Kodulookonverents

Olete palutud kolmapäeval, 28. novembril 2018 algusega kell 14.30 Põlva raamatukogu saali Kesk tn.16 Jakob Hurda Seltsi KODULOOKONVERENTSILE.

PÄEVAKORRAS

  • Põlva vallavanem Georg Pelisaar “Kuidas elab suurvald Põlva?”
  • Eesti Lipu Seltsi esimees, diplomaat Jüri Trei “Eesti lipp – 135”
  • Tiia Allas Võru Instituudist esitleb Raimond Kolga luulekogumikku, mida soovijail võimalus endale osta
  • Kohvipaus
  • Põlva Linna Harrastusteatrilt dokumentaallavastus “Sügis 1944”

                                                            Üritust toetab Põlva vald

Lavalaudadel ajalugu tutvustamas

13.juulil 2018 sai meie tähtnäitleja Heido Mägi 65.

Teda on peetud üheks edukamaks mängijaks Põlva Linna Harrastusteatris.

On see tema nõudliku lastetoa või Otepää Rahvateatri “pärandus”enne, kui ta meie harrastusteatrini jõudis, kes teab…

Tema rolle luubi alla võttes võib öelda, et valdavalt on tal  Põlvas tulnud üles astuda edumeelsete pastoritena, taluperemeestena, luuletajana jne.

Meenutagem!

2015.aastal möödus 150 aastat seltsiliikumisest Eestis ning  Vanemuise Seltsi asutamisest Tartus.

Selle tarbeks tellis Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatus Põlva Linna Harrastusteatrilt dokumentaalloo “Laena mulle kannelt, Vanemuine!” ja Heido Mägil oli kohustus mängida  Vanemuise Seltsi asutajat, pastor Johann Voldemar Jannsenit ehk igale eestlasele tuttavat Lydia Koidula isa. Seal tõdes Johann Voldemar (Heido Mägi): “ Minu usk meie seltsi tulevikku on kõikumatu ja ma olen piiritult õnnelik  ka seltsi nime üle. Arvan, et üheskoos leidsime  selle kõige ilusama  ja väärikama laulujumala  nime. Vanemuine. Palvetagem siis taevase isa poole, et ta õnnistaks mehetegudega  meie seltsi ja olgem üheskoos  meie aadete väärilised. Ning nüüd, kus järjest  enam julgeb haritud eestlane end Eestimeheks nimetada, peaksime meiegi siin kandma seda vaimustust oma kõnedes ja tegudes. Seetõttu räägime seltsis emakeeles ja emakeelest. Arutame, kuidas  elujõus hoida eestlaste vaimuvara, räägime Isamaa ajaloost ja  meist, eestlastest, selle sees. Mina, vana koolmeistrina  sooviksin üle kõnelda  kooli-, usu- ja kirikuloo ning seda meie kombeõpetuse ja käitumise tarvis.”

Oma leebuse ja heatahtlikkuse minetas Heido Mägi aga Põlva pastor Shwartzina (vabaõhulavastuses “Kuldne laev” ), kui kohtas tulevast kirjanikuhärrat Jaan Vahtrat, kes tollal elas Metste koolimajas, kus pidas koolmeistri ametit: ”Vaadake, nuurherra Vahtra, kui ma teid mineva   sügise koos tõiste koolisaksuga kiriklahe lõunele pallesin, et tost koolitüüst lähembalt kõnõlda, näi ma küll, et ti kõgõ nuuremb olete mi koolisaksu hulgan. Ummetigi lootsin, et uma  hää meelespidamise man  jääb teile iks kõrvataade , et mi olõmi  Võromaa rahvas ja tarvitame võro kiilt. Sellen kiilen  omma meil piibliluu ja katekismuse ja  keriko lauluraamatu. Pallesin teid kõiki siss süamest: opetage nende perra. Nüid om aga mitmed vanembad  õkvalt ti pääle kaibuse  tõstnu. Ti käsknu latsil uue kooliraamatu  osta. Ennekuulmata umavoli!

