uurimustööde võistluse üks eestvõtjaid. Esitati katkendeid võidutöödest. Tänati autoreid ja nende juhendajaid. Kingiti raamatuid. Istuti koos kohvilauas.

17.aprill – aruandekoosolek 2011.aasta tööst

hindas juhatuse tegevuse heaks ning selts otsustas ka edaspidi jätta tulipunkti Jakob Hurda sünnitalu taastamise, nimikangelase elu ja töö propageerimise ning kultuuripreemiate väljaandmise. Jätkata teemaüritusi, mis tutvustavad olnud aegu, pärimuskultuuri ja kodu-uurimisega seotud olulisi etappe. Eluõigusse jääb kirjastustegevus ja rahvakooli töö. Luubi alla saagu töö laste ja noortega, et koolitada järelkasvu.

22.mai – linna ja valla koolinoorte folkloorifestivalil Himmastes

olid esimest korda kohal kõigi koolide esindused ja r o h k e a r v u l i s e l t! Maitsti Jakob Hurda lemmiktoitu: kartuli-tanguputru ning joodi keefiri ja näsiti kuivatatud õunu. Maitsev lõunasöök oli kingitus Põlva daamide lionsklubilt „Gloria“. Suur aitäh neile tähelepanu ja nii vajaliku abi eest! Kõht täis, hakati põnevusega jälgima iga kooli etteastet „Meie lugu“. See võistlusmoment oli tõeliselt paeluv. Kes tõi lavale Eesti noorima lõõtsavirtuoosi (10-aastane Mart Kirotar!), kes lõi rabava näitemänguga, oli toredat tantsu ja laulu ning muidu lustakaid lugusid. Üksteise järel said źüriilt kiita nii Himmaste, Mammaste kui Johannese ning mõlemad Põlva linna koolidki. Pärast esinemist jätkusid rahvamängud ja –tantsud. Iga laps ja juhendaja asus koduteele tunnustuse ja tänuga.

22.juuli oli meie päev Tartu Laulupeomuuseumis

Sai teoks 21. Jakob Hurda kultuuripreemiate üleandmine laureaatidele: Osula kodu-uurijale Heljo Saarele ja legendaarsele loodusemehele Ain Erikule Kiidjärvelt. Preemiad andsid kätte Põlva maavanem Ulla Preeden ning Jakob Hurda Seltsi esimees Sirje Vill. (Vabariiklikku preemiat rahastas Eesti Kultuurkapital, kohalikku kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.) Meeleoluka kontserdi pakkusid kokkutulnuile lapsed – „üllatusmees“ lõõtsal Mart Kirotar, sõnakunstnikud õed Lutsarid (Mammaste Algkool) ja Jan-Mattias Kottise (Põlva Keskkool). Elamuslikuks kujunes giid Katrin Välja eestvõttel ringkäik laulupeomuuseumi saalides.

27. septembril sõitis Hurda seltsi esindus Riigikogusse

kuhu olime saanud kutse endiselt linnapealt ja Hurda Seltsi sõbralt Tarmo Tammelt.
Käisime ka Tallinna Siselinna kalmistul, kus puhkab oma viimast und Jakob Hurda abikaasa Eugenie Hurt, kelle kalm on siiani tähiseta. Hurda suguvõsa esindaja Liina Kähr rääkis lähemalt Eugenie saatusest pärast Jakob Hurda manalasse varisemist Peterburis. Arvo Jää võttis südameasjaks samba muretsemise ning 2013 aasta kevadsuvel toob Hurda Selts Eugenie Hurdale ka väärika hauatähise.

Detsembri alguspäevil esitas Põlva Linna Harrastusteater

traditsioonilise jõuluetenduse „Ärev öö Jõulumaal“ kahele saalitäiele Põlvamaa lastele. Etenduse autor ja lavastaja Sirje Vill. Mängisid Urve Järg, Ilmar Tagel, Anar Anijalg, Heido Mägi, Ester ja Jaanus Liblik, Janno Rüütle ja Jan-Mattias Kottise ning tantsisid Andre Laine tantsulapsed. Oli erakordselt soe publik ning laste siiras kaasaelamine sai kenaks jõulukingiks kõigile näitlejatele.

