Jakob Hurda nimeline Rahvahariduse Selts

Hurda seltsi algus

1905.–1907. a. revolutsiooni tagajärjel vabamaks muutunud oludes hoogustus Eestis seltsiliikumine. Tollane Metste koolmeister Jaan Vahtra kujundas koos mõttekaaslastega Kioma karskusseltsist „Kindlus“ haridusseltsi, mis hakkas tegutsema Põlvas.
Põlva Rahvahariduse Seltsi põhikirja kinnitas Liivimaa kuberner 5. juulil (ukj. 18. juulil) 1907. a. Seltsi avakoosolek peeti 23. septembril (ukj. 6. oktoobril) 1907. a. Põlva leerimajas. Seltsi eestseisuse  esimeheks valiti Põlva kooliõpetaja Toomas Toiger (1874–1913). Seltsi rahvarohkel avapeol leerimajas 26. detsembril 1907. a. (ukj. 13. jaanuaril 1908) etendati Minna Canthi rahvatükki „Ronila talus“.  1908. a. asutati seltsi raamatukogu. 1910. a. ehitati kogu kihelkonna ühisjõul vaid poole aastaga suur ja ilus seltsimaja, mille projekti autoriks oli seltsi asutajaliige, taluperemees ja ehitusettevõtja Jaan Plado (1876–1941).
Seltsi põhitegevuseks kujunes näitekunstiharrastus. Valmis üle 150 lavastuse, väga hinnatud olid eesti algupärandid. Sõnalavastuste kõrval viljeldi ka operetti. Seltsi juures tegutsesid sega- ja meeskoor ning koguni sümfooniaorkester. Aastatel 1912–1914 ja 1932 peeti seltsimaja taga mäeveerul laulupidusid. Seltsimajas korraldati mitmesuguseid kursusi, sealhulgas kaks kahenädalast näitekunstikursust (1926 ja 1937). Kõige kauem, aastatel 1909–1923 ja 1927–1931, juhtis seltsi tegevust Tilsi veski omanik Karl Niitov (1864–1954). Selts kuulus Eesti Haridusliitu. Pöördelise 1940. aasta novembris  Põlva Rahvahariduse Selts likvideeriti.
33 aastat kestnud sisukas tegevus ei möödunud jälgi jätmata. Edasi kandusid  tugevad isetegevustraditsioonid. Seltsi aineliseks pärandiks Põlva ja ümbruskonna rahvale on seltsimaja. Kuigi ehitustööde ajal arvanud mõnigi, et kirikukõrtsi varemetele kerkiv hoone kultuuritemplina kaua vastu ei pea, on aeg tõestanud vastupidist. Sõjajärgsest ajast kuni 1991. a. asus siin algul rahva-, hiljem kultuurimaja. 1996. a. kolis renoveeritud majja Põlva Keskraamatukogu.

Seltsi taasloomine

Nõukogude aeg seltsitegevust ei soosinud, uue hoo andis Eesti taasiseseisvumine. Rein Vill otsustas 1995. a asutada Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts, mis jätkab Põlva Rahvahariduse Seltsi tööd. Seltsi asutamiskoosolek toimus 27. novembril 1995. a. Põlva Kultuurikeskuses. Seltsi juhatuse esimeheks valiti Rein Vill.
Põlva lähedalt Himmastest pärit rahvusliku suurmehe Jakob Hurda (1839–1907) mälestust on väärtustatud mitmeti. Oma tegevust lõpetav Põlvamaa Kultuurifond delegeeris seltsile 1991. a. asutatud Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna väljaandmise. Alates 1996. a. on selts tunnustanud paljusid Põlvamaa ja kogu Eesti pärimuskultuuri viljelejaid, uurijaid ning arendajaid. Igal aastal antakse välja kaks auhinda, mida on rahaliselt toetanud Eesti Kultuurkapital ja selle Põlvamaa ekspertgrupp ning Kultuuriministeerium. 1999. aasta kuulutati  Jakob Hurda aastaks. J. Hurda pärandit on tutvustatud trükiste kaudu, millest kõige olulisem on „Jakob Hurt ja kodukant“ (1999),  koostajad Kadri Tamm ja Rein Vill.  Suurmehe eluloo ainetel on Sirje Vill kirjutanud ja lavastanud dokumentaalnäidendid „Jalutuskäik Jakobiga“ (2001), „Kas karjapoiss jääb kuningaks?“ (2003) ja „Jumalaga, härra pastor“ (2007). Mängukohtadeks on Põlvas olnud  Maarja kirik, kalmistu, leerimaja ja kultuurikeskus  ning Himmastes J. Hurda sünnitalu (Lepa talu) ase, algkooli õu ja külakeskus. 2008. aastal mängiti lavastust „Jumalaga, härra pastor!“ Peterburis  sealsetele eestlastele. 2009. aastal ilmus trükist Sirje Villa näidendikogumik „Põlvamaa  parimad pojad“.
Seltsi tegevuse üheks põhivaldkonnaks on vabahariduskoolitus. Seltsi juurde 1999. aastal asutatud Põlva Rahvakoolis pakutakse enesetäiendamisvõimalust (olenevalt õppeaastast) viiel kuni seitsmel kursusel.  Kõige kauem on läbi viidud kursusi „Käsitöö ja olme”, „Naine muutuvas ajas” ning kodu-uurijate kursust. Rahvakool on kaasatud ka Eesti Vabaharidusliidu europrojektidesse. Selts koondab maakonna kodu-uurijaid, ühistöö tulemusena on avaldatud kolm Põlvamaa kodulookogumikku „Minevikumälestusi“ (1998, 2000, 2005). Kirjastamine ongi olnud üks seltsi põhiülesandeid ja nii on seltsi trükiste skaala väga lai, ulatudes postkaartidest selliste kaalukate  raamatuteni, nagu „Põlvamaa muistendid“ (2003, kordustrükk 2007), Rein Villa „Põlva laulupeod 150“ (2006) ning Sirje ja Rein Villa koostatud fotoalbum „Põlva eile ja täna“ (2008). Koduloopäevadega on meeles peetud Põlvaga seotud kultuuritegelasi ja ajaloosündmusi. Mitu koduloopäeva on pühendatud Põlva Rahvahariduse Seltsi tegelastele: näitejuht, hilisem tuntud sõjaajaloolane Oskar Kurvits (1888–1940), legendaarne näitejuht ja näitleja Eduard Tamm (1888–1984), tuntud laulupedagoog Arno Niitof (1904–1989), kes õpetas laulmist ka seltsis, ja Jaan Vahtra.
Tihedat koostööd tehakse Põlva Linna Harrastusteatriga. Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses on avatud püsinäitus Põlva ajaloost. Selts on kaasa aidanud ka Põlva laulupeotraditsioonide arendamisele. Seltsi peakorraldusel on toimunud kolm suurpidu Intsikurmus: tantsupidu „Põlvamaa polkat põrutagem” (1997), Põlvamaa rahvapidu (2002) ning  Põlva laulu- ja tantsupidu „Rõõm ajas“ (2005), mis oli pühendatud Põlvas 1855. a. peetud esimesele laulupühale, teadaolevalt esimesele eestlaste laulupeole.
J. Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts kuulub Eesti Vabaharidusliitu ja on 1997. a. loodud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse asutajaliige. 2007. a. jaanuaris kolis selts Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusest  kunagisse seltsimajja. 2007. a. septembris valiti seltsi esimeheks Sirje Vill.
2008. aasta hilissügisel ostis selts Lepa talu, mida on juba taastama asutud.