Ti, armas nuurmiis, ärge tahtke olla targomb kui tõse! Mi armsan võro kiilen olõmi opetanu  miä ja mo vanembad  ja kõik kuulmeistre tervel Võromaal. Mesjaos tahate ti, armas nuur inemene, nakata nüid latsi opetama talina kiili kui jo nimä egäst sõnast  arvugi ei saa?  Ei ole vajja nail lugõda toda ilmalikku lorri, mis om talina kiili zeitongin, enge küll armast jumalasõna, mes om selgeste kirja pantu mi oman kallin võro kiilen.”

Põlva lähistel Taevaskojas sündinud kolonelleitnant Oskar Kurvitsast kõneles dokumentaalnäidend “Oskar ja Linda”, kus Oskari 50.sünnipäevapidustustel osales ka luuletaja Artur Adson, keda kehastas taas Heido Mägi. Ikka ajalugu tutvustamas: “Sõbrad, on teil veel meeles Vabadussõja eelne aeg?  Mäletate, et  Eesti nimetuski pidi ametlikust keelest kaduma  ja maad andma kunstlikule  Põhja-Baltile. Tallinna Merekindlus nimetati keiser Peeter Suure Merekindluseks. Tartus keelati isegi riigihümni laulmine eesti keeles. Venelased eesti keelt ei osanud ja vaatasid igale eestlasele kui poolsakslasele.

Pealegi oli igapäevane nähtus, et vene ajakirjandus  avaldas eestlasi halvustavaid ja ignoreerivaid artikleid, kus kõik pea peale oli pööratud.”

Kevadel 2017 pistis Heido Mägi mulle justui möödaminnes pihku ühe päevinäinud klade.

“Mis  sa arvad sest loost?” küsis ta ainult.

Kodus avastasin igati elutruu dokumentaalnäidendi, just sellise, mis meie harrastusteatri eesmärgiga – tutvustada piirkonna ajalugu  – ülimalt sobis. Uskusin selle olema parima pala, et tähistada EV100 juubelit: “Vend venna vastu”.

“See mu vanaisa kirjutatud ja mul on hea meel, et tükk meeldis. Vanaisa lavastas selle Lutike küla tuletõrjeplatsil 1934,” lisas ta juurde.

Jagasime meiegi osad

Heido Mägi mängis oma vanaisa tükis isa rolli, kellel on kaks poega, üks punaste poolel, teine kodus oma maad ja rahvast hoidmas ja kaitsmas , nagu tütredki. Kas tuli see trupi liikmete soovist mängida Heido Mägi vanaisa tükki eriti hästi, aga nägin, et viimne kui üks andis endast parima.

Heido ise, kel oli esimesena oma osa peas, kasvatas habeme, laskis Anett Lutsaril teha kerge grimmi, tõi metsast aegsasti jändriku kepi, mille ära kooris, et selle najale vana väsinud mehena tugeda, utsitas enne algust teisi näitlejaid takka, kontrollis viimset kui rekvisiiti.

Pikk lugu kulges edukalt finiśisse. Paukusid püssid ja voolas veri. Paljude kiidusõnade seas oli lõviosa  meisterlikkusest öeldud Heido Mägi aadressil. Ohtralt kiitust kogunes talle ka põlvalastele hästi tuntud pastori Jüri Georg Kimmeli tööd-tegevust tutvustava näitemängu “Jumalasulane” järel, kus Heido Mägi ei tulnud kordagi rahva ette, vaid vaatajaid lummas ta hääl  ning laitmatu diktsioon.

“Ennast ei tohi haletseda, muidu oled kaotaja. Ja alati tuleb olla rõõmus, kui sind vajatakse,” lohutas Jüri Georg Kimmelit tema Südametunnistus (Heido Mägi).

Meie vajame Sind päris kindlasti! Soovime õnne ja tervist ning et Sa veel kaua jaksaksid lavalaudadel publikule tarkust jagada.

Põlva Linna Harrastusteatri nimel SIRJE VILL

Päevakorras oli majanduslik ühistegevus tänases Eestis

Aprillis 2014 olid seltsis külas suurepärased kõnemehed, haritud majandusteadlased ja juba ammu oodatud külalised: Eesti Maaülikooli ühistegevuse professor, Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi juhatuse liige Jaan Leetsar ning Vanemuise Seltsi juhatuse esimees, majandusteadlane Andro Roos. Tänu avatud ustele oli kuulatajate hulgas palju kohalikke prominente eesotsas maavanem Ulla Preedeniga. Kohtumine oli äärmiselt huvipakkuv ja kasutoov.