13.detsembril tähistas Rahvahariduse Selts asutamise 105.aastapäeva kultuurikonverentsiga

Külli Ots koostas selleks tähtpäevaks voldiku seltsi tähtsamatest tegemistest, mis ka igale tulijale kingituseks sai. Seltsi möödanikule heitis pilgu juhatuse esimees Sirje Vill. Lisaks tänas ta tublimaid auväärseid seltsi liikmeid, kes juubliari seisusse sellel aastal tõusnud. Seltsil on palju sõpru ning nendelegi avaldati kiitust. Eriline tänu Eesti Kultuuriseltside Ühendusele, Eesti Kultuurkapitalile ja Põlvamaa ekspertgrupile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Riigikogu liikmele Priit Sibulale, Põlva Linnavalitsusele, Põlva Keskraamatukogule, muusikakoolile, kultuurikeskusele, Põlva vallale. Külaliste poolelt astus kõnepulti Setomaa Valdade Liidu kultuurinõunik Aare Hõrn ja viis kuulajad kurssi teemaga „Jakob Hurt ja Setomaa“. Hr. Hõrna info tekitas suuresümpaatia ettevõtlike setokeste tööde-tegemiste vastu. Erakordselt palju on vaimuvallas ellu kutsutud, väärtuslikke trükiseid lugeja ette toodud.

Võru Instituudi teadur Tiia Allas võttis vaatluse alla vendade Kõivude loomingu ja nii õnnestunult, et harrastusteater otsustas tema sütitava sõnavõtu järel uue aasta põhietenduse valida Ants Kõivu näitemängude seast. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse esimees Valter Haamer peatus teemal „Seltsiliikumine Eestis 150“.
Konverentsi austasid oma osavõtuga ka Põlva linnapea Georg Pelisaar ja kultuurinõunik Jaanika Usin, kes tunnustasid seltsi töid-tegemisi ning tänasid tublimaid.

Aastale joont alla tõmmates ja head käekäiku kõigile liikmetele soovides, on suur heameel rahvakooli tööst (tegevjuht Niina Siirmann), kodu-uurijate ettevõtmistest (Külli Ots ja Enn Esko), Jakob Hurda sünnitalus tehtust (tegevjuht Arvo Jää), harrastusteatri edust, seltsis korraldatud noorteüritustest (Karin Simso, Imbi Saava), seltsielu ladusast jäädvustamisest kroonika tarvis (Ene Umbra). Siivi Paidele, kes on hoidnud korras meie raamatupidamise ning revisjonikomisjoni liikmetele Tiiu Rüütlele ja Eela Jääle samuti suur tänu!

Pilguheit seltsi 2011.aasta tegemistele

Seltsi tegevus oli suunatud põhikirjast johtuvate ülesannete täitmisele

Jakob Hurda elu- ja töö ning tema vaimupärandi tutvustamiseks jätkus töösuurmehe sünnitalu ülesehitamisel. Sünnitalu taastamise tegevjuht Arvo Jää on teinud seda väsimata ja väärikalt. Praegu on tulipunktis elumaja detailplaneering.arvo
Seljataga on palju koristustöid talus. Aitäh kõigile, kellel on jagunud aega ja tahtmist Himmastesse appi tulla. Siinkohal täname ka sünnitalu taastamise komitee presidenti Priit Sibulat, kes 2011.aastal oli oma meelte ja mõtetega ning ka tegudega Hurda talutaastamiseks valmis, kuid kelle lend Riigikokku on jätnud ta meie tegemistele kaasa elama Tallinnast.

Jakob Hurda sünnikodu tarvis on hoogustunud vanavara-vaimuvara kogumine. Helde kingituse talu tarvis tegi Põlva käsitööklubi, kes pühendas Hurda kodule Põlva muistenditel põhinevad suuremõõtmelised kaunid lapimaalid. Idee autoriteks olid kaks Grand Old Lady´t – Heli Raidla ja Asta Tagel.asta ja heli
Harrastusteatri üks juhtnäitlejatest Heido Mägi annetas talule haruldast kirjandust:

