Huvitav väljapanek raamatukogus

28.märtsil avati Põlva raamatukogus näitus pealkirja all “Annetused Jakob Hurda sünnitalule”.

Väljas on eeskätt väga vanad raamatud: uudistaja leiab eest “Koli-ramatu” (1855), mille järgi õppis juba Jakob Hurt, aga ka suurmehe enda kirjutatud  väga rariteetse “Elu valguse” (1904), omaaegsed menukid, ent ka näiteks raamitud foto aastast 1933, kus peal kõik Põlva tookordsed leerilapsed. Olgu lisatud siin sedagi, et foto on tehtud Põlva leerimaja juures. See oli aga esimene kahekorruseline ehitis Põlvas üldse ja köitis vaatajaid oma imposantsusega. Samast aastast pärineb ka leeritunnistus ning Põlva kiriku raamitud vaade .

Aitäh perekond Mägile ning Aino ja Rein Villale.

Väga suur tänu Heili Aunapile, kes annetas  oma isa ja onu foto (koos teiste laulusõpradega). Teame Heili isa Adalbert Kiiski  eeskätt kui andekat dirigenti, aga pilt ning Heili kirjake selle juures räägib ühest võrratust meeskvartetist.

Saame teada sedagi,et Adalbert Kiisk lõpetas 1915.aastal  tsaariaegse Õpetajate Seminari. Põlva Koolis alustas ta tööd 1919, ent õpetas ka viiulit ja juhatas Põlva segakoori. Kui vaja, ristis lapsi ja mattis surnuid. Onu Arnold aga pidas talu, mis asub Põlva ja Himmaste vahel (üle raudtee kohe vasakule). Mõlemad vennad puhkavad viimast und Põlva kalmistul.

Kõiki annetusi ei  ole praegu veel eksponeeritud.  Südamliku tänu ütleb Jakob Hurda Selts aga kõigile lahketele annetajatele ning seekordse näituse ülesseadjale Riina  Hämelasele.

Rahvusvahelisel teatripäeval

27.märtsil kogunesid Põlva kalmistule nii Jakob Hurda Seltsi juhatuse liikmed kui ka Põlva Linna Harrastusteatri esindajad, et süüdata mälestusküünlad ning jätta lilled teeneka teatriloolase  Evald Kampuse kalmule.

Evald Kampus sündis  26.detsembril 1927 ning tänases teame teda kui  Vanemuise teatri kauast kirjandusala juhatajat, viljakat tõlkijat, toimetajat ning taastatud Vanemuise Seltsi  juhatuse kauaaegset esimeest. Pikka aega kuulus ta Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatusse.  

Oma elu viimastel aastatel kiindus ta aga Põlva Linna Harrastusteatri töödesse-tegemistesse ning ei keelanud oma väärt nõu ka  Jakob Hurda Seltsi tarvis.

Nüüd -pärast tema manalasse varisemist 3.mail 2017 –  tunneme temast puudust. Jäid meiega tema härrasmehelikkus, heatahtlikkus, oskus ka väikestes asjades ilu näha. Tema erudeeritus ja haritus olid muljetavaldavad.

Lahkunud suurmeest meenutas ILMAR TAGEL.

Eesti Vabariik 100

23.veebruaril 2018 asetasime Jakob Hurda monumendile sinimustvalge lilleseade ja süütasime küünlad.

Aitäh proua Mare Põllule ja käsitööklubile,  tänu kellele oli õmmeldud sinimustvalge siidisall ja see Jakob Hurdale kaela pandud.

SIINKOHAL  TULEB KINDLASTI EDASTADA KA hr. MARGUS KASTERPALU SELGITAV POSTITUS:

From: Margus Kasterpalu [mailto:Margus.Kasterpalu@riigikantselei]
Sent: Friday, February 23, 2018 10:48 AM
To: Eve Sokk <Eve.Sokk@polva>
Subject: Vabandus

 Lugupeetud Eve Sokk ja Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsi liikmed!

Mul on südamest kahju, et juhtus selline arusaamatus, mis jättis Jakob Hurda kuju Põlvas ilma sinimustvalge sallita, kuigi nii oli kirjas nii pressiteates kui ka kinnitati seda teile telefonivestluses. Pressiteatesse palusin ma Põlva lisada pärast seda, kui olin isiklikult telefonitsi kokku leppinud Põlva Kultuurikeskuse juhataja Riho Illakuga, et Hurda monument Põlva Kultuurikeskuse lähedal saab endale 22.se veebruari hommikul sinimustvalge salli. Hr Illak kinnitas, et on kõnelenud sellest ettepanekust ka vallavanemaga ja kõik saab kindlasti toimuma. Nii olingi ma kindel, et kõik saab kenasti korda nagu teisteski omavalitsustes, kelle poole olin sarnase ettepanekuga pöördunud. Praegu ei ole mul õnnestunud hr Illakut telefonitsi kätte saada, nii et ma ei tea, mis juhtuda võis, et Hurda kuju Põlvas kokkulepitud salli ei saanud.

