Rubriigid
Uncategorized

Põlva Rahvahariduse Selts 115

Sajand kestnud vaid aastat seitse,
üle maa rullunud revolutsioon,
hullunud, verine teine.
Kas möllust kasu ka oli?
Kõlas algul kui illusioon:
rahvast harida vaja on,
haridusselts selleks sobiv vorm!
Ka oli see pete või tõsi,
seda me enam ei küsi,
sest loodud sai selts keset Põlvat,
Maarjaorgu, kesk kauneid nõlvaid.
Üks mees, nii andekas-vahva,
tuli Metste poolt, nimeks Jaan Vahtra.
Lõi põhikirja ja näitlemist juhtima asus,
tema ja kaaslaste vaev kuhjaga ära tasus.
Lendas Vahtra kõrgkaarega muusade ilma,
kuid seltsist ei jäänud rahvas ilma.
Leerimaja küll uhke ja kena,

no seltsimaja on enam!
Peremehed lõid tegusalt mesti,
aastat pool vaid ehitus kestis!
Johan Semm, mees tubli ja terane,
eks tema tee viinudki Riigikokku,
kirjasõnasse muhedalt raius kõik,
mis puutus ehituslukku.
Näitemäng seltsis kui tammine,
Eduard Tamm aina näitles ja lavastas.
Rahva mällu jäi hoopis Jürina,
õilsa varga roll õige nime viis minema.
Peeti kursusi, pidusid aastakümnete kestel,
jagas lugemislaud hõrku vaimunestet,
einelaud hüva rooga ja keelekastet.
Laulurahvas õlg-õla kõrval
vallutas majataguse nõlva.
Kahjuks aeg pöördus
ja sulgus uks,
kuid palju head ulatus üle aja
ja uks ei jäänudki lukku:
aastakümneid kultuurimaja
Põlva rahva tõi kokku.
Kõlas lauluviis,
tantsujalg sahises.
Näitekunst järjele jäi,
Tamme Jürigi kaasa lõi!

(Külli Ots)

20. novembril tähistati  Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse kohvikus kodulookonverentsiga Põlva Rahvahariduse Seltsi 115. sünnipäeva.

Kõigepealt tervitas kokkutulnuid  seltsi esimees Tiia Viilu, kes andis edasi ka Eesti Kultuuriseltside Ühenduse auesimehe Valter Haameri ja Kunderi rahvakooli (Rakvere) tervitused.

Tiia Viilu rõhutas, et  jätkumas on traditsioonilised  tegevused, aga kavas on ka uusi algatusi,  ja soovitas seltsi tegemistel silm peal  hoida. 

Seejärel andis üritust juhtinud Jan-Mattias Kottise lühiülevaate seltsi 33-aastasest tegevusest (1907-1940).  Seltsi asutamiseks andis Liivimaa kuberner loa 5. juulil 1907. aastal. Selts kogunes avakoosolekule  23. septembril samal aastal Põlva leerimajas (kuupäevad on vana kalendri järgi).

27.  novembril  1995 loodi kultuurikeskuses Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts, omaaegse seltsi aadete kandja ja tegevuse jätkaja. 

Põhiettekande   „Koolivennad Johan Semm ja Jaan Vahtra Põlva kultuuriloos“ pidas  Põlva lähedalt Vanakülast pärit ajaloolane Kersti  Taal.  Lisaks koolivendlusele sidus mehi töö Põlva Rahvahariduse Seltsi rajamisel,  nad olid tegevad ka seltsi näitejuhtidena.  Mõlema tee viis Põlvast kaugemale. Jaan Vahtrast sai tunnustatud kunstnik ja kirjanik, Johan Semmist ajakirjanik ja poliitik.  Loomult olid nad vastandid: Vahtra  boheemlane, Semm majandusmees. Ühisteks jooneks olid aga vembuvalmidus ja huumorimeel.

Ettekande järel said sõna külalised. Põlva abivallavanem Koit Nook õnnitles seltsi vallavalitsuse poolt ja andis üle kultuuriminister  Piret Hartmanni tänukirja. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse poolt lausus seltsile häid sõnu tegevjuht Liina Miks.  Eesti Keele Kaitse Ühingu juhatuse liige Reet Vääri rõhutas, et meie rahval  on Jakob Hurda sõnade kohaselt käes aeg saada suureks vaimult.

Kehakinnituse järel  vallutasid püüne lõõtsamaestro Heino Tartes ning tema jüngrid  Annette Vaino (lõõts) ja  Hanna-Lisete Sellis  (vioola).

Konverentsi  lõpul kulus ära maitsev torditükk, tort oli kingituseks vallavalitsuselt.

Konverentsi toetas Kultuuriministeerium. 

Uute kohtumisteni! 

Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts 

Rubriigid
Uncategorized

Hingedepäeval süütasime tänuküünlad seltsitegelaste haudadel

Hingedepäeval käisime Põlva kalmuaias ja süütasime tänuküünlad nende seltsitegelaste haudadel, keda meie seas kahjuks enam ei ole.

Tulesüütajatena kõndisid sel päeval  juhatuse liikmed Külli Ots, Helje Põvvat ja Tiia Viilu .

Rubriigid
Uncategorized

31. Hurda preemiad anti üle Setomaal

Juba kolmekümne esimest korda jagati Jakob Hurda nimelist kultuuripreemiat. Auhindu rahastab Eesti Kultuurkapital ja Põlvamaa Kultuurkapitali ekspertgrupp ning väljaandjaks on J. Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts. Statuut näeb ette, et preemia saab üks kohaliku kultuurielu edendaja ning üks väljaspool maakonda tegutsev Jakob Hurda ideid edasi viiv kultuuri- või haridustegelane.

Tänavune kohaliku kultuuriedendaja preemia anti Krista Sildojale, kes kümme aastat tagasi lõi koos mõttekaaslastega Mooste rahvamuusikakooli, mida veab siiani. Ta on XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa” rahvamuusikapeo „Päriselt” koondorkestri üldjuht. Ta on koostanud õppematerjale (trükisõnas ja e-vormis) ning raamatuid. Ta teeb väga head tööd viiuliõppe metoodika arendamisel.

Teise preemia pälvis Maidi-Maria Tammik. Väärikas eas Maidi-Mariat peetakse tema kodukohas Obinitsas tõeliseks kultuuripärliks. Ta teeb kõrgtasemel käsitööd ning on suurepärane sõnaseadja. Ta on aastakümneid läbi viinud väga ilusaid ja emotsionaalseid matusetseremooniad. Temalt on üles kirjutatud seto matusekombestikku. Seto kultuuriga tegeleb Maidi-Maria muidugi laiemalt, aidates läbi viia näiteks Kuningriigi päeva.

Preemiad andsid laureaatidele 23. juulil Obinitsa muuseumis üle Põlva vallavanem Martti Rõigas ja Jakob  Hurda nim Rahvahariduse Seltsi esimees Tiia Viilu. Laureaate oli tervitama tulnud Setomaa valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Karin Viljus, kommunikatsioonispetsialist Rein Järvelill ning Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esindus eesotsas tegevjuht Liina Miksiga.

Üleandmise muutsid meeleolukaks vapustavate etteastetega Õie, Maarja ja Jaan Sarv ning Krista ja Raivo Sildoja. Oma etteastetega tervitasid laureaate Ilmar Vananurm ning Obinitsa Pensionäride Ühendus. Jakob Hurda tegemistest andis ülevaate Hurda seltsi aseesimees Janno Rüütle.

Fotod: Liina Miks ja Jan-Mattias Kottise

Maidi-Maria Tammik ja Krista Sildoja
EKSÜ esindus
23.juuli 2022 Obinitsa muuseumis
Rubriigid
Uncategorized

31. Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad

Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts annab taas välja Jakob Hurda nimelised rahvuskultuuri auhinnad.  Auhindu on traditsiooniliselt kaks: vabariiklik ja üks neist Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.

Tänavused laureaadid  on Maidi-Maria Tammik ja Krista Sildoja

Väärikas eas Maidi-Maria Tammikut peetakse tema kodukohas Obinitsas tõeliseks kultuuripärliks. Aastaid töötas ta käsitööõpetajana Tilsi lastekodus ja teeb kõrgtasemel käsitööd siiani, pannes välja personaalnäitusi Obinitsa muuseumis, valmistades esinemisrõivaid taidluskollektiividele jne. Maidi-Maria Tammik on suurepärane sõnaseadja. Ta on aastakümneid läbi viinud väga ilusaid ja emotsionaalseid matusetseremooniad. Temalt on üles kirjutatud seto matusekombestikku.  Seto kultuuriga tegeleb Maidi-Maria muidugi laiemalt,  aidates läbi viia näiteks Kuningriigi päeva. Terje Puustusmaa raamatus „Pühasenulgad“ on juttu ka Variku talu omast.  Maidi-Maria Tammik  juhib juba  palju aastaid Obinitsa Pensionäride Seltsi, olles väga hea ideede genereerija ja organisaator. Ta on ka Obinitsa kiriku nõukogu liige.  Tema Variku talu imepärases aias õitsevad lilled varakevadest hilissügiseni.

Krista Sildoja on etnomusikoloog, rahvamuusik, koolijuht, õpetaja jne. Tegutsedes igapäevaselt  Moostes, ulatub tema tegevusväli palju kaugemale – ta on pärimuskultuuri autoriteet kogu Eestis,  valdkonna eestvedaja ja arendaja. Omal ajal kutsus ta ellu  rahvusvahelise noorte pärimusmuusika õppelaagri Eesti ETNO, mida esimesed üheksa aastat  ka eest vedas. Tänavu peeti laagrit, mis  nüüd kannab nime ETHNO Estonia, juba 25 korda. Krista on õpetanud Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa” rahvamuusikapeo „Päriselt” koondorkestri üldjuht. Tuleval aastal peetava peo hea  kordamineku nimel tegutseb Krista juba mitu aastat. Krista on tugev ka kirjasõnas. Ta on koostanud  õppematerjale (trükisõnas ja  e-vormis) ning raamatuid. Väga head tööd teeb ta  viiuliõppe metoodika arendamisel.  Tema enda viiulimängu on jäädvustatud paljudel helikandjatel. Kümme aastat tagasi lõi Krista Sildoja  koos mõttekaaslastega Mooste rahvamuusikakooli, mida veab siiani. Tegu on ainulaadse, väga tugeva eramuusikakooliga. Krista on ka kooli õppekavade koostaja. Hiljaaegu tähistati ilusa kontserdiga kooli 10. sünnipäeva. 

31. Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad antakse üle 23. juulil  Obinitsa muuseumi õuel. 

Auhindu rahastavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Põlvamaa ekspertgrupp.  Auhinnatseremooniat toetab Põlva vallavalitsus. 

Lisainfo:

Tiia Viilu

Esimees 

Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts

hurdaselts@gmail.com

Rubriigid
Uncategorized

Põlvas avati mälestuskivi tuntud kunstnikule ja kirjanikule Jaan Vahtrale

23. mail avati Põlva Keskraamatukogu ees raamatukujuline mälestuskivi Jaan Vahtrale (1882-1947).

Mälestuskivi mõtte algatas 2021. aasta lõpul Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi toonane esimees Sirje Vill. Nimelt oli Jaan Vahtra seltsi eelkäija, omaaegse Põlva Rahvahariduse Seltsi loomise algataja (1907) ja esimese põhikirja koostaja. Ühtlasi oli Vahtra seltsi esimene näitejuht. Seltsi uus esimees Tiia Viilu rõhutas mälestuskivi avamisel, et koht Põlva Keskraamatukogu ees (endine seltsimaja) on väga sümboolne hoolimata sellest, et Jaan Vahtra 1910. aastal ehitatud majas enam ei tegutsenud, selts asus algaastatel Põlva leerimajas.

Avamisele oli tulnud palju huvilisi. Väga hea meel oli Jaan Vahtra tütre Ano Vahtra kohaloleku üle. Kivi avas Põlva vallavolikogu esimees Georg Pelisaar, kes väljendas heameelt veel ühe mälestusmärgi üle Põlvas. Ta rõhutas, et Jaan Vahtra oli väga andekas ja mitmekülgne inimene, kes küll pisut varju jäänud.

Kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets rääkis Jaan Vahtrast kui kunstikooli Pallas mõistvast ja muhedast õppejõust.

Harrastusnäitlejad Raimund Otsmaa, Andres Määr (Jaan Vahtra rollis mängis Vahtrale iseloomulikult akordionipala), Janno Rüütle ja

Jan-Mattias Kottise esitasid katkendi Sirje Villa näidendist “Kuldne laev”, mis kujutab Jaan Vahtra eluteed. Katkendi seadis Helje Põvvat. Mälestuskivi pühitses EELK Põlva Maarja koguduse abiõpetaja Jaak Pärnamägi. Pühitsemise järel paluti huvilised seltsi ruumidesse kohvilauda ja vestlusringi. Enn Lillemets ja ajaloolane Kersti Taal rääkisid Jaan Vahtrast veel palju huvitavat. Tema suureks sooviks oli saada kunstnikuks, mis ka täitus. Kunstniku tööde täielikku ülevaadet pole, palju neist võib olla erakogudes. Kuigi kehvades oludes sirgunud Jaan Vahtra tervitas 1905. ja 1917. aasta revolutsiooni, siis kommunist ta kindlasti ei olnud.

Mälestuskivi valmimist toetas Siseministeerium.

Põlva Keskraamatukogu näitusevitriinis on 5. juulini koostöönäitus Tartu Linnaraamatukoguga. Väljas on Jaan Vahtra kirjutatud ja illustreeritud raamatud ning muudki huvitavat.

Lisainfo:

Tiia Viilu

Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsi esimees

Tel: 5565 2363

Fotod: Külli Ots

Meediakajastus:

https://lounapostimees.postimees.ee/…/kirjanik-jaan…

https://vikerraadio.err.ee/1608594349/kultuuriuudised

Rubriigid
Uncategorized

Jaan Vahtra mälestuskivi avamine

Rubriigid
Uncategorized

Hurda Seltsi Kodulookonverents 2020

Põlva Jakob Hurda Seltsi Kodulookonverents, mis oli pühendatud rahvajutuaastale: külas olid Võru näitleja Silvi Jansons, Põlva Seto Seltsi leelokoor Madara ja Põlva Linna Harrastusteater. Põlvamaa Omavalitsuste Liidu poolt anti üle Sirje Villale Põlvamaa teenetemärk.

Rubriigid
Uncategorized

Mart Laarile ja Eela Jääle anti üle Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad

Jakob Hurda nimeline Põlva rahvahariduse selts andis 29. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna.

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinda antakse välja, et jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust nii vabariigis kui Jakob Hurda kodukandis Põlva maakonnas. Žürii otsusega sai 2020. aasta Jakob Hurda rahvuskultuuri vabariikliku auhinna Mart Laar ja maakondliku rahvakultuuri auhinna pälvis Põlvamaa kogukonnavedur Eela Jää.

Auhinnatseremoonia toimus 3. septembri keskpäeval Eesti Panga muuseumis.