  1. Jaan Roosi koostatud väljaanne „Jakob Hurt – Eesti vanavara kuningas“, mis ilmus aastal 1936 sarjast „Eesti Rahvuslikud suurmehed“.
  2. „Postimehe“ kirjastatud brośüür „Jakob Hurda kaastöölistest“ aastast 1934 .
  3. Sarjast „Eesti ärkamisaja suurkujusid“ on Eesti Kirjanduse Selts aastal 1934 välja andnud A. Morfeldti koostatud 150-leheküljelise raamatu „Hurt“. Esimest lehekülge kaunistab pühendus: „Eesti Rahva Muuseumile, mis on asutatud dr.Jakob Hurda elutöö kestvaks mälestuseks“. Teos ilmuski ERM- 25.aastapäevaks15.aprilliks 1934.
  4. Eesti Kirjanduse Selts on välja andnud 1939.aastal „Jakob Hurda kõned jaavalikud kirjad“.
  5. Heido Mägi annetuste hulgas jääb kõige rariteetsemana silma dr. Jakob Hurda 608leheküljeline omakirjutatud jutluse raamat „Elu valgus“ aastast 1907. Raamatu avaldamisluba on saadud Peterburis 10.mail 1906.
  6. Hurda artiklite kogumik „Mida rahvamälestustest pidada?“ on kirjastatud lähiminevikus.

Kõik need raamatud pärinevad Heido Mägi isa Heino Mägi isiklikust raamatukogust ja on varustatud ka omaniku exliblistega.Samuti lisas Heido Mägi terve tiraaźi isa kirjutatud brošüüre pealkirjaga „Jakob Hurt ja Otepää“, mille müügitulu kuulub samuti Hurda sünnikodule.
Lisaks eelloetletud raamatutele on talu jaoks olemas Aino ja Rein Villa pärandatuna mitmeid piibleid, samuti Johann Georg Schwartzi haruldane „Koli-Ramatu“ sarja 6.osa „Füüsika“, mis pärineb aastast 1855. On köidetud vanade ajakirjade aastakäike, raamitud fotosid Põlvast ja maale, vanu nõusid, talumajapidamiskraami (margapuu, pesukurikas jms.), pitsilist peenkäsitööd, mil tänaseks vanust rohkem kui sajand.
Siit järgnevalt meie seltsi juhatuse üleskutse: kellel on kodus väärtuslikke asju, milles on kindlasti kahju lahkuda, kuid mis teenib eestimaalaste huve Himmastes rohkem kui teie kodus, siis tehke eesti kultuurile heategu ja annetage need asjad Lepa talule. Kõik annetajad ja annetused jäädvustatakse Jakob Hurda sünnikodu auraamatusse. Siinkohal aitäh kõigile lahketele vanavarasõpradele!

Juunis 2011 sai Lepa talu õuel Eesti lipu päeval teoks Põlva valla ja linna õpilaste teemapäev, kus kokkutulnuile tutvustati suurmehe elu ja tööd ning tema lapsepõlvemaid.Suur osa kohtumisest pühendati Eesti isamaale ning meie trikoloorile.
Juhatuse liige Karin Simso ning tema tema Himmaste kooli kasvandikud kandsid ette laitmatult viimistletud montaaźi „Karjapoiss on kuningas“. Õppurite kõrval kogunes Lepale ka külarahvast, keda kõiki kostitati Jakobi lemmiktoiduga, mille pidulistele saatis Põlva linnapea Georg Pelisaar. Et üritus õnnestus ja osalejad avaldasid soovi muuta kohtumine traditsiooniks, valmistutakse taas maikuu lõpus Lepal kokku saama noote kodu-uurijate ja folkloorisõpradega Põlva linna ja valla koolidest.

Juhatuse liige Külli Ots leidis koostöövõimaluse Tallinna Kaarli kirikuga, et tähistada Jakob Hurda abikaasa Eugenie kalm Tallinna Siselinna kalmistul, kus praegu pole midagi, mis viitaks Hurda abikaasa viimsele puhkepaigale. Soovime Küllile jõudu võetud kohustuse ellukutsumiseks.pannoo-kingitus

2011.aastal anti üle 20. Jakob Hurda kultuuripreemiad, sedapuhku Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi kutsel. Nende juures saime hea ülevaate soomlaste seltsitegevusest kui ka Jakob Hurda elutööst või nagu tõdes omal ajal Villem Reiman: „ Mis Soomes riigivalitsus ja Kirjallisuuden Seura nõul ja jõul toimetab, see terve hiiglatöö seisab Eestis ühe mehe – Jakob Hurda – õlgadel, temal piiritu ohvrimeel, temal väsimata virkus.“ 20.kultuuripreemiate laureaatideks olid Hurda Seltsi juhatuse esimees
Sirje Vill ja Kannuse linna kauaaegne kultuurisekretär Veikko Väntänen. Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis avas selts ka oma auraamatu ning esimestena kanti sinna seltsile osutatud teenete eest Arvo Jää, Evald Kampuse ja Soome Kirjanduse Seltsi teaduri Irma-Riitta Järvise nimed. Tänuks tehtu eest kingiti neile Kersti Raidma-Suumanni maalitud seinataldrikud Jakob Hurda kodutalu pildiga.

