Eesti Vabariik 100

23.veebruaril 2018 asetasime Jakob Hurda monumendile sinimustvalge lilleseade ja süütasime küünlad.

Aitäh proua Mare Põllule ja käsitööklubile,  tänu kellele oli õmmeldud sinimustvalge siidisall ja see Jakob Hurdale kaela pandud.

SIINKOHAL  TULEB KINDLASTI EDASTADA KA hr. MARGUS KASTERPALU SELGITAV POSTITUS:

From: Margus Kasterpalu [mailto:Margus.Kasterpalu@riigikantselei]
Sent: Friday, February 23, 2018 10:48 AM
To: Eve Sokk <Eve.Sokk@polva>
Subject: Vabandus

 Lugupeetud Eve Sokk ja Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsi liikmed!

Mul on südamest kahju, et juhtus selline arusaamatus, mis jättis Jakob Hurda kuju Põlvas ilma sinimustvalge sallita, kuigi nii oli kirjas nii pressiteates kui ka kinnitati seda teile telefonivestluses. Pressiteatesse palusin ma Põlva lisada pärast seda, kui olin isiklikult telefonitsi kokku leppinud Põlva Kultuurikeskuse juhataja Riho Illakuga, et Hurda monument Põlva Kultuurikeskuse lähedal saab endale 22.se veebruari hommikul sinimustvalge salli. Hr Illak kinnitas, et on kõnelenud sellest ettepanekust ka vallavanemaga ja kõik saab kindlasti toimuma. Nii olingi ma kindel, et kõik saab kenasti korda nagu teisteski omavalitsustes, kelle poole olin sarnase ettepanekuga pöördunud. Praegu ei ole mul õnnestunud hr Illakut telefonitsi kätte saada, nii et ma ei tea, mis juhtuda võis, et Hurda kuju Põlvas kokkulepitud salli ei saanud.

Teine arusaamatuse pool tulenes aga sellest, et Kerli, kellele helistasite, oli küll kursis Tartus asuva Hurda monumendi sallitamisega 22. veebruaril kl 4, kuid ei teadnud Põlvast, mille olin mina eraldi kokku leppinud. Nii sai ta järelepärimisest aru, et küsiti Tartu sündmuse kohta, kuigi küsija rõhutas Põlvat.

Palun veelkord EV100 toimkonna nimel Põlva inimestelt vabandust juhtunud eksituse pärast ja loodan, et see ebameeldiv vahejuhtum ei jää siiski varjutama EV 100 juubelit tervikuna. Seda enam, et just Põlva käsitöönaistelt olid pärit sallid, mille ministrid üle Eesti senistele riigivanematele nende sünnikohtades kaela sidusid, öeldes muuhulgas iga kord ka kuduja nime ja rõhutades, et need sallid on kootud Põlvas.

Lugupidamisega
Margus Kasterpalu
EV100 suurprojektide juht

Jakob Hurda mälestuspäev

Selts kogunes Jakob Hurda monumendi juurde, kus süüdati mälestusküünlad, meenutamaks sellel päeval 111. aastat  tagasi manalasse  varisenud suurmeest.

Seltsi juhatatuse esimees Sirje Vill tutvustas seekord Jakob Hurta kui keelemeest, kelle soovitused uue eesti keele tarvis olid meie tänaseski aktsepteeritavad, peamine tõde: kirjutada just nii, kuidas räägid.

Põlva Rahvahariduse Selts 110

Põlva Rahvahariduse Selts pidas jõulukuu esimesel poolel oma juubeliüritusi. Pidustused avas Põlva Linna Harrastusteater (kelle kõik liikmed kuuluvad ka seltsi) traditsioonilise jõululooga “Pahandused Päkapikumaal”, mida mängiti Põlva Kultuurikeskuses täissaalile. Kandvates rollides tulid laste ette Ilmar Tagel, Salme Paabut, Urve Järg, Heido Mägi, Ester ja Jaanus Liblik, Janno Rüütle, Anar Anijalg ja Jan-Mattias Kottise. Noorima esinejana tegi näidendis kaasa 3-aastane Mirimai Kikas koos oma ema Triin Anijalaga. Külalistena astusid publiku ette Põlva Muusikakooli lastekoor õpetaja Ülle Kuruski juhendamisel ning koreograaf Egne Oinuse noored tantsijad.

