jaanuaril peeti Põlvas traditsioonilist Jakob Hurda (1839-1907) mälestuspäeva. Esimest korda said Mäe tänaval Jakob Hurda ausamba juures kokku Põlva Jakobi Kooli pere ja Jakob Hurda Seltsi rahvas. Üheskoos süüdati küünlad ja mälestati seltsi nimitegelast ning tema aatekaaslast Lydia Koidulat (1843-1886), kelle sünnist möödus jõululaupäeval 180 aastat. (Vana kalendri järgi sündis meie Koidulaulik küll 12. detsembril.) Lydia Koidula ja Jakob Hurt said tuttavaks 1864. aastal ja hoidsid sidet üle 20 aasta. Ehk oli nende vahel pisut romantikatki. Elu viis suurvaimud kokku Eesti Postimehe toimetuses, esimesel üldlaulupeol ja paljudel teistelgi ärkamisaja ettevõtmistel. Kohtuti kodumaast kaugemalgi. Kroonlinnas elanud Lydia Koidula külastas Hurtade peret Peterburis. Nad pidasid ka kirjavahetust, mis kahjuks pole säilinud. Meenutuste järel kandis Helje Põvvat ette Koidula luuletuse „Puhtad pihud“. 1881. aastal loodud isamaa-armastusele kutsuv tekst kõlab väga tänapäevaselt. Helilooja Artur Kapp, samuti väga rahvuslik autor, on loonud sugestiivse viisi ja nii on tegu ka tuntud koorilauluga. Ausamba juurest siirduti Maarja kirikusse, kus külmale ilmale kohaselt kulus ära tassike teed. Seejärel juhatas koguduse õpetaja Toomas Nigola sisse stendinäituse „Jakob Hurt ja kodukant“ avamise. Näituse idee autor ja koostaja oli Jakob Hurda Seltsi esimene esimees Rein Vill (1944-2007), kelle sünnist möödus 21. jaanuaril 80 aastat. Teenekas kultuuritegelane ehitas ekspositsiooni (viiel stendil) üles pilt-pildi, fakt-fakti ja lõik-lõigu haaval. Tema abilistena väärivad märkimist kauaaegne seltsi asjur Niina Siirmann ja keskraamatukogu raamatukoguhoidja Iisi Puusepp. Näituse valmistas Tartu firma Seri Disain. Priit Pajusalu, firma juht toona ja praegu, on meenutanud, et stendi (metall)konstruktsiooni töötasid nad ise välja. Näitus avati pidulikult 15. jaanuaril 2007 Himmaste külakeskuses Jakob Hurda 100. surma-aastapäeva tähistamisel. Himmastes oli näitus 17 aastat, nüüd otsustasid seltsi juhatuse liikmed selle Põlvasse tuua. Näituse õnnistas Toomas Nigola. Ühtäkki astus käärkambrist välja suure habemega Jakob Hurt (Ilmar Tagel) kohtumaks kunagise Põlva pastori Jüri Kimmeliga (Janno Rüütle). Kahe mehe vahel arenes huvitav ja humoorikas dialoog, mida kokku sättida aitas Eela Jää. Selgus, et Jakob kool oli olemas juba paarisaja aasta eest, sest Lepa talu (Jakob Hurda sünnitalu) kambris anti lastele kooliõpetust põlvkondade kaupa. Mõnus aasimine näitas, et ajaloolistel tegelastel on tänapäeva asjadest selge pilt, ei jäänud käsitlemata vastavatud Põlva nutiteegi. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liige, ajakirjanik ja ajakirjandusteadlane Maarja Lõhmus adresseeris oma sütitava sõnavõtu õpilastele. Nüüdsest on põlvalastel ja meie külalistelgi hea võimalus tutvuda informatiivse ja ilusa näitusega „Jakob Hurt ja kodukant“ Maarja kirikus.
