jaanuaril peeti Põlvas traditsioonilist Jakob Hurda (1839-1907) mälestuspäeva. Esimest korda said Mäe tänaval Jakob Hurda ausamba juures kokku Põlva Jakobi Kooli pere ja Jakob Hurda Seltsi rahvas. Üheskoos süüdati küünlad ja mälestati seltsi nimitegelast ning tema aatekaaslast Lydia Koidulat (1843-1886), kelle sünnist möödus jõululaupäeval 180 aastat. (Vana kalendri järgi sündis meie Koidulaulik küll 12. detsembril.) Lydia Koidula ja Jakob Hurt said tuttavaks 1864. aastal ja hoidsid sidet üle 20 aasta. Ehk oli nende vahel pisut romantikatki. Elu viis suurvaimud kokku Eesti Postimehe toimetuses, esimesel üldlaulupeol ja paljudel teistelgi ärkamisaja ettevõtmistel. Kohtuti kodumaast kaugemalgi. Kroonlinnas elanud Lydia Koidula külastas Hurtade peret Peterburis. Nad pidasid ka kirjavahetust, mis kahjuks pole säilinud. Meenutuste järel kandis Helje Põvvat ette Koidula luuletuse „Puhtad pihud“. 1881. aastal loodud isamaa-armastusele kutsuv tekst kõlab väga tänapäevaselt. Helilooja Artur Kapp, samuti väga rahvuslik autor, on loonud sugestiivse viisi ja nii on tegu ka tuntud koorilauluga. Ausamba juurest siirduti Maarja kirikusse, kus külmale ilmale kohaselt kulus ära tassike teed. Seejärel juhatas koguduse õpetaja Toomas Nigola sisse stendinäituse „Jakob Hurt ja kodukant“ avamise. Näituse idee autor ja koostaja oli Jakob Hurda Seltsi esimene esimees Rein Vill (1944-2007), kelle sünnist möödus 21. jaanuaril 80 aastat. Teenekas kultuuritegelane ehitas ekspositsiooni (viiel stendil) üles pilt-pildi, fakt-fakti ja lõik-lõigu haaval. Tema abilistena väärivad märkimist kauaaegne seltsi asjur Niina Siirmann ja keskraamatukogu raamatukoguhoidja Iisi Puusepp. Näituse valmistas Tartu firma Seri Disain. Priit Pajusalu, firma juht toona ja praegu, on meenutanud, et stendi (metall)konstruktsiooni töötasid nad ise välja. Näitus avati pidulikult 15. jaanuaril 2007 Himmaste külakeskuses Jakob Hurda 100. surma-aastapäeva tähistamisel. Himmastes oli näitus 17 aastat, nüüd otsustasid seltsi juhatuse liikmed selle Põlvasse tuua. Näituse õnnistas Toomas Nigola. Ühtäkki astus käärkambrist välja suure habemega Jakob Hurt (Ilmar Tagel) kohtumaks kunagise Põlva pastori Jüri Kimmeliga (Janno Rüütle). Kahe mehe vahel arenes huvitav ja humoorikas dialoog, mida kokku sättida aitas Eela Jää. Selgus, et Jakob kool oli olemas juba paarisaja aasta eest, sest Lepa talu (Jakob Hurda sünnitalu) kambris anti lastele kooliõpetust põlvkondade kaupa. Mõnus aasimine näitas, et ajaloolistel tegelastel on tänapäeva asjadest selge pilt, ei jäänud käsitlemata vastavatud Põlva nutiteegi. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liige, ajakirjanik ja ajakirjandusteadlane Maarja Lõhmus adresseeris oma sütitava sõnavõtu õpilastele. Nüüdsest on põlvalastel ja meie külalistelgi hea võimalus tutvuda informatiivse ja ilusa näitusega „Jakob Hurt ja kodukant“ Maarja kirikus.
Teisipäeval, 12. detsembril toimus Savi talus seltsi jõulupidu. Meie armas Eela koos päkapikk Sirjega olid katnud meile kauni ja väga maitsvate toitudega peolaua.
Muusikat tegid Hanna Lisette Sellis ja Anette Vaino ning loomulikult külastas seltsilisi Jõuluvana, kelle kingikoti oli täitnud Tartu Mill.
