Kutse Jakob Hurda sünniaastapäevale

27.juuli 2019 on pühendatud suurmehele Jakob Hurdale tema
180.sünniaastapäeva tähistamiseks.

Kell 12 Himmaste Külakeskuses

  • mõtteminutid läinud sajandi 100 kuulsama eestlase hulka arvatud Jakob Hurdast
  • Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad 2019 antakse üle Janika Orasele ja Meelis  Kihulasele
  • Meelis Kihulane avab oma puutöönäituse

Kell 14 – 16  Jakob Hurda sünnitalus Lepal  Himmaste külas folkloorikuninga II rahvustoitude festival

  • igaühel võimalik maitsta koduleiba, karaskit, sõira ja koduveini. Võistlejaid on üle Eesti kui Soomest
  • kõlab lõõtsamuusika
  • aidas on avatud Põlva Käsitööklubilt  Jakob Hurda Seltsile annetatud lapimaalide näitus ja meeleolukas vana aja suvetuba
  • töötab puhvet
  • rahvustoidu festivali patroon on Ester Tuiksoo, palju aitavad kaasa Põlva vald ja arvukad sponsorid
  • tulijale on abiks teatmik

Olete oodatud!

Jakob Hurda selts, Põlva vald

Meelika Hainsoo töötuba

KOHTUMINE MEELIKA HAINSOOGA LÜKKUB PALJUDE SOOVIJATE PALVEL EDASI. JÄLGIGE REKLAAMI.

Rahvalaulik Meelika Hainsoo peab omapärase töötoa “Valik Vana-Võrumaa  laulumänge” Põlva Rahvahariduse Seltsis  (Kesk tn.16) laupäeval, 29.juunil algusega kell 11.

Kas teadsid, et Räpina kandis on sündinud laulumängud nagu “Kulla imä, tsirgu imä”, ”Tambora liinan, Marmora külän” või “Kuri kande pallo kiili”?  Põlvas aga tunti  vanasti hästi “Eelä õdagu lätsi ma”, “Samboori liinan elli ka!”, ”Ärä sina võtku pikka naist!”. Kanepi kihelkonnast oleme pärinud näiteks  “Üts peigmiis ots pruuti”, “Ja seo 21”, “Kats tütrikku patsiirvä”.

Lahkesti on teretunud iga huviline,  eriti aga  ootame õpetajaid, huvijuhte, muusikakasvatajaid (võimalus saada vastav tunnistus osalemise kohta). Registreeru hiljemalt 25.juuniks (täpsem info mob. 53340071) Paaritunnine töötuba põhineb Meelika Hainsoo hiljaaegu ilmavalgust näinud laulikul “Õnnõkõn siin tsõõrin olla”. Võta see kaasa! 

Folkloorikuninga II rahvustoidufestival

22.juulil 1839 sündis Himmaste külas Lepa talus Jakob Hurt, kes kinkis hiljem meile , eestlastele, maailma suurima folkloorikogu. Sellest heast, mis ta eestlusele ning emakeelele tegi, tema tulihingelisest pühendumisest  eestlastele kui järjest enam pead tõstvale rahvakillule, räägime suurmehe 180.sünniaastapäeva raames 27.juulil Jakob Hurda sünnikohas.

Südapäeval alustame  pidustustega Himmaste külakeskuses, kus anname üle Jakob Hurda nimelised rahvuskultuuri auhinnad ning Meelis Kihulane avab oma põneva puutöönäituse. Lõõtsamuusikaga kostitab Marje  Mäekalle Põltsamaalt.

Kella 14 – 16 saab teoks  folkloorikuninga II rahvustoidufestival Lepa talus, kus oma õla panevad alla lisaks Jakob Hurda Seltsile ka Põlva Vallavalitsus ja  mitmed sponsorid. Festivali patroon on aga eesti toidu väsimatu propageerija Ester Tuiksoo. 

Võistlema ootame koduleiva ja karaski küpsetajaid, sõira valmistajaid ja koduveini tegijaid. On ju suurmees ise pidanud eelnimetatud ande parimaks maailmas, pitsikest  head koduveini nimetas ta aga haigestumise korral suisa möödapääsmatuks. Kõik, kes oskavad ja tahavad festivalil kaasa lüüa, on teretulnud. Registreeruda hiljemalt 20.juuniks 2019 telefonidel: 5112330 (Ester Tuiksoo), 5174470 (Eela Jää), 53340071 (Sirje Vill). Üllatused ootavad  kõiki osalejaid ja Põlva Vallavalituselt on suisa suured kingitused.