Rohket tähelepanu on ajalehelugejate poolt leidnud tähtpäevade rubriik maakonnalehes „Koit“, mis on kokku pandud meie kodu-uurijate ettevõtmisel. Aitäh eestvedajaile Külli Otsale ja Enn Eskole.

Aasta-aastalt on muutunud populaarsemaks täiskasvanuile mõeldud rahvakooli töö. Kitsukeste enesetäiendamisvõimalustega Põlvas on vabaharidust pakkuv keskus meie majas osutunud kuumaks magnetiks. Tabavalt on öeldud vabahariduse kohta: see ongi sõõm vabadust, see haridus on vaba pingest nagu tuul ning huvitav nagu parim põnevusfilm. Küllap annab sellele tõdemusele alust vabahariduskooli õpetajate
pühendumine ja kannatlik töö. 2011.aastal sooviti enim kursusi inglise ja vene keele ning arvuti õppimiseks. Rohkelt huvilisi oli ka eesti kirjakeele ja eurooplaste kultuuritraditsioonide kursustel. Viimase kursuse sponsoriks oli Põlva Linnavalitsus.
Rahvakooli tegevjuhiks on seltsi asjur Niina Siirmann, kes on korraldada võtnud ka Jakob Hurda kultuuripreemiate jagamise źürii töö ja preemiate üleandmisega seotud kohustused.

Seltsi liikmed on osalenud mitmel teemaüritusel, kus arutati päevaprobleeme või kohtuti linna- või omavalitsusjuhtidega (Georg Pelisaar, Tarmo Tamm, Monika Adamson, Janika Usin jt).
Mitut üritust on aidanud ilmestada Põlva Linna Harrastusteater, kes tähistas 2011.aastal oma tegevuse 15.aastapäeva Põlva Linna Harrastusteatrina, aga sõnakunstiviljelejana on koos tegutsetud koguni 40 aastat. Kodukandi ajaloo tutvustamine on harrastusteatri viimase 10 aasta põhieesmärk olnud. Sellest soovist oli kantud ka harrastusteatri viimane dokumentaallavastus „Oskar ja Linda“, mida Kanadast sõitis vaatama näidendi peategelase kolonelleitnant Oskar Kurvitsa noorim poeg Henn Kurvits, kellele etendus valgustas seda perioodi, mida ta Eestist lahkudes ei teadnudki. „See etendus andis mu hingele rahu, nüüd ma hooman, missugusest mullast on pärit mu juured,“ tõdes ta lahkudes. Seltsi tellimuseks oli ka Soome luuletaja Terttu Väntäse soomekeelne luulekava, mis kanti ette suvel Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis. Samuti pakkus harrastusteater oma kogupereloo jõulude aegu seltsi pidulistele, kes hiljem kohtusid linnapea Georg Pelisaarega ning kuulasid tähelepanuga preester Leevi Lillemäe jõulusõnumit.

Aitäh igale Hurda Seltsi liikmele, kes oma head mõtted seltsis teoks tegi. Kiidan meie juhatuse liiget Ene Umbrat, kelle õlul seisab olulise tööna protokollide koostamine. Pole ettevõtmist, kus Ene Umbra oleks keelanud oma abikätt ulatada. Seltsi raamatupidamise hoidis korras Siivi Paide. Revisjonikomisjoni liikmetena nägid vaeva Tiiu Rüütle ja Eela Jää. Ütlemata ei tohi jätta tänusõnu Põlva Linnavalitsusele, Põlva Vallavalitsusele, Eesti Kultuuriseltside Ühendusele, Põlva Keskraamatukogule, Põlva kultuurikeskusele, Eesti Kultuurkapitalile ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile, kelle abita oleks aasta 2011 olnud vaesem kui praegu.

Seltsi tulevikuplaanid lähtuvad samuti põhikirjalistest kohustustest. Tulipunkti jäävad Jakob Hurda elu ja töö ning selle propageerimine, tema sünnitalu taastamine, vabaharidustöö, kodu-uurimine ja selle töö publitseerimine. Erilise luubi alla tuleb võtta töö noortega, et kasvatada järelkasvu.