21. novembril olid huvilised palutud Jakob Hurda Seltsi kodulooõhtule keskraamatukokku. Kodulootöö ja Jakob Hurda pärandi tutvustamine on seltsis juba aastakümneid väga tähtis.
Õhtut alustas Põlva Gümnaasiumi abiturient Kaspar Karolin, kes kandis ette Andrus Kiviräha lõbusa, üksiti sügavmõttelise pala „Kirjanikud valimistules“.
Seejärel sai sõna ajaloolane ja kodu-uurija Milvi Hirvlaane, kes on seltsi kauaaegne väga hea abiline. Kanepist pärit Milvi pajatas kõigepealt mõnusalt, kuidas ta Võru keskkoolist äsjaloodud Põlva sõsarkooli üle toodi ja esimest korda setukaga uude kooli sõitis. (Värskes rajoonilinnas taheti tingimata keskkool asutada.) Põlvas õppida oli tore, üksteisele pandi (loomulikult heatahtlikud) hüüdnimed. Paljudest lennukaaslastest said õpetajad. Milvigi, kes palju aastaid töötas Tartu Ülikoolis, alustas omal ajal Tilsi Lastekodus. Kodukandist on Milvi Hirvlaane avaldanud palju raamatuid. Hiljaaegu andis Kanepi Laulu Selts välja tema „Jõksi raamatu“, mis kajastab põhjalikult ja mitmekülgselt ka naaberkülade Heisri, Mõndsi, Mügra, Naha, Piigandi, Karste, Kella ja Kaagvere ajalugu ning tänapäeva. Eriti väärtuslikuks teeb raamatu koolmeister August Tina Jõksi küla 1850ndatest kuni 1970ndate lõpuni käsitlevate uurimuste avaldamine. (Illustreeritud käsikirjad on hoiul ERM-is.) Milvi Hirvlaane rõhutas oma esinemises Jakob Hurda seltsi kodulookogumiku „Minevikumälestusi“ (kuus osa) tähtsust kodukandi ajaloo talletamisel.
Kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss kahjuks kohale tulla ei saanud, aga pidas ettekande „Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt sõprade ja vastandujatena ärkamisaja keerises“ vapralt e-keskkonnas. Kaht suurkuju sidus eeskätt aadetel (emakeele arendamine, Aleksandrikooli liikumine jne), aga ka ühisel vembutamisel põhinev sõprus. See hakkas aga mõranema eelkõige religiooni ja kirikusse suhtumise pinnal. Omavaheline kokkuleppe, et Jakobson võib kritiseerida küll kiriku vigu, mitte kirikut põhimõtteliselt, ei pidanud. 1880ndatel taandus Jakob Hurt rahvuslikust liikumisest, asus elama ja tööle Peterburi ning algatas vanavara suurkogumise. Kõneleja juhtis tähelepanu sellele, et meeste kirjavahetus on Eesti Kirjandusmuuseumis tallel ja pakub kindlasti uurijatele veel palju huvitavat.
Järgmisel suvel etendub Lutsu Teatris Aidi Valliku näidend „Eesti päästmine“ Ivo Eensalu lavastatuna, mis ärkamisaja suurkujusid humoorikalt kujutab. Publiku ette astuvad Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson ja teisedki värvikad kujud.
Kodulooõhtu lõpetas Eesti Kultuuriseltside Ühenduse tegevjuht Liina Miks huvitava ülevaatega ühenduse tegevusest. Jakob Hurda Selts on kodumaiseid ja väliseesti seltse koondava ühenduse asutajaliige aastast 1997.
ERMi koolitus- ja teabekeskuse juhataja Ellen Värv ja elupõline Põlvamaa õpetaja Urve Järg.
Auhinnatseremoonia peeti Jakob Hurda saali fuajees, mis oli väga tähenduslik. Suurmehe tähtsust meie kultuuriloos ja ERMi loomisel rõhutasid oma avasõnades ERMi direktor Kertu Saks ja Põlva abivallavanem Koit Nook. Tervituskõne pidas Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei.
Auhinnad andsid laureaatidele üle Koit Nook, Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esimees Tiia Viilu ja juhatuse liige Janno Rüütle.