Teine arusaamatuse pool tulenes aga sellest, et Kerli, kellele helistasite, oli küll kursis Tartus asuva Hurda monumendi sallitamisega 22. veebruaril kl 4, kuid ei teadnud Põlvast, mille olin mina eraldi kokku leppinud. Nii sai ta järelepärimisest aru, et küsiti Tartu sündmuse kohta, kuigi küsija rõhutas Põlvat.

Palun veelkord EV100 toimkonna nimel Põlva inimestelt vabandust juhtunud eksituse pärast ja loodan, et see ebameeldiv vahejuhtum ei jää siiski varjutama EV 100 juubelit tervikuna. Seda enam, et just Põlva käsitöönaistelt olid pärit sallid, mille ministrid üle Eesti senistele riigivanematele nende sünnikohtades kaela sidusid, öeldes muuhulgas iga kord ka kuduja nime ja rõhutades, et need sallid on kootud Põlvas.

Lugupidamisega
Margus Kasterpalu
EV100 suurprojektide juht

Jakob Hurda mälestuspäev

Selts kogunes Jakob Hurda monumendi juurde, kus süüdati mälestusküünlad, meenutamaks sellel päeval 111. aastat  tagasi manalasse  varisenud suurmeest.

Seltsi juhatatuse esimees Sirje Vill tutvustas seekord Jakob Hurta kui keelemeest, kelle soovitused uue eesti keele tarvis olid meie tänaseski aktsepteeritavad, peamine tõde: kirjutada just nii, kuidas räägid.

Põlva Rahvahariduse Selts 110

Põlva Rahvahariduse Selts pidas jõulukuu esimesel poolel oma juubeliüritusi. Pidustused avas Põlva Linna Harrastusteater (kelle kõik liikmed kuuluvad ka seltsi) traditsioonilise jõululooga “Pahandused Päkapikumaal”, mida mängiti Põlva Kultuurikeskuses täissaalile. Kandvates rollides tulid laste ette Ilmar Tagel, Salme Paabut, Urve Järg, Heido Mägi, Ester ja Jaanus Liblik, Janno Rüütle, Anar Anijalg ja Jan-Mattias Kottise. Noorima esinejana tegi näidendis kaasa 3-aastane Mirimai Kikas koos oma ema Triin Anijalaga. Külalistena astusid publiku ette Põlva Muusikakooli lastekoor õpetaja Ülle Kuruski juhendamisel ning koreograaf Egne Oinuse noored tantsijad.

Juubelihõnguline konverents oli pühendatud seltsi nimikangelasele Jakob Hurdale

Võru keele spetsialist Urmas Kalla tutvustas Jakob Hurda koduküla Himmaste keelt ja keelejuhte. Üllatava kergusega liikus ta murret kõneldes ühest külast teise, puistas ohtralt fakte iga murdepiirkonna erisusest. Ja see oli vaimustav!
Võru Instituudi projektijuhi Tiia Allase ettekanne oli naiselikult poeetiline:
“Põlva kandi lõhnast ja rahast (aga mitte raha lõhnast)”. Selgus, et seda kummalist lõhna on tundnud ja märgnud mitte ainult kohalikud, vaid ka kaugemalt tulnud inimesed, eriti kirjanikud, kunstnikud jt. See lõhn on lummav ja rahustav, alati äratuntav.
Väga kasulik oli teave vendadest-kirjanikest Madis ja Ants Kõivust, kelle lapsepõlvesuved möödusid Põlva lähedal Pekri talus.
Küsimusele “Aga Põlva ja raha?” vastas Tiia Allas: “10-kroonisel oli Jakob Hurda pilt! Ja eks me kõik pisut nostalgiliselt mõtlesime just sel juubeliaastal armastatud oma kroonist!”
Seltsi tervitasid Põlva vallavanem Georg Pelisaar, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse auesimees Valter Haamer jt.
Seltsi tunnustati tiheda koostöö eest publikuga; oma seltsimaja ehitamise eest;
märgiti Rein ja Sirje Villa tegevust kodu-uurimise alal ja rohkete Põlva kultuurilugu käsitlevate trükiste koostamise eest, samuti tunnustati Sirje Villa dokumentaalnäidendite kirjutamise ja lavastamise eest. Kiita sai väga hea koostöö vallavalitsusega ja Eesti Kultuuriseltside Ühendusega. Kõrgeks hinnati aastakümneid (täpsemalt 1996.aastast)väljaantav Jakob Hurda rahvuskultuuriauhind. Eeskujuks seati Jakob Hurda sünnikodu elule äratamist.