Juubelihõnguline konverents oli pühendatud seltsi nimikangelasele Jakob Hurdale

Võru keele spetsialist Urmas Kalla tutvustas Jakob Hurda koduküla Himmaste keelt ja keelejuhte. Üllatava kergusega liikus ta murret kõneldes ühest külast teise, puistas ohtralt fakte iga murdepiirkonna erisusest. Ja see oli vaimustav!
Võru Instituudi projektijuhi Tiia Allase ettekanne oli naiselikult poeetiline:
“Põlva kandi lõhnast ja rahast (aga mitte raha lõhnast)”. Selgus, et seda kummalist lõhna on tundnud ja märgnud mitte ainult kohalikud, vaid ka kaugemalt tulnud inimesed, eriti kirjanikud, kunstnikud jt. See lõhn on lummav ja rahustav, alati äratuntav.
Väga kasulik oli teave vendadest-kirjanikest Madis ja Ants Kõivust, kelle lapsepõlvesuved möödusid Põlva lähedal Pekri talus.
Küsimusele “Aga Põlva ja raha?” vastas Tiia Allas: “10-kroonisel oli Jakob Hurda pilt! Ja eks me kõik pisut nostalgiliselt mõtlesime just sel juubeliaastal armastatud oma kroonist!”
Seltsi tervitasid Põlva vallavanem Georg Pelisaar, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse auesimees Valter Haamer jt.
Seltsi tunnustati tiheda koostöö eest publikuga; oma seltsimaja ehitamise eest;
märgiti Rein ja Sirje Villa tegevust kodu-uurimise alal ja rohkete Põlva kultuurilugu käsitlevate trükiste koostamise eest, samuti tunnustati Sirje Villa dokumentaalnäidendite kirjutamise ja lavastamise eest. Kiita sai väga hea koostöö vallavalitsusega ja Eesti Kultuuriseltside Ühendusega. Kõrgeks hinnati aastakümneid (täpsemalt 1996.aastast)väljaantav Jakob Hurda rahvuskultuuriauhind. Eeskujuks seati Jakob Hurda sünnikodu elule äratamist.

Kauase kodukandi ajaloo uurija Milvi Hirvlaane tervituskirja luges ette tema koolivend Ilmar Tagel:

„Enesekindlus, julgus ja usk tulevikku ärgu kunagi kadugu. Nende najal hoidkem oma rahvuslikku elutuld! Mõistes minevikku, oskame paremini hinnata olevikku ning julgemalt vaadata tulevikku. Tööd teha ja mitte kahelda!“
Need südamest tulevad read kirjutas teie ja meie jaoks Rein Vill, Põlva Rahvahariduse Seltsi tegevuse taastajaid (27.11.1995) ja üks esimeestest, lõpetades omakirjutatud raamatu “Põlva Rahvahariduse Seltsi 33 aastat” lehitsemist ja korrates üle samast pärit kunagise põlvalase Erika Vaigro sõnu: „Aeg muutub meile ju pühaks alles siis, kui oleme selle ära elanud, kui see on meist üle käinud ja osa meist endaga kaasa viinud“; siis veel teadmata, et see kehtib kunagi hästi ka tema enda kohta.
See on ime, mis seltsi 110 aastat alles on hoidnud ja edasi viinud.

Võtan sageli kätte seltsi kodulookogumikud „Minevikumälestusi“ I, II, III, viis tähtpäevade kalendrit, Põlva laulupidude raamatu, seltsi ja Jakob Hurda kodupaiga ajaloo ning muud kultuuriloolised kirjutised, Põlva albumid.
Nentigem: kui ilusaid fotoalbumeid on tehtud, kui palju näidendeid loodud ja mängitud! Hurda sünnipaiga on selts koos abilistega suutnud taastada (ehitada on jäänud vaid tulekahjus hävinenud elamu) ja kultuuriloolisele kaardile kanda.
Just tänu seltsile elab Jakob Hurt oma kodupaigas edasi nii kaua, kui kasvõi üksainus inimene tema tähtsusest teab ja mälestust temast hoiab.
Kogu maakonna kultuuriloo uurimise koordineerimine ja jäädvustamine on olnud Põlva Rahvahariduse Seltsi õlgadel selle taastamisest peale. See on suur töö, samas väärtustab veel enam seltsi tegevust.
Kuidagi ei saa kõrvale vaadata vastutusest, mis käib kaasas Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna väljaandmisega. Sellist au ei ole kanda ühelgi teisel Eesti Vabariigis taastatud või asutatud seltsil või kodanike ühendusel. See au ja vastutus räägivad kokkuvõttes vaid juhatuse liikmete meisterlikust organiseerimistalendist.