Ellen Värv kõneles sellest, kuidas suurepärase ajalooõpetaja suunamisel temast etnoloog sai ja loomulikult oma tööst, mille keskmeks on rõivastus, eeskätt rahvarõivad. Ellen Värv rõhutas, et juba neli suurt laulu- ja tantsupudu järjest on ERM Tallinnas väljas olnud oma telgiga ja andnud väga palju nõu rahvariiete kandmiseks.
Urve Järg tänas talle omasel emotsionaalsel ja säraval kombel ning soovis kõigile kõike head. Viimast tegi ta võru keeles. Võru keele ja kultuuri õppe sisseseadmine koostöös Võru Instituudiga on olnud oluline tähis tema rohkem kui 60 aastat kestnud ja jätkuval pedagoogiteel.
Meeleolu lõi Põlva Muusikakooli rahvamuusikakapell lõõtsamaestro Heino Tartese juhendamisel.
Auhinnatseremooniat juhtis Janno Rüütle.
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinda annab välja Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts, rahastajateks Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Põlvamaa ekspertgrupp.
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts annab traditsiooniliselt välja kaks auhinda. Ülevabariigilise auhinna pälvib Eesti Rahva Muuseumi koolitus- ja teabekeskuse juhataja, etnoloog Ellen Värv. Põlvamaa esindajana tunnustatakse elupõlist pedagoogi Urve Järgi.
Ellen Värv on töötanud Eesti Rahva Muuseumis üle 35 aasta südame, hinge ja suure tarkusega eesti rahvakultuuri kogumise, säilitamise, uurimise ja õpetamise nimel. Uurimistöös on tema peamiseks valdkonnaks olnud rahvarõivad. Ta on aastakümneid õpetanud kõrgkoolides. ERMi uues hoones on ta loonud hästi toimiva süsteemi, mis hõlmab rahvakultuurialaseid teaduspõhiseid konsultatsioone, rahvarõivakooli, kursusi ja õpitubasid. Väga palju konsultatsioone anti äsjapeetud XIII noorte laulu- ja tantsupeo eel nii muuseumis kui ka kohtadel, eesmärgiga tõsta teadlikkust rahvarõivaste kandmisel. Ellen Värvi on uurijana köitnud ka 20. sajandi rõivastus ja nõukogude perioodi argielu. Näiteks on tema kureerimisel valminud ERMi püsinäitusel „Kohtumised“ rahvakultuuri osa „Talu elu, talu ilu“ ning näitusel „Õige keha, vale keha“ ajaloolise keha ja rõivastuse alateema. Samuti on ta olnud aktiivne Virumaa materjalide kogumisel ning kuulunud kultuuriprogrammi „Virumaa pärimuskultuur“ eestvedajate hulka. Ellen Värvi sulest on ilmunud kümneid rahvarõivaste üldiseid ja üksikteemade käsitlusi ja muutuste analüüse.
Urve Järg on palju aastakümneid pedagoogina töötades pidanud mitmesuguseid ameteid – õpetaja, õppejuht, tugiisik. Õpetamisel on ta juhindunud üldõpetusest ja ainetevahelisest lõimingust. Ta on olnud Mammaste algkooli loomise juures ja algatanud koos koolipere ja kohaliku kogukonnaga palju toredaid traditsioone. Väga oluline on olnud võru keele ja kultuuri õppe sisseviimine koostöös Võru instituudiga. Urve Järg pani õla alla ka Põlva Jakobi kooli rajamisele. Urve on suurepärane harrastusnäitleja, kes õppinud Vanemuise teatri draamastuudios, laulnud teatri ooperikooris, etendanud Põlva linna harrastusteatris kandvaid rolle ja tegutsenud sõnakunstnikuna. Urve tõmbab oma sütitava pillimängu (temaga kuulub kokku väike akordion) ja lauluga käima iga peo – ta on armastatud peo- ja õhtujuht. Urve Järgi töö- ja kogemustepagas on mitmekülgne ja aukartustäratav. Auhindu antakse välja 32. korda, rahastajaks Eesti Kultuurkapital. Auhinnad antakse üle 25. juulil kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Jakob Hurda saali fuajees.