Seltsi juhatus ja harrastusteater teevad ettevalmistusi eestlaste seltsiliikumise 150.aastapäeva tähistamiseks. Tulevikust terendub ka järgmine juubel – Põlva Rahvahariduse Selts 105!

SELTSI JUHATUS

Oskar Kurvitsa mälestuspäev

HENN KURVITS viibis Põlvas oma vanemate kalmul mälestustunnil, kus kolonelleitnant OSKAR KURVITSAT meenutas Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi nimel ILMAR TAGEL. Tänusõnad Oskar Kurvitsa väärikalt elatud elu eest ja palve ütlesid õpetajad TOOMAS NIGOLA ja LEEVI LILLEMÄE. Põlva linnapea GEORG PELISAAR väljendas oma pöördumises lugupidamist nii KANADAST saabunud külalisele  HENN KURVITSALE  kui ka tema vanematele, soovides neile rahulikku und. Külaline tänas nii linnapead, kaitseliitu kui ka rahvahariduse seltsi ja proua REET ROOPI tema vanemate mälestuse hoidmise eest.


Õhtul oli HENN KURVITS  kultuurikeskuses. Põlva Linna Harrastusteater etendas juhendaja SIRJE VILLA kirjutatud ja lavastatud dokumentaalse retrospektiivi “OSKAR ja LINDA”, kus kaasa lõi ka kammerkoor “Maarja” ESTER RATASSEPA käe all. Et Henn oli isa surma ajal ainult 3-aastane ning Eestist koos emaga  lahkudes vaid 7-ne, oli etendus tema jaoks  om a  p e r e  l o o avastamine. “Väga meeldis,” ütles ta kokkuvõttes.

Järgmisel päeval ootas Jakob Hurda kodutalu taastamise komitee tegevjuht ARVO JÄÄ tulijat Himmastes, Lepa talus, kus külaline soovis käia ja kõike oma silmaga näha, kuna kuulub Jakob Hurda suurde suguvõssa, niisamuti nagu on tal au lugeda end ka Johannes Käisi suguvõsaga seotuks. Käisigi sünnikodu Rosmal sai tal üle vaadatud. Mooste vallavanem ÜLO NEEDO andis põhjaliku ülevaate mõisa tegemistestja kasvamistest, mis jättis Henn Kurvitsale kordumatu mulje. Lahkumislõuna sai teoks Karilatsi kalakasvatuses. “KINDLASTI TAHAN TAGASI TULLA,” ütles Henn lahkudes.

Kolonelleitnant Oskar Kurvitsa noorim poeg tuleb Põlvasse

Taevaskojast võrsunud sõjaajaloolane Oskar Kurvits (1888-1940) on meie kultuurimaastiku suurkuju, kes enne pealinna naasmist täitis mõned aastad Põlva Rahvahariduse Seltsis näitejuhi ja kirjatoimetaja kohustusi. Tema ajal nautisid põlvalased mitut õnnestunud laulupidu ning arvukalt humoristlikke laulu- ja näitemänge. Eesti patrioodina oli Kurvits esimeste hulgas, kes rahvusväeosade loomisel astus omarahva teenistusse, kuuludes esimese 16 ohvitseri hulka, kes arvati 1. Eesti Polku. Rahvusväesosade hälli juures olek andis Kurvitsale hiljem suure eelise nende uurimisel, kuna ta omas ohtralt isiklikke mälestusi ja kogemusi. Saksa okupatsiooni ajal 1918 oli Kurvits üks põrandaaluse Kaitseliidu loojaid kodumaakonnas. Vabadussõjas võitles ta mainekaimas väeosas – soomusrongil “Kapten Irv”, teenides ära Vabadusristi.

Oskar Kurvitsal oli au tegutseda Eesti sõjaväe intellektuaalses keskuses, mis juhtis väljaõppe üleviimist endistelt vene mallidelt Lääne-Euroopa süsteemile. Tema oli ka üks nendest, kes aitas välja töötada eestikeelsed komandosõnad jalaväele. Vabadussõja ajaloost ilmusid Oskar Kurvitsa toimetamisel 2 koguteost: “Vabadusmonument” 1933 ja 1936. Neist esimene käsitleb dokumentide, mälestuste ja artiklite kaudu nn. Landeswehri sõda ja teine Soome abi Vabadussõjas. Kolonelleitnant Oskar Kurvits jääb Eesti sõjanduslukku eeskätt kui viljakas autor ja hea organisaator – eesti rahvusliku sõjaajaloo-teaduse üks rajajaid.