Kahjuks on kultuuripreemia saanud laureaatide read hõredamaks jäänud ja manalateeliste arv järjest kasvab. Need nimed ei peaks vaikselt unustuse hõlma vajuma. Tasub loota, et selts jäädvustab trükimustas aastakümnete jooksul väljavalitute elutöö .
Heameel on, et Rein Villa poolelijäänud tööd on püüdnud jätkata nii tema pere kui ka Jakob Hurda Selts, ilmutades trükis tema rikkalikust arhiivist ja hobidest kogunenud fotosid ja allikmaterjale. Reinu fotodega vanu Põlvamaa kalendreid hoitakse kõikjal, ka välismaal, keegi ei raatsi nendest ilusatest vaadetest loobuda.
Lõpetan Jakob Hurdaga mõtetega (1904): „Meie vaimuvara on ainus ajaraamat, mis eesti rahvas ise omast minevikust on valmistanud. Kes oma minevikust lugu ei pea, sel ei ole tulevikku, sest temal ei ole iseenese tundmist ei paremale ega pahemale poole: ta püüab neist raasukestest ära elada, mis võõra laua päält maha pudenevad – see on vaevaline elu!“
Palju õnne Hurda pärandi hoidjatele 110. sünnipäevaks, sõbralikku koostööd Põlvamaa kodu-uurijaid koondades ja kodupaiga ajaloo kulgu hoolega jäädvustades! Laienegu teie haare ka noorte hõlma.”

Juubelipeoks saadi kokku kohvikus Aal

Seal samas majas, kus 110 aatat tagasi vastloodud selts oma esimese koosoleku pidas.
Külas oli Haaslava meeskoori “Väike Punt”, juhendajana lauljaid saatmas ja akordioni mängimas Kalev Lindal. Meeleolukad laulud vahetas välja rahvakultuuriteemaline viktoriin, kus iga laudkond sai oma teadmisi näidata selles Jakob Hurdale nii kallis “vanavara” tundmises.
Eela Jää õpetas huvilistele lihtsaid nippe, kuidas kodus õdus jõulumeeleolu luua. Tema oli ka see, kes muutis niigi uhke peosaali oma käsitöö ja küünlasäraga lummavaks talvemuinasjutuks.
Seltsi juhatuse liikmed Eela ja Arvo Jää ning Urve Järg andsid endast parima, et koosolemine õnnestuks. Riigikogu liige Heimar Lenk sõnas lahkudes tunnustavalt: “Niiviisi peab pidu ainult Põlva Rahvahariduse Selts.”

Viimasena sai eluõiguse Põlvamaa kodulookogumiku “Minevikumälestusi IV” esitlus

Kogumiku koostas Niina Siirmann tuginedes paljuski ootamatult manalamaile siirdunud Enn Esko talletatud materjalidele. Trükki toimetasid raamatu Niina Siirmann ja Külli Ots. Korrektuuri luges Juta Raudsepp. Fotod ja teksti küljendas Mall Sermand. Raamat on trükitud Tartu väiketrükikojas Paar.
Lugeja leiab siit Põlvamaa kodu-uurijate ja poeetide parimad palad. Kogumik algab Ilmar Vananurme maalähedase luuletusega “Jakob Hurdale mõeldes”. Külli Otsa ja Niina Siirmanni sulest on põhjalik ülevaade Põlva Rahvahariduse Seltsi 110 tegevusaastast, samuti seltsitegevuse taastaja Rein Villa eluloost. Mitmed materjalid pärinevad meie hulgast lahkunud kodu-uurija Enn Esko sulest. Samas raamatus meenutab oma isa Ennu poeg Ain Esko. Mitu lugu on kogunud väga viljakas Asta Pintsaar. Eeva Hurda kirju vend Jakobile vahendab Eeva Hurda järeltulija Liina Kähr. Sõna saab veel teinegi Jakob Hurda suguvõssa kuuluv autor Mihkel Hurt, kes tutvustab sedapuhku Himmaste koolmeistrit ja koorijuhti Johann Hurta. Milvi Hirvlaane materjal annab pildi Jakob Hurda peres koduõpetajana töötanud August Trummi kirjadest. Kersti Taali teemaks on Tartu-Petseri raudtee ehitamislugu. Aja kordumatusest on kantud ka Velli Eiche, Helve Sreibergi, Lea Saaremäe ja Harri Randma lood.