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts
Lisainfo: Tiia Viilu Esimees Tel: 5565 2363 E-post: hurdaselts@gmail.com
Põlva linna keskväljakul toimus 8. juulil meeleolukas Rahvustoidufestival, mis tõi kokku kodukokad ja toiduettevõtted ja mille raames leidis aset omavalmistatud roogade festival.
J. Hurda nimelise Rahvahariduse Seltsi korraldatud Rahvustoidufestivali sai degusteerida ja kaubelda omavalmistatud roogade ning toodetega ning samuti toimus konkurss, kus osalesid Jakob Hurda kunagised lemmikmaitsed: koduleib, karask, sõir ja koduvein.
Koduleiva konkursile esitati 25 leiba ja pingerida kujunes järgmiseks
I koht TERJE LIHTSA
II koht NELE KAHRE
III koht TILLU KOHVIK
Külade leib
I koht HENNA HARGATS Kioma küla
II koht TERJE LIHTSA Karilatsi küla
III koht ERKO JAKOBSON Lutsu küla
Eriauhinnad:
väga erilise serveerimise eest pälvis MOONIKA LILL
väga klassikalise koduleiva eest AIVAR TÄPSI.
Sõira konkursile laekus 9 sõira ja pingerida kujunes järgmiseks:
I koht SIGNE LÕHMUS
II koht AILE MÄLLO
III koht ANU VALLNER, kelle sõir oli žürii hinnangul kõige jakobhurdalikum.
Eripreemiad:
klassikalise sõira eest HILLE MADISSOON
HEIKKI HIOVÄIN
Karaski konkursile laekus 15 karaskit, kus pingerida kujunes järgmiseks:
I koht TIIA KOKMAN-KONSAP
II koht MARGIT ÕKVA
III koht SIRJE KUKK
Erpreemiad:
TRIINU VÕSU
KRISTIINA HIOVÄIN
Veini konkurss:
I koht LEHARI JÄRG
II koht VILLU PÄRTNA
III koht TOOSIKATSI OÜ
Eripreemiad:
KERSTI SEEME parima mustsõstra koduveini eest
LEANDER KONKS Põlvamaa viinamarjadest pruulitud veini eest
SA RÄPINA INKUBATSIOONIKESKUS eriliste maitseomaduste eest
PUBLIKUPREEMIAD
LEIB – AIVAR TÄPSI
KARASK – HILLA MADISSOON
SÕIR – AILE MÄLLO
VEIN VILLU PÄRTNA -geograafiliselt kõige kaugem osaleja!
Kõigile konkursil osalejatele kingiti Põlva rahvariide seelikutriibuline põll. Jakob Hurda Rahvahariduse Selts tänab kõiki konkursil osalejaid!
4. juunil 2023 tähistati Eesti lipu 139. aastapäeva. Hommik algas piduliku lipuheiskamisega Pika Hermani tornis, millel osalesid mitmed olulised isikud ning organisatsioonid. Sündmusel kõnelesid Riigikogu esimees Lauri Hussar, Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei ning õnnistussõnad lausus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.
Piduliku lipuheiskamise ajal olid kohal ka Tallinna Inglise Kolledži ja Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esindajad, kes assisteerisid lipu heiskamisel. Jakob Hurda Seltsi poolt läkitati torni seltsi noorim liige Jan-Mattias Kottise.
Riigikogu ja Eesti Lipu Selts kinkisid Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsile EESTI LIPU piduliku kandelipuna. Lipu võttis vastu ja tänusõnad ütles seltsi juhatuse esimees Tiia Viilu.
Nende kohalolu näitab nende organisatsioonide olulist panust ja pühendumust Eesti lipu päeva tähistamise ning rahvusliku identiteedi edendamisse.
Eesti lipp on oluline sümbol, mis sümboliseerib Eesti rahvast ja nende ühtsust. Lipu heiskamine ja selle austamine on aastate jooksul saanud traditsiooniks, mis ühendab eestlasi nende riigi ja kultuuri ümber. Lipu päev on eriline aeg, et tähistada lipu sünnipäeva ja väärtustada selle sügavat tähendust.
Eesti lipu 139. aastapäeva tähistamine toob esile rahva ühtekuuluvuse ning austuse meie rahvuslike sümbolite vastu. See on aeg, mil saame mõelda meie riigi ajaloole ja saavutustele ning tunda uhkust oma päritolu üle.