Värviküllaseid lilli sai terve saal täis

Põlva raamatukogus avas oma maalinäituse Jakob Hurda Seltsi juhatuse liige ANAR ANIJALG. Väljas on tema lemmiklilledest pojengidest, aga ka mitmest teisest kaunist õiest valminud taiesed. Autori sõnutsi loob ta tavaliselt siis, kui hea tuju ja meeldivad emotsioonid üle pea kokku löövad. Näitus kannabki seetõttu kohast pealkirja: RÕÕM. Kuulajatele-uudistajatele luges Anar Anijalg ka oma luulet, teda toetasid oma värssidega  õde Tiina ja tütar Triin. Lapselaps Mirimai oli aga õnnelik selle üle, et väljas oli  töö, mille maalimisel temagi käsi värviseks sai.

Folkloorikuninga rahvustoidufestival tuleb taas

22.märtsil istus koos seltsi aktiiv, et panna maha märgid suviseks suurpeoks, folkloorikuninga rahvustoidu festivaliks. Omapoolseid soovitusi jagas festivali patroon Ester Tuiksoo.

Kohtutakse veel mitu korda, sest 27.juulil Jakob Hurda sünnitalus Himmastes asetleidev üritus nõuab palju tööd.

Põlva Vallavalitsust esindas kulutuurispetsialist Eve Sokk.

13.veebruaril jõudis Hurda Seltsi juhatuse liige Eela Jää 75.sünnipäevani

Eela Jää on meie seast suurim talumajanduse asjatundja. Tema idee oli  taastada  huvitava väljapanekuna Jakob Hurda vastrenoveeritud sünnitalus  riideait sellisel kujul, nagu ajalooliselt suviti aidatuba tüdrukute jaoks ööbimiseks  (elamiseks) kohaldati. Ka Hurda sünnitalus. Vanast talukraamist oli tookord väljas palju huvipakkuvat, mis tänasest kaubandusest sootuks kadunud. Uudistajatelt teenis näitus arvukaid kiidusõnu.

Ühena korraldajate rivis on tegutsenud ka Eela Jää, kui mõtleme end tagasi Jakob Hurda sünni-aastapäevade väärikale tähistamisele, olgu siis tegu kas folkloorikuninga rahvustoitude festivaliga Põlvas või mõne preemia üleandmise piduliku sündmusega Põlvas, Helsingis, Peterburis või mõnes muus Jakob Hurdaga seotud paigas.

Pole olnud hoogtööpäeva Lepa talus Himmastes, kui Eela Jää oleks puududa raatsinud. Viimasele “Teeme ära!” talgupäevale tõi ta otse Maarjamõisa haiglavoodist kaasa abikaasa Arvo; avas talgulistele oma moonakoti, kust lauale jagus värskeltküpsetatud leiba, omasoolatud silku, kärjemett.

Eela Jääl on jagunud küllaga häid ideid seltsi miitingute, ürituste ja mitmesuguste kohtumiste tarvis. Organiseerimine on üks ta tugevamaid külgi. Sootuks tundmatu huvialaga on ta rabanud  oma kaaslasi aga seltsi jõulupidudel, kui on dekoreerinud peosaalid ning jaganud lahkelt nõuannet kõigile huvilisele, kuidas kodud pühadehõnguliseks muuta. 

EELA JÄÄ on üks neid vaikseid tegutsejaid, kes on alati kiindumusega Jakob Hurda Seltsi ettevõtmiste taga ;tema jaoks pole olemas “raskeid pähkleid”.

Mees, kes tõi pealinna Põlvasse

Reedel, 18.jaanuaril esitleti Põlva Muusikakoolis raamatut “Mees, kes tõi pealinna Põlvasse”, mis räägib nii sõnas kui pildis Eesti Lõõtspilli Maestrost Heino Tartesest.
Heino loo kirjutas üles Sirje Vill, fotod pärinevad erakogust, Sigrid Lutsarilt ja Riho Semmilt, väljaandmist rahastas Põlva Vallavalitsus.
Huvilised leiavad raamatu peagi kõigist Põlva valla raamatukogudest.

Ajalehest “Põlva Teataja” 29.jaanuaril 2019

Annely Eesmaa

Mälestasime seltsi nimikangelast Jakob Hurta, nautisime Meelika Hainsoo rahvalaule

13.jaanuar 1907 tähistab Jakob Hurda manalasse varisemist ning on meie seltsile märgiks mälestuspäeva pidada. Päikeselisel talvepäeval süütasime Jakob Hurda ausamba jalamil küünlad ja asetasime leinaseade. Kõneles seltsi juht Sirje Vill, kes “viis” mälestusmiitingule kogunenud Peterburi, 1905.aasta revolutsioonitormi, mil Hurda pere elas Neevalinnas ning Jakob Hurt pühendus eestlaste “vanavara” kogumisele ning oma koguduse teenimisele.