VALTER HAAMER
SIRJE VILL

UMA PIDO matkasellid Jakob Hurda sünnitalus ehk nende 4.matk Põlva kihelkonnas

Laupäeval, 2.detsembril tõid Merike Tigas ja Meelis Maidla Uma Pido matkasellid Jakob Hurda sünnitallu Lepale, kus seltsi juhatuse esimees Sirje Vill tutvustas meie rahvusliku liikumise suurkuju.

Sünnitalu taastamiskomitee tegevjuht Arvo Jää oli aga heisanud saabujate auks trikoloori ning avanud  restaureeritud hoonete uksed. Nii said matkasellid uudistada talu aita, keldrit ja saunamaja. Muidugi ei jäetud pärimata elumaja kohta.

Mis meil kosta? Loodame, et 2019.aastaks, kui eesti rahvuskultuuri austajad tähistavad Jakob Hurda 180.sünniaatapäeva, on ka elumaja taastatud (hävis tulekahjus  1975). Selle nimel teeb talu taastamiskomitee tööd.

Enam kui 150 matkajat jätkasid oma marsruuti edasi Taevaskoja poole…

Jakob Hurda Rahvahariduse Selts – 110

Aeg kiirustab linnutiivul ning on viimane aeg pidupinki paluda kogu Põlva Rahvahariduse Seltsi  pere, sest just nüüd  – detsembris 2017 – saame  olla juubelimeelsed ja juubelikeelsed. OLETE LAHKESTI OODATUD!

KONVERENTS kolmapäeval, 6.detsembril 2017 algusega kell 13 Põlva Kultuurikeskuse salongis.

JUUBELIMEELNE JÕULUPIDU neljapäeval, 7.detsembril 2017 kell 18 kohviksu Aal.

Sissepääs 12 eurot tulija kohta;  tasuda saab ülekandega  seltsi arvele EE231010402034969006.

 

Pahandused päkapikumaal

Põlva Kultuurikeskuses teisipäeval, 28.novembril 2017 algusega kell 11
jõulunäidend PAHANDUSED PÄKAPIKUMAAL.
OSADES:
Anar ja Triin Anijalg, Urve Järg, Mirimai Kikas, Jan-Mattias Kottise, Ester ja Jaanus Liblik, Isi Lindre, Heido Mägi, Egne Oinus, Merlin Oraste, Salme Paabut, Janno Rüütle, Ilmar Tagel, Rosina Untera.
KAASTEGEV:
Põlva Muusikakooli lastekoor õpetaja Ülle Kuruski juhendamisel
LOO AUTOR ja LAVASTAJA :
Sirje Vill
LAVASTAJA ASSISTENDID:
Anar Anijalg, Urve Järg, Egne Oinus

Hingedepäeval süüdati mälestusküünlad Põlva kalmuaias

Hingedepäeval süüdati mälestusküünlad seltsitegelaste kalmudel ja ka kõigi nende haudadel, kellest on jutustanud Põlva Linna Harrastusteatri dokumentaalnäidendid. Selline on juba aastatepikkune traditsioon Jakob Hurda Seltsil.

Austust avaldati Toomas Toigerile, Adalbert Kiisale, Rein Villale, Imbi Saavale, Evald Kampusele, Joosep Pladole ja tema pereliikmetele, Rudolf Bergmanile, Jaan Vahtrale, Otto Mattissonile, Oskar Kurvitsale, Jüri Kimmelile, Eduard Tammele, Samuel Põvvatile jt.

