Hando Runnel on üks Eesti rahvuslikke suurkujusid, kelle looming ja ühiskondlik tegevus on
jätnud sügava jälje Eesti kultuurilukku. Alates 1960. aastatest kuni laulva revolutsioonini oli
ta üks olulisemaid eesti luuletajaid, kelle looming aitas hoida ja tugevdada rahvuslikku
identiteeti. Eesti keele püsimise ja eetiliste väärtuste kandjana tegutses ta järjekindlalt ning
vankumatu veendumusega.
Taasiseseisvumise ajal laienes Runneli roll ühiskonnas veelgi. Ta osales aktiivselt Eesti
Vabariigi põhiseaduse loomisel, kuuludes Põhiseaduslikku Assambleesse. Pärast riikliku
iseseisvuse taastamist pühendus ta kirjastustegevusele, asutades 1992. aastal kirjastuse
Ilmamaa.
Eriti märgilise panusena algatas ta raamatusarja „Eesti mõttelugu“, mis on aidanud taastada ja
tutvustada Eesti vaimset pärandit ning täita ideelist tühimikku, mille jättis nõukogude
okupatsioon. Sarjast on kujunenud üks olulisemaid Eesti kultuuriloo talletajaid.
Hando Runnel oli ka esimene vabade kunstide professor Tartu Ülikool juures aastatel
1992–1993 ning ta on Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