Ülekohtuselt vara viis ebaõnnestunud operatsioon Oskar Kurvitsa manalateele ning ta on maetud Põlva kalmistule. Tema vapper abikaasa Linda rändas sõjapilvede all oma kolme lapsega Euroopa käänulistel teedel, kuni lõpuks jõudis Kanadasse. Sünnimaad väisab sel suvel Oskar ja Linda Kurvitsa noorim poeg Henn, kes loomulikult tahab käia ka vanemate kalmul.

Teisipäeval, 28.juunil kell 12 korraldab Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts Oskar ja Linda Kurvitsa kalmul mälestustunni, kuhu on palutud kõik põlvalased, endised ja praegused rahvahariduse seltsi liikmed, kaitseliitlased, Kurvitsate suguseltsi esindajad. Õhtul kell 19 mängivad Põlva Linna Harrastusteater ja kammerkoor “Maarja” kultuurikeskuse salongis dokumentaalloo “Oskar ja Linda”.

Meie valu ning rõõm Himmastes

Meie valu ning rõõm, meie traditsioonid ning mälestused on kodu küljes – Jakob Hurt

Tunnike pärast südapäeva nad tulid – piki tolmust külatänavat – kogu Himmaste Algkooli pere, rahvariided seljas. Mammaste Algkooli ja Põlva Keskkooli õpetajad ning õpilased saabusid uljas autoderivis. Jõudis Himmaste külarahvastki kuulama, nii et Jakob Hurda sünnikodu põlise tamme alune (mis hea vari kuuma päikese eest!) sai uudistajaid tulvil. Põlva Rahvahariduse Seltsi kutse oli vastu võetud. Aitäh!

Sedapuhku palus selts Hurda tallu osa oma tulevasest liikmeskonnast – õpetajad ja õpilased, kes pidanud kalliks meie esivanemate vaimuvara, pärimuskultuuri. Teiste seas istusid Põlva Keskkooli tüdrukud Andrea Uibo ja Kärolin Orav, kes mõlemad pikki aastaid linna harrastusteatri dokumentaallugudes kaasa löönud. Või Jakob Hurda suguvõsast pärinev Hanna Maria Hurt, kes nüüd juba ise ajalugu uurimas …või Johanna Treier, Grete Kase, Sirle Tenso, Sandra Pütt, Laura Lõiv, Kätlin-Kristin Lentsius. Või tublid lapsed Mammaste koolist – Johanna Johanson, Evelin Arulepp, Merit Lutsar, Kristin Semm… Rahvalaulud ja –tantsud, vanavanemate jutulooming ning legendid olid olnud tulijate pärusmaa.

Hurda Kodutalu Taastamise Komitee tegevjuht Arvo Jää oli juba hommikul lipu masti tõmmanud ning mõtiskles kodu ja kõigi oluliste väärtuste üle meie argipäevas. Ka Eesti lipust kui meie riigi ühest peamisest sümbolist.

Andis isegi täiskasvanuil mõelda sama õhinal kui lastelgi ning ka meelde jätta, et meie sinimustvalge lipp on õmmeldud Põltsamaal helilooja Karl August Hermanni abikaasa Paula, helilooja Minna Härma ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermani tütre Emilie poolt. Et esmalt sai sellest Eesti Üliõpilaste Seltsi Vironia lipp, mis õnnistati 4.juunil 1884 Otepää kirikus. –Miks just Otepääl? Ajalooallikad annavad teada, et 1872- 1880 oli Otepää pühakoda Jakob Hurda töö- ja elupaik, kuhu alati olid lahkesti teretulnud ka üliõpilased ning teisedki rahvusliku ärkamisaja mõttekaaslased. Tollal peeti Otepääd külalislahkeimaks paigaks Lõuna-Eestis.