Püha on elutule tuhaase…

Jakob Hurda rahvuskultuuripreemiad Ilmar Vananurmele ja Asta Pintsaarele

Asta Pintsaar (sünd 15.05.1942) on töötanud õpetajana Kauksi Põhikoolis ja raamatukoguhoidjana Tartu Ülikooli Raamatukogus. Erialalt on ta saksa filoloog ning just saksa keele suurepärane valdamine on olnud aluseks laialdasele tegevusele kodu-uurijana ja teinud Astast hindamatu abilise teistele kodu-uurijatele. Tähtsal kohal tema tegevuses on genealoogia. Asta Pintsaar alustas oma sugupuu koostamisest ja koostas seejärel enamuse Kanassaare küla perekondade sugupuud.
Aastatel 2008–2013 aitas Asta Pintsaar koostöös Eesti Genealoogia Seltsi ja Rahvusarhiiviga vabatahtlikuna kaasa 17 Räpina ja Põlva koguduse personaalraamatu indekseerimisele. Arvutist tuli välja kirjutada kõik kirikuraamatutes olevad perekonnanimed ja need siis uuesti arvutitabelisse sisestada koos lehekülje- ja pildinumbritega 
Asta Pintsaar täpsustas nimesid Põlva ja Räpina vabadussammastel 2018. aastal avaldatava raamatu jaoks, mis puudutab Vabadussõjas langenuid (vastutav koostaja ajaloolane Jaan Pihlak). Ta on põhjalikult tegelenud koolide ajaloo uurimisega, keskendudes varasemale perioodile (1765–1900). Ta on kogunud hulga materjali paljude koolide kohta (Kauksi kool, Räpina Papreküla kool, Põlva kihelkonnakoolid, Vanaküla külakool, Leevaku külakool jne). Osa uurimusi (kokku on 22 kausta) on ta juba üle andnud Põlva Talurahvamuuseumile, Räpina Koduloo- ja 
Aiandusmuuseumile, Põlva Keskraamatukogule, koolidele ja seltsidele, osa on veel tema valduses, kuna vajavad täiendamist. Väga tähtis  on Asta jaoks ka kodukoha ajaloo uurimine, milles omakorda olulisel kohal on kultuurilugu. Ka selles vallas on ta kogunud palju 
materjali (Moisekatsi–Kauksi pasunakoor, Kauksi laulu- ja mänguselts Eha, kunstnik-kirjanik Jaan Vahtra ja Kauksi–Peravald, Kanassaare küla 1797–2015 jpt). Ta on täpsustanud Põlvas toimunud esimeste eestlaste laulupidude (1855, 1857, 1858) faktistikku, uurinud  teeneka koolmeistri David Donneri tegevust jne. Ka kodukoha ajalugu  käsitlevaid materjale on palju (27 kausta). Asta Pintsaar on avaldanud perioodikas üle 10 sisuka artikli. Tema artikleid ilmub ka ettevalmistatavas Põlva Rahvahariduse Seltsi IV kodulookogumikus. 
Tema muuseumidele ja raamatukogudele annetatud käsikirjad on huvilistele 
kättesaadavad. Asta Pintsaar  on esinenud ka ettekannetega (Kaika suveülikoolis, kodukandipäevadel jm).

Ilmar Vananurm (sünd 21.12.1946) on ajakirjanik, luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija. Ta on suure osa oma tööst ja elust pühendanud rahvuskultuuri jäädvustamisele ja arendamisele. Just tema oli see, kes 40 aastat tagasi kirjutas jutustuse „Hilanamäe helin“ ning koos Liidia Sillaotsaga ülevaate „Kumo kaldu kuldakaivo. Hilana Taarka.“ Nende põhjal sündisid ka Kauksi Ülle näidend ja Ain Mäeotsa film, mõlemad pealkirjaga „Taarka.“
Ilmar Vananurm on koostanud ja toimetanud kogumikud „Mu Setomaa“ (2002), „Eestikeelne haridus Petseris“ (2003), „Petserimaa külad I, II, III“ (2005, 2006, 2007), „Seto kodo“ (2007), „Obinitsa – ajast aega“ (2006) ja „Leelo üle Obinitsa“ (2011). Lisaks on ta koostanud fotonäitusi ajaloolisest Setomaast ning välja andnud albumi „Sain haarata hetki,“ kus on 307 fotot viimase poole sajandi Setomaast.
Ilmar Vananurm on välja andnud kolm proosakogu: „Pesad“ (2005), „Ostseewellen. Ausammas lehmale“ (2012) ja „Mu Petserimaa“ (2013). Ta on kirjutanud hulgaliselt luuletusi. Luuleraamat „Vii üle vii“ (2008) on seni maailma suurim setokeelne autoriluule teos, sisaldades ligi 90 murdekeelset luuletust.
Ilmar Vananurm on kirjutanud näidendid „Petserimaa igatsus“ (2007) ja „Kallistus“ (2009). Ta on tunnustatud leedu kirjanduse tõlkija. Kümne aasta vältel toimetas ta ajalehte Setomaa. Nendel aastatel jäädvustati paljude tänaseks meie hulgast lahkunud seto kultuurikandjate elu- ja laululugusid.
1996. aastal pälvis Ilmar Vananurm Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia, 2002. aastal Anne Vabarna nimelise kultuuripreemia ja 2008. aastal Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia.