Anar Anijalg tähistas hiljuti juubelipäeva

ANAR ANIJALG kuulub Põlva Linna Harrastusteatri asutajaliikmete hulka ja  on loomuliku ande tõttu mänginud enamasti pearollides, olgu jutt talutütar Ainost  August Mägi loos “Vend venna vastu” või Jüri Georg Kimmeli vanem tütar Heli Lääne “Jumalasulasest”, Jakob Hurda õde Eeva vabaõhuetendustest  “Jalutuskäik Jakobiga” ja “Kas karjapoiss jääb kuningaks?” ning Jakob Hurda abikaasa Jenny kammernäidendist  “Jumalaga, härra pastor!”, Linda Kurvits dokumentaaldraamast “Oskar ja Linda”, kunstnik-kirjanik Jaan Vahtra ema vabaõhuetendusest “Kuldne laev” jms

Tundub, et teater elab tema hinges algusest peale, sest eelnevalt on ta  tõusnud  vabariiklike autasude saajate sekka kui etleja. Meenutagem vaid tema suurepärast esinemist Brechti “Laste ristiretkes” või Underi romantilist luulet lugedes. 

Kui peaksime endi hulgast leidma kõige parema luulelugeja, siis pälviks, arvan,  selle tiitli just Anar Anijalg, sest tema suus hakkab luule loomulikult elama. Teda on naudinguga kuulatud nii suurtes kui väikestes saalides ja alati on ta pälvinud kiidusõnu.

MEISTER! Aga selleks ei saada, selleks sünnitakse. Temaga koos lavale minna on lahe, nagu usaldusväärse partneriga ikka. Temaga koos laval olla on rõõm, sest meistri töö on meistritöö. Rääkimata sellest, et  lastetükkides on ta üks etenduse hingedest. Sageli öeldakse, et just tema värvib tüki. Ja seni on ta teinud seda kenasti.

Jõudu tulevikuks! 

Põlvas tähistati Jakob Hurda mälestuspäeva

Jakob Hurda Selts tähistas 12.jaanuaril oma nimikangelase mälestuspäeva.
1934.aastal kirjutas Jakob Hurda väimees Aleksander Mohrfeldt: “Vägevad kuningad valitsevad paljude maade ja suurte rahvahulkade üle. Jakob Hurda valitseda oli 3 valdkonda: usuteaduse, keeleteaduse ja rahvaluule vald. Usuteaduse vallas kutsuti teda kandidaadiks, keeleteaduses doktoriks ja rahvaluules oli ta oma eluajal nimeta. Pärast surma, matustel sai ta rahvaluule alal aunime KUNINGAS.”
Seltsi juhatuse esimees Sirje Vill vahendas kuulajatele suurmehe elukaare lõpupäevade traagilisust ja kurbust. Pikamalt peatus ta aga Jakob Hurda ja tema arvukate kaastööliste kogutud vaimuvaral, kõneldes teemakohaselt just matustega seotud uskumustest, mis valdavalt pärit kõige kommeterikkamast paigast Eestimaal: Põlva kihelkonnast ja Vanalt-Võromaalt.
Seltsi asjuri Niina Siirmanni eestvõttel süüdati küünlad Jakob Hurda ausamba jalamil suurmehe 110.surma-aastapäeval.