Kauase kodukandi ajaloo uurija Milvi Hirvlaane tervituskirja luges ette tema koolivend Ilmar Tagel:

„Enesekindlus, julgus ja usk tulevikku ärgu kunagi kadugu. Nende najal hoidkem oma rahvuslikku elutuld! Mõistes minevikku, oskame paremini hinnata olevikku ning julgemalt vaadata tulevikku. Tööd teha ja mitte kahelda!“
Need südamest tulevad read kirjutas teie ja meie jaoks Rein Vill, Põlva Rahvahariduse Seltsi tegevuse taastajaid (27.11.1995) ja üks esimeestest, lõpetades omakirjutatud raamatu “Põlva Rahvahariduse Seltsi 33 aastat” lehitsemist ja korrates üle samast pärit kunagise põlvalase Erika Vaigro sõnu: „Aeg muutub meile ju pühaks alles siis, kui oleme selle ära elanud, kui see on meist üle käinud ja osa meist endaga kaasa viinud“; siis veel teadmata, et see kehtib kunagi hästi ka tema enda kohta.
See on ime, mis seltsi 110 aastat alles on hoidnud ja edasi viinud.

Võtan sageli kätte seltsi kodulookogumikud „Minevikumälestusi“ I, II, III, viis tähtpäevade kalendrit, Põlva laulupidude raamatu, seltsi ja Jakob Hurda kodupaiga ajaloo ning muud kultuuriloolised kirjutised, Põlva albumid.
Nentigem: kui ilusaid fotoalbumeid on tehtud, kui palju näidendeid loodud ja mängitud! Hurda sünnipaiga on selts koos abilistega suutnud taastada (ehitada on jäänud vaid tulekahjus hävinenud elamu) ja kultuuriloolisele kaardile kanda.
Just tänu seltsile elab Jakob Hurt oma kodupaigas edasi nii kaua, kui kasvõi üksainus inimene tema tähtsusest teab ja mälestust temast hoiab.
Kogu maakonna kultuuriloo uurimise koordineerimine ja jäädvustamine on olnud Põlva Rahvahariduse Seltsi õlgadel selle taastamisest peale. See on suur töö, samas väärtustab veel enam seltsi tegevust.
Kuidagi ei saa kõrvale vaadata vastutusest, mis käib kaasas Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna väljaandmisega. Sellist au ei ole kanda ühelgi teisel Eesti Vabariigis taastatud või asutatud seltsil või kodanike ühendusel. See au ja vastutus räägivad kokkuvõttes vaid juhatuse liikmete meisterlikust organiseerimistalendist.

Kahjuks on kultuuripreemia saanud laureaatide read hõredamaks jäänud ja manalateeliste arv järjest kasvab. Need nimed ei peaks vaikselt unustuse hõlma vajuma. Tasub loota, et selts jäädvustab trükimustas aastakümnete jooksul väljavalitute elutöö .
Heameel on, et Rein Villa poolelijäänud tööd on püüdnud jätkata nii tema pere kui ka Jakob Hurda Selts, ilmutades trükis tema rikkalikust arhiivist ja hobidest kogunenud fotosid ja allikmaterjale. Reinu fotodega vanu Põlvamaa kalendreid hoitakse kõikjal, ka välismaal, keegi ei raatsi nendest ilusatest vaadetest loobuda.
Lõpetan Jakob Hurdaga mõtetega (1904): „Meie vaimuvara on ainus ajaraamat, mis eesti rahvas ise omast minevikust on valmistanud. Kes oma minevikust lugu ei pea, sel ei ole tulevikku, sest temal ei ole iseenese tundmist ei paremale ega pahemale poole: ta püüab neist raasukestest ära elada, mis võõra laua päält maha pudenevad – see on vaevaline elu!“
Palju õnne Hurda pärandi hoidjatele 110. sünnipäevaks, sõbralikku koostööd Põlvamaa kodu-uurijaid koondades ja kodupaiga ajaloo kulgu hoolega jäädvustades! Laienegu teie haare ka noorte hõlma.”

Juubelipeoks saadi kokku kohvikus Aal

Seal samas majas, kus 110 aatat tagasi vastloodud selts oma esimese koosoleku pidas.
Külas oli Haaslava meeskoori “Väike Punt”, juhendajana lauljaid saatmas ja akordioni mängimas Kalev Lindal. Meeleolukad laulud vahetas välja rahvakultuuriteemaline viktoriin, kus iga laudkond sai oma teadmisi näidata selles Jakob Hurdale nii kallis “vanavara” tundmises.
Eela Jää õpetas huvilistele lihtsaid nippe, kuidas kodus õdus jõulumeeleolu luua. Tema oli ka see, kes muutis niigi uhke peosaali oma käsitöö ja küünlasäraga lummavaks talvemuinasjutuks.
Seltsi juhatuse liikmed Eela ja Arvo Jää ning Urve Järg andsid endast parima, et koosolemine õnnestuks. Riigikogu liige Heimar Lenk sõnas lahkudes tunnustavalt: “Niiviisi peab pidu ainult Põlva Rahvahariduse Selts.”

Viimasena sai eluõiguse Põlvamaa kodulookogumiku “Minevikumälestusi IV” esitlus

Kogumiku koostas Niina Siirmann tuginedes paljuski ootamatult manalamaile siirdunud Enn Esko talletatud materjalidele. Trükki toimetasid raamatu Niina Siirmann ja Külli Ots. Korrektuuri luges Juta Raudsepp. Fotod ja teksti küljendas Mall Sermand. Raamat on trükitud Tartu väiketrükikojas Paar.
Lugeja leiab siit Põlvamaa kodu-uurijate ja poeetide parimad palad. Kogumik algab Ilmar Vananurme maalähedase luuletusega “Jakob Hurdale mõeldes”. Külli Otsa ja Niina Siirmanni sulest on põhjalik ülevaade Põlva Rahvahariduse Seltsi 110 tegevusaastast, samuti seltsitegevuse taastaja Rein Villa eluloost. Mitmed materjalid pärinevad meie hulgast lahkunud kodu-uurija Enn Esko sulest. Samas raamatus meenutab oma isa Ennu poeg Ain Esko. Mitu lugu on kogunud väga viljakas Asta Pintsaar. Eeva Hurda kirju vend Jakobile vahendab Eeva Hurda järeltulija Liina Kähr. Sõna saab veel teinegi Jakob Hurda suguvõssa kuuluv autor Mihkel Hurt, kes tutvustab sedapuhku Himmaste koolmeistrit ja koorijuhti Johann Hurta. Milvi Hirvlaane materjal annab pildi Jakob Hurda peres koduõpetajana töötanud August Trummi kirjadest. Kersti Taali teemaks on Tartu-Petseri raudtee ehitamislugu. Aja kordumatusest on kantud ka Velli Eiche, Helve Sreibergi, Lea Saaremäe ja Harri Randma lood.

VALTER HAAMER
SIRJE VILL

UMA PIDO matkasellid Jakob Hurda sünnitalus ehk nende 4.matk Põlva kihelkonnas

Laupäeval, 2.detsembril tõid Merike Tigas ja Meelis Maidla Uma Pido matkasellid Jakob Hurda sünnitallu Lepale, kus seltsi juhatuse esimees Sirje Vill tutvustas meie rahvusliku liikumise suurkuju.

Sünnitalu taastamiskomitee tegevjuht Arvo Jää oli aga heisanud saabujate auks trikoloori ning avanud  restaureeritud hoonete uksed. Nii said matkasellid uudistada talu aita, keldrit ja saunamaja. Muidugi ei jäetud pärimata elumaja kohta.

Mis meil kosta? Loodame, et 2019.aastaks, kui eesti rahvuskultuuri austajad tähistavad Jakob Hurda 180.sünniaatapäeva, on ka elumaja taastatud (hävis tulekahjus  1975). Selle nimel teeb talu taastamiskomitee tööd.

Enam kui 150 matkajat jätkasid oma marsruuti edasi Taevaskoja poole…

Jakob Hurda Rahvahariduse Selts – 110

Aeg kiirustab linnutiivul ning on viimane aeg pidupinki paluda kogu Põlva Rahvahariduse Seltsi  pere, sest just nüüd  – detsembris 2017 – saame  olla juubelimeelsed ja juubelikeelsed. OLETE LAHKESTI OODATUD!

KONVERENTS kolmapäeval, 6.detsembril 2017 algusega kell 13 Põlva Kultuurikeskuse salongis.

JUUBELIMEELNE JÕULUPIDU neljapäeval, 7.detsembril 2017 kell 18 kohviksu Aal.

Sissepääs 12 eurot tulija kohta;  tasuda saab ülekandega  seltsi arvele EE231010402034969006.

 

Pahandused päkapikumaal

Põlva Kultuurikeskuses teisipäeval, 28.novembril 2017 algusega kell 11
jõulunäidend PAHANDUSED PÄKAPIKUMAAL.
OSADES:
Anar ja Triin Anijalg, Urve Järg, Mirimai Kikas, Jan-Mattias Kottise, Ester ja Jaanus Liblik, Isi Lindre, Heido Mägi, Egne Oinus, Merlin Oraste, Salme Paabut, Janno Rüütle, Ilmar Tagel, Rosina Untera.
KAASTEGEV:
Põlva Muusikakooli lastekoor õpetaja Ülle Kuruski juhendamisel
LOO AUTOR ja LAVASTAJA :
Sirje Vill
LAVASTAJA ASSISTENDID:
Anar Anijalg, Urve Järg, Egne Oinus

Hingedepäeval süüdati mälestusküünlad Põlva kalmuaias

Hingedepäeval süüdati mälestusküünlad seltsitegelaste kalmudel ja ka kõigi nende haudadel, kellest on jutustanud Põlva Linna Harrastusteatri dokumentaalnäidendid. Selline on juba aastatepikkune traditsioon Jakob Hurda Seltsil.

Austust avaldati Toomas Toigerile, Adalbert Kiisale, Rein Villale, Imbi Saavale, Evald Kampusele, Joosep Pladole ja tema pereliikmetele, Rudolf Bergmanile, Jaan Vahtrale, Otto Mattissonile, Oskar Kurvitsale, Jüri Kimmelile, Eduard Tammele, Samuel Põvvatile jt.

Püha on elutule tuhaase…

Jakob Hurda rahvuskultuuripreemiad Ilmar Vananurmele ja Asta Pintsaarele

Asta Pintsaar (sünd 15.05.1942) on töötanud õpetajana Kauksi Põhikoolis ja raamatukoguhoidjana Tartu Ülikooli Raamatukogus. Erialalt on ta saksa filoloog ning just saksa keele suurepärane valdamine on olnud aluseks laialdasele tegevusele kodu-uurijana ja teinud Astast hindamatu abilise teistele kodu-uurijatele. Tähtsal kohal tema tegevuses on genealoogia. Asta Pintsaar alustas oma sugupuu koostamisest ja koostas seejärel enamuse Kanassaare küla perekondade sugupuud.
Aastatel 2008–2013 aitas Asta Pintsaar koostöös Eesti Genealoogia Seltsi ja Rahvusarhiiviga vabatahtlikuna kaasa 17 Räpina ja Põlva koguduse personaalraamatu indekseerimisele. Arvutist tuli välja kirjutada kõik kirikuraamatutes olevad perekonnanimed ja need siis uuesti arvutitabelisse sisestada koos lehekülje- ja pildinumbritega 
Asta Pintsaar täpsustas nimesid Põlva ja Räpina vabadussammastel 2018. aastal avaldatava raamatu jaoks, mis puudutab Vabadussõjas langenuid (vastutav koostaja ajaloolane Jaan Pihlak). Ta on põhjalikult tegelenud koolide ajaloo uurimisega, keskendudes varasemale perioodile (1765–1900). Ta on kogunud hulga materjali paljude koolide kohta (Kauksi kool, Räpina Papreküla kool, Põlva kihelkonnakoolid, Vanaküla külakool, Leevaku külakool jne). Osa uurimusi (kokku on 22 kausta) on ta juba üle andnud Põlva Talurahvamuuseumile, Räpina Koduloo- ja 
Aiandusmuuseumile, Põlva Keskraamatukogule, koolidele ja seltsidele, osa on veel tema valduses, kuna vajavad täiendamist. Väga tähtis  on Asta jaoks ka kodukoha ajaloo uurimine, milles omakorda olulisel kohal on kultuurilugu. Ka selles vallas on ta kogunud palju 
materjali (Moisekatsi–Kauksi pasunakoor, Kauksi laulu- ja mänguselts Eha, kunstnik-kirjanik Jaan Vahtra ja Kauksi–Peravald, Kanassaare küla 1797–2015 jpt). Ta on täpsustanud Põlvas toimunud esimeste eestlaste laulupidude (1855, 1857, 1858) faktistikku, uurinud  teeneka koolmeistri David Donneri tegevust jne. Ka kodukoha ajalugu  käsitlevaid materjale on palju (27 kausta). Asta Pintsaar on avaldanud perioodikas üle 10 sisuka artikli. Tema artikleid ilmub ka ettevalmistatavas Põlva Rahvahariduse Seltsi IV kodulookogumikus. 
Tema muuseumidele ja raamatukogudele annetatud käsikirjad on huvilistele 
kättesaadavad. Asta Pintsaar  on esinenud ka ettekannetega (Kaika suveülikoolis, kodukandipäevadel jm).

Ilmar Vananurm (sünd 21.12.1946) on ajakirjanik, luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija. Ta on suure osa oma tööst ja elust pühendanud rahvuskultuuri jäädvustamisele ja arendamisele. Just tema oli see, kes 40 aastat tagasi kirjutas jutustuse „Hilanamäe helin“ ning koos Liidia Sillaotsaga ülevaate „Kumo kaldu kuldakaivo. Hilana Taarka.“ Nende põhjal sündisid ka Kauksi Ülle näidend ja Ain Mäeotsa film, mõlemad pealkirjaga „Taarka.“
Ilmar Vananurm on koostanud ja toimetanud kogumikud „Mu Setomaa“ (2002), „Eestikeelne haridus Petseris“ (2003), „Petserimaa külad I, II, III“ (2005, 2006, 2007), „Seto kodo“ (2007), „Obinitsa – ajast aega“ (2006) ja „Leelo üle Obinitsa“ (2011). Lisaks on ta koostanud fotonäitusi ajaloolisest Setomaast ning välja andnud albumi „Sain haarata hetki,“ kus on 307 fotot viimase poole sajandi Setomaast.
Ilmar Vananurm on välja andnud kolm proosakogu: „Pesad“ (2005), „Ostseewellen. Ausammas lehmale“ (2012) ja „Mu Petserimaa“ (2013). Ta on kirjutanud hulgaliselt luuletusi. Luuleraamat „Vii üle vii“ (2008) on seni maailma suurim setokeelne autoriluule teos, sisaldades ligi 90 murdekeelset luuletust.
Ilmar Vananurm on kirjutanud näidendid „Petserimaa igatsus“ (2007) ja „Kallistus“ (2009). Ta on tunnustatud leedu kirjanduse tõlkija. Kümne aasta vältel toimetas ta ajalehte Setomaa. Nendel aastatel jäädvustati paljude tänaseks meie hulgast lahkunud seto kultuurikandjate elu- ja laululugusid.
1996. aastal pälvis Ilmar Vananurm Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia, 2002. aastal Anne Vabarna nimelise kultuuripreemia ja 2008. aastal Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia.

Jumalasulane

AUSTATUD PROUA KERSTI LAMP ja kogu auväärne KIMMELITE SUGUVÕSA

Olete oodatud pühapäeval, 23.juulil 2017 kella 11 Põlva  Maarja kirikusse, kus jumalateenistuse lõppedes mängib Põlva Linna Harrastusteater teie kalli JÜRI GEORG KIMMELI mälestuseks dokumentaalloo “JUMALASULANE”.

2016.aasta hooaeg

Hooaeg 2016.mai – 2017.mai oli Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsis tavapäraselt toimekas. Seltsi juhtis 7-likmeline juhatus koosseisus: Anar Anijalg, Urve Järg, Arvo ja Eela Jää, Heido Mägi, Külli Ots ja Sirje Vill. Asjurina tegutses Niina Siirmann.

Mais 2016 sai teoks traditsiooniline Põlva valla kooliõpilastele mõeldud folkloorifestival, mille peakorraldaja Külli Ots kutsus lapsed Himmaste Külakeskusse, kus iga kooli võistkonnal oli võimalus pakkuda kuulajale oma parimad võistlustööd: kas laulud, folkloorsed tantsud või naljalood. Parimatele (nii esinejatele kui ka juhendajatele) jagati tänukirju kui ka kingitusi.

Juulis 2016, Jakob Hurda kultuuripreemiate üleandmisel seisid publiku ees luuletaja ja publitsist Rein Veidemann ning Laheda valla kultuuritöötaja Andres Määr Preemiad andsid üle maavanem Igor Taro ja seltsi juhatuse esimees Sirje Vill. Sündmust kajastas ka TV 3. Suur aitäh ürituse ladusa korralduse eest Niina Siirmannile ja Külli Otsale.

Suvel käis Põlva Linna Harrastusteater rahvusliku etendusega “Perändüs” mitmel pool maakonnas kui ka naabermaakondades ja seda enam kui 15 korda. Väga kõrgeks on hinnatud Ilmar Tageli, Janno Rüütle, Ester ja Jaanus Libliku, Urve Järgi, Salme Paabuti, Heido Mägi ja Ülo Needo mäng.

Septembrist-novembrini 2016 valmis käsikiri mälestusteraamatust”Põlva eile”, kus lugejale antakse huvitav ülevaade Põlva valla ajaloost kihelkonnaajast punase aja alguse esimeste tegudeni. Käsikirja küljendas seni seltsiga väga usalduslikku koostööd teinud OÜ Kuhjakurv. Praeguseks on valminud taotlused Eesti Kultuurkapitalile (nemad keeldusid aitamast) ja Põlva KOP-ile, kellelt vastus õnneks positiivne, et anda raamat trükki. Küljendamisrahade eest aitäh kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile ja Põlva Vallavalitsusele. Omaosalusega (10%) on toetamas ka Jakob Hurda Selts.

Novembris 2016 esitles seltsi juhatuse esimees Sirje Vill väikest luule- ja fotoalbumit “Valguse ja värvide väraval”, kus on kasutatud illustratsioonidena seltsi taasasutaja Rein Villa fotosid. Aitäh Anar Anijalale, kes luges vastsest kogumikust värsse ning lõõtsakuningale Heino Tartesele musitseerimise eest.

Detsembris tegi taas ilma harrastusteater, kes tõi Põlvas väikeste vaatajateni traditsioonilise jõululoo “Lumememm Lusti”. Peaosas võlus lapsi Anar Anijalg.
Samas kuus sai teoks ka seltsi jõulupidu, mis peeti Aali klubi peolauas, meeleolu eest hoolitsesid harrastusteater ja “Laheda lahe mutt” Anni. Aitäh abi eest ka Eela Jääle, Niina Siirmannile ja Külli Otsale.

Jaanuaris 2017 ilmus Sirje Villalt esimene tõlkeraamat, soome luuletaja Terttu Väntäse väike luulekogumik eesti keeles “Aeg ei peatu”. Kogu valmis autori juubelipäevaks.

Jaanuaris 2017 olid Jakob Hurda Seltsi liikmed ja ka teised huvilised palutud Jakob Hurda mälestuspäevale, mis tavapäraselt saab teoks Hurda surma-aastapäeval. Seekord rääkis Sirje Vill meie kodumaakonnas levinud pärimustest, mis surmaga seotud.

Märtsis, emakeele päeval, valiti meie seltsi esindaja Külli Ots Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse uueks liikmeks. Palju jõudu uues ametis meie saadikuna.

Märtsist-mai alguseni kestsid rahvakoolis täiskasvanutele mõeldud inglise keele kursused, kus osales üle paarikümne huvilise. Kiitust väärib koolitusjuhina Niina Siirmann, kes viib edasi seltsi vana tava: hoida elus täiskasvanutele mõeldud õpe, hoida elus rahvakool.

Aprillis 2017 valis žürii järjekordsed 2 Jakob Hurda kultuuripreemia laureaati, kellele antakse preemiad üle Jakob Hurda sünniaastapäeval, seekord Põlva kirikus, kus harrastusteater 23.juulil mängib dokumentaalloo “Jumalasulane”, mis on pühendatud legendaarse kirikuõpetaja Jüri Kimmeli 35.surma-aastapäevale.

5.mail 2017 osalesid Arvo Jää, Ilmar Tagel, Heido Mägi, Urve Järg, Estrid Mägi, Külli Ots ja Sirje Vill talgutel Jakob Hurda sünnitalus. Püstitati uus lipuvarras ja riisuti taluõu puhtaks.

13.mail 2017 sängitas selts maamulda Põlva kalmistule seltsi auliikme Evald Kampuse põrmu. Harrastusteater pühendas vaimuhiiglasele oma mälestusminutid. Nii kremeerimise kui ka matusetalituse viis läbi Ilmar Tagel.

Kolmapäeval, 24. mail 2017 on taas Külli Otsa eestvõttel Himmastesse Jakob Hurda sünnikülla oodatud Põlva valla koolide väikesed folkloorihuvilised oma parimate etteastetega, et pidada maha traditsiooniline VII folkloorifestival.

NB! Ülearune ei ole meenutada, et detsembris 2017 tähistame Põlva Rahvahariduse Seltsi moodustamise 110.aastapäeva. Nii et kindlasti jälgige reklaami ning kohtumiseni sellel suurüritusel.

Tehtud suure töö eest tänan ka seltsi raamatupidajat Siivi Paidet ning revisjonikomisjoni liikmeid Helle Virti, Ene Umbrat ja Tiia Rammot.

Aitäh teile kõigile, kes te jagate Jakob Hurda vaateid ning hoiate elus meie rahvakultuuri.

On jälle tammikuu

On jälle tammikuu (jaanuar). Paljude muude väärikate tähtpäevade kõrval jääb silma soomlanna Terttu Väntäse juubelipäev 22.kuupäeval. Eks nii mõnigi meenuta selle tõe kuuldes Veikko Väntäst, kes on ületamatu eesti keele kõnelemises, lauluoskuses (teab väga paljusid eestikeelseid laule peast), sõprussuhete arendamises kahe maakonna – Põlva ja Kannuse vahel.

Aga alguste algus oli aastal 1990, kui Veikko koos abikaasa Terttuga kutsusid ellu esimesed soome keele kursused siinkandis ning mäletan, et just Terttu Väntäse käe all õppisid noormehed, kes soovisid minna Lestijõeoru taludesse tööle. Nendest õppuritest tulid mitmed tagasi, osa leidis aga Soomes endale lemmikpaiga ja nüüd on paljude nende juured sealses mullas.

Tol korral (1990) teadsid vähesed,et Terttu Väntänen on soome kirjandussõbrale tuntud kui andekas luuletaja. Tema huviorbiidis on mälestused, peretraditsioonid, soome kodu sõna kõige laiemas tähenduses. Aga päris kindlasti võib tema loomingus leida tugevaid feminismijooni.

Nüüdseks on Terttu Väntäse sulest ilmunud 3 paksu iseseisvat luulekogu ning palju erinevaid värsse perioodikas. Suurtööna tuleb vaadelda tema mälestusteraamatut maailma eri paigust pärit naiste elulugude toimetamisel. Soomlannade, karjalaste, venelannade, horvaatlase jt. lugude kõrval on üles tähendatud ka põlvalaste Heli Raidla ja Asta Tageli väärikas elukaar. Kes on aga Terttu Väntäse luule eesti keelsest variandist huvitatud, leiab Põlva Keskraamatukogust juubilari pisikese valikkogu “Aeg ei peatu”, mis on vastselt ilmunud just auväärse sünnipäeva künnisel.

Põlva vallas on aga Terttul ja Veikkol oma suvekodu, kuhu ikka ja jälle tullakse hinge kosutama, sest ei saa ju võõraks jääda selle maa ning rahvaga, mida armastatakse, mille kultuurist ja inimestest teatakse uskumatult palju ning seda avastatakse iga külaskäiguga enam. “Siin on tõepoolest meie teine kodu ja teine kodumaa,” tõdevad nad kui ühest suust.

PALJU ÕNNE JA TERVIST TERTTULE KÕIGILT SÕPRADELT!

Jakob Hurda rahvuskultuuripreemiad Rein Veidemannile ja Andres Määrile

25.korda anti juuli lõpus üle Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinnad. Traditsiooniliselt saavad parematest parimad kaks preemiat, millest üks jääb alati kodumaakonda ning teise preemia viib kaasa keegi vabariigi pärimuskultuurikandjatest. Seekord olid õnnelikeks rahvuskultuuriauhindade saajateks ajakirjanik, luuletaja ja emeriitprofessor REIN VEIDEMANN pealinnast ning Vana-Koiola kultuurimaja direktor ANDRES MÄÄR, keda peetakse maakultuuri südametunnistuseks.

Sooje tervitussõnu laususid laureaatidele Põlva uus maavanem IGOR TARO, Põlva vallavanem GEORG PELISAAR, Laheda vallavanem SIRJE TOBRELUTS. Oli nauditav kuulata mõlema laureaadi julgeid mõtteid, mis suunatud tulevikku. Meeldisid Rein Veidemanni esitatud värsid. Aplausitorm järgnes Andres Määri ja tema juhitud paroodiaansambli Lahedad Mutid Lahedalt ülesastumisele.

Läinud sajandi ühe suurema eestlase Jakob Hurda nime kandvaid rahvuskultuuriauhindu on aastaid rahastanud Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts on lisanud juurde Tõnis Laanemaa hinnalise graafilise lehe ning vastava tunnistuse.

Seljataha sai 6.folklooripäev

17.mail sõitsid Himmastesse, Jakob Hurda súnnikúlla Põlva valla kõikide koolide folkloorihuvilised, kaasas oma head õpetajad, et kohtuda sellel kevadel juba 6.korda.

Teoks sai traditsiooniline folklooripäev meie noorõppurite sõna-, laulu-, tantsu- ja pilllimängu rõõmude kaudu. Selline on olnud Jakob Hurda Seltsi juhatuse liikmete nägemus, kuidas kaasata noori hurdalike väärtuste juurde, kuidas kasvatada endale järeltulijaid. Päeva peakorraldaja oli Kúlli Ots. Pidu juhtis Helje Põvvat. Tervitussónu lausus Põlva vallavalitsuse poolt haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aigi Tiks. Vallavalitsuse kultuurikomisjoni esimees Janno Rúútle oli juba varakult toonud kohale suussulavad kringlid, häid sponsoreid oli teisigi.
Ja siis läks see lahti!

Ūhisgúmnaasium astus õpetaja Hedvi Rebase juhendamisel ette võrukeelse ringi lastega, õpetaja Ulvi Pern lisas juurde lauljad, kanneldajad, plokkflöödimängijad!

Johannese Kool úllatas tundmatute pillidega ja kui imeliselt kõlasid nende esitatud rahvaviisid! Tublid olid noored sõnakunstnikud! Aitäh õpetajatele Riina Velmetile, Raili Toomele ja Anneli Kiudorvile.

Mammaste Kool oli hästi vapper oma järjekordseid tantse esitades (õpetaja Karin Simso). Kuulama panid end ka õpetaja Marju Lepassoni võru keele ringi lapsed.

Põlva Põhikooli esindasid õpetaja Mare Urbani käe all tegutsevad noored muusikud ning Hele Aia klassi sõnakunstnikud-noormehed.

Pidu oli tore, autasud olid vahvad ja sai bussiga sõita! – Nii útlesid úhe kooli esindajad olnu kohta. Tänu siinkohal veel kõigile õpetajatele, kelleta see kokkusaamine poleks olnud nii värvikas. Aitäh Põlva vallavalitsusele ja sponsoritele! Aitäh kõigile abilistele!

Meenutati Jakob Hurta

13.jaanuaril möödus 109 aastat Jakob Hurda – läinud sajandi ühe suurema eestlase – minekust Toonela kaldale. Tavapäraselt koguneb Jakob Hurda Selts oma nimikangelase mälestuspäeval ja nii oli ka eile. Jakob Hurda ausamba juures Põlvas, Mäe tänavas kõneles Ilmar Tagel ja meenutas suurmehe tähtsust kodukandi rahvale. Maa-ja vallavalitsuse esindajad, maakonna kodu-uurijad, Jakob Hurda Seltsi liikmed ning Jakob Hurda omaksed süütasid mälestusküünlad, mis jäid leegitsema hiliste õhtutundideni.

Põlva Keskraamatukogus kõneles külaline Eesti Rahva Muuseumist, etnomoloog ja teenekas rahvakultuuri uurija Piret Õunapuu. Ta viis huvilised mõttematkale Hurda sünnitallu Himmastesse, käis läbi andeka noormehe õpingupaigad, milledest enim pööras tähelepanu Tartu Ulikoolis veedetud ajale, peatus meelekibedust ja ohtusid täis Otepää perioodil ning kirjeldas pikalt ka õnnelikke Peterburi  aastaid. Vaikuses mõtiskleti sellegi üle, kuidas tookordne arstiteadus polnud valmis veel põletikus pimesoolt ära tundma ning Jakob Hurda viis puusärki lihtne veremürgitus. Venemaalt rongiga Taaralinna saadetud lahkunu põrmule avaldati austust igas peatuses ning Hurda muldasängitamise ajal kogunes rahvahulk, millist polnud tartlased varem näinud. Nii tänas Eestimaa oma suurt poega – kirikumeest, folkloristi, keeleteadlast.

Pisut leidis Piret Õunapuu ka aega, et rääkida ühest Hurda sõbrast ja aatekaaslasest Oskar Kallasest ja tema tegevusest. Suurt huvi näidati üles Piret Õunapuu kirjutatud arvukate raamatute vastu, millest Külli Ots oli koostanud põneva väljapaneku.