Alles hiljem seostus trikoloor eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna alates 24.veebruarist 1918, kui kuulutati välja Eesti Vabariik. Seega võib pidada Otepääl pühitsetud lippu Eesti lipu emaks. Meeldejätmist väärib seegi fakt, et maailma riikidest vähem kui kümnendikul on oma lipp üle saja aasta vana. Veelgi haruldasem on see, et meie esimene, 127-aastane trikoloor on alles. Lipuloost märksa paremini teadasid õppurid Jakob Hurta. Väga palju õigeid vastuseid andsid Himmaste kooli lapsed, kes on võtnud auasjaks oma kodupaigast võrsunud suurmehe eluloo tundmise. Ning et nad Jakobist ja tema tööst tõeliselt hoolisid,seda kinnitas hiilgav põimik rahvatantsudest ja –lauludest, kuhu sisse põimitud kõik olulised faktikillud Hurdast. Ei ole kaua aega trehvanud nägema nii viimistletud, nii sütitavat ning ilmekat esinemist. Ja publiku ees oli kogu kool! Suur kiitus kõigile väikestele meistritele ning nende juhendaja õpetajale Karin Simsole. Jakob Hurda suguvõsast pärinev Liina Kähr rääkis kokkutulnuile elust samas talus 172 aastat tagasi ning tutvustas hoonete saamislugu.

Seltsi juhatus pidas oluliseks tunnustada tänukirjaga õpetajaid, kes andnud oma südame pärimuskultuuri edendamisele. Tekst tänukirjal ütles nii:” Aitäh rahvusliku liikumise vaimuhiiglase Jakob Hurda tõdede hoidmise ja nende propageerimise eest meie tänases. Aitäh ise olemast Eesti riigi kullatera.” Ning need kullaterad Põlva linnas ja vallas olid Arvo Sarapuu, Sirje Kuivalainen, Mare Urban, Hele Aia Põlva Keskkoolist, Katrin Ohakas Mammaste Algkoolist, ning Karin Simso; Tiia Rammo, Marely Kasemets, Lilia Veiko ja Malle Möller Himmaste Algkoolist.

Igal üritusel on Hurda sünnitalus pakutud suurmehe lemmiktoitu. Sedapuhku ootasid tulijaid kuklid või ja meega ning külm piim – Põlva linnapea Geogr Pelisaare isklik kingitus. Palju tänu! Vallavanem Arne Tilgale aitäh niidetud taluõue eest. Päikseliselt päevalt jäi hinge mõte kohtuda valla ja linna koolidega aasta pärast Selts on õnnelik ka väärika taiese üle, mille tõi kingituseks Põlva keskkooli direktor Arvo Sarapuu.

Esietendus Oskar Kurvitsa elust

Põlva Linna Harrastusteatrilt dokumentaalne retrospektiiv OSKAR JA LINDA. Killukesi rahvahariduse seltsi kunagise näitejuhi Oskar Kurvitsa ja tema pere elust etendub reedel, 17.detsembril 2010 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.
  • Loo autor ja lavastaja – SIRJE VILL
  • Muusikaline kujundaja – ESTER RATASSEPP
  • Lavastaja assistent – ANAR ANIJALG

Osades

  • Kolonelleitnant Oskar Kurvits – JANNO RÜÜTLE
  • Tema abikaasa Linda – ANAR ANIJALG
  • Oskari isa – ILMAR TAGEL
  • Oskari ema – URVE JÄRG
  • Oskari onupoeg, kolonelleitnant Jaan Kurvits – JAANUS LIBLIK
  • Luuletaja Artur Adson – HEIDO MÄGI
  • Klubijuhataja Irma Tamme – KAIRE PALO
  • Teadustajad – SALME PAABUT, ESTER RATASSEPP
  • Kontroll Moskvast – UNO NAGELMAA (külalisena)
  • Oskari poeg Henn Kurvits – JAN-MATTIAS KOTTISE

Kaastegev kammerkoor MAARJA – ESTER RATASSEPA juhatusel

  • Laulude seaded – RIIVO JÕGI
  • Musitseerivad – GILBERT REILJAN (kannel), AARE RULL (akordion)

Oskar Kurvits Sirje Villa näidendis

24.juuli on Suvepäev Jakobiga

Laupäeval, 24.juulil Himmaste külas kell 13 avame läinud sajandi ühe suurema eestlase Jakob Hurda taastatud sünnitalu 1 järgu. Kuulsa keeleteadlase, folkloristi, kirikuõpetaja 171.sünniaastapäevaks mängib Põlva Linna Harrastusteater katkendi dokumentaalloost Kas karjapoiss jääb kuningaks?

Toimub 19.Jakob Hurda rahvuskultuuriauhindade üleandmine.

Tasuta buss viib Himmastesse kell 12.30 Põlva Kultuurikeskuse parklast ja toob pärast pidu rahva tagasi Põlvasse. Vihma korral Himmaste külakeskuses.