Hiljem kohtuti seltsimajas rahvalaulik Meelika Hainsooga Karulast, kes tutvustas trükisooja pärimuslaulikut “Õnnõkõn siin tsõõrin olla’ ”- valikut Kagu-Eesti omaaegsetest laulumängudest. Sellelt kohtumiselt jäid hinge helisema Meelika Hainsoo rahvaviisid ning meelde tema lubadus tulla meile vanu laulumänge õpetama. Aga seminari tarvis kohtume Hurda sünnitalus juba juunikuu lõpus.

Mälestuspäeva lõpetasid Jakob Hurda lähisugulased Himmastest (pr.Liina Kähr oma õega), kes siirdusid kalmuaeda, et süüdata küünlad Jakob Hurda ema ja isa haual.
EELA JÄÄ

Üritust sponsoreeris Põlva Vallavalitsus.

Jõulupeo

pidas JAKOB HURDA SELTS seekord JÄÄGRI PUBIS.
Aitäh perekond Koortile, kes kandis meie peolauale vana aja jõuluroad.
Eela Jää muutis peosaali hubaseks.
Urve Järg ja Ilmar Tagel pakkusid sõnalist meelelahutust nii jõululuulest kui estraadipaladest.
Heimar Lenk võttis kuuldu lindile.
Elevust lisas traditsiooniline jõuluviktoriin, seekord oli vaatluse all tõik kui hästi pidulised tundsid kodukanti – Kagu-Eestit.

Kodulookonverentsi lõpetanud lavastus läks hinge

Kolmapäeval, 28.novembril Põlva Keskraamatukogu saalis toimunud Jakob Hurda Seltsi kodulookonverentsile pani mõjuva lõpp-punkti Merle Karusoo ja Sirje Villa dokumentaallavastus “Sügis 1944” Põlva Linna Harrastusteatrilt.
Lavastuse esimeses vaatuses rääkisid Helje Põvvat, Urve Järg ja Sirje Vill edasi Eha Kivi, Aino Villa ja Loreida Ilsjani loo põgenemiskatsest peale tungivate punavägede eest 1944.aasta sügisel.
Teises vaatuses aga taaselustasid Astrid Hiisjärv, Jan-Mattias Kottise, Ester ja Jaanus Liblik, Ave Mustimets, Heido Mägi, Ülo Needo, Salme Paabut, Janno Rüütle, Ilmar Tagel ja Tõnis Viira Saksa laatsaretlaeva MOERO uputamise loo 22.septembril pardalolnute pilgu läbi, kellest mõnel õnnestus tänu õnnele ja elutahtele pääseda.
Avaettekande “Kuidas elab suurvald Põlva?” pidas vallavanem Georg Pelisaar. Ta tunnistas, et Põlva ei olnud ühinemisläbirääkimiste ajal kellelegi kuigi ihaldatud kosilane, sest peljati, et suurem sõidab väiksemast üle. “Ühinemislepingusse said kõigi soovid, kuigi kokku oli lepitud, et üle jõu käivaid soove ei tasu kirja panna,” märkis omavalitsusjuht.
Pelisaarel oli hingel seegi, et mõnes väiksemas vallas tõsteti enne ühinemist märkmisväärselt ametnike palku, mistõttu ühinemisjärgselt ei olnud kõikidele võimalik sama palgataset lubada. “Aga me ei saanud endale lubada üle jõu elamist,” toonitas ta.
Kui 2007.aastal oli Põlva valla elanike keskmine vanus 38,7 aastat, siis 10 aastat hiljem 42,3 aastat. 20-35-aastaste hulgas oli mullu mehi 1631 ja naisi 1331- seega täpsel 300 võrra vähem. “Võime mida tahes ehitada, aga kui meil inimesed ikka ära lähevad, ei jää muud üle kui ehitada Tilsi lastekodu asemele vanadekodu, ”märkis vallavanem.
Äsjailmunud Raimond Kolga 400-leheküljelisest luulekogust “Peo pääl elu hõpõ” andis ülevaate raamatu projektijuht Tiia Allas. “Soomeugrilastel on taeva ja maa vahel mitte kirik, vaid puu. Ka Kolgal käib see ühenduse pidamine puu kaudu,” tõdes raamatu projektijuht.
Eesti Lipu Seltsi esimees, diplomaat Jüri Trei vaatas tagasi 1917. aastasse, mil toonases Petrogradis läbisid sinimustvalgete lippude all 7,5 km pikkuse teekonna 40 tuhat inimest.
“Tänu Jüri Treile on hooldatud ka Jakob Hurda lese ja poja hauad Tallinnas,” tunnustas eestluse sümbolite hoidjat Jakob Hurda Seltsi juht Sirje Vill.

Kodu-uurijate aastatepikkuse juhendamise eest võttis Hurda-seltsi tänukirja vastu Liina Kähr.

Üritust sponsoreeris Põlva Vallavalitsus.

Mati Määrits, ajalehest KOIT 1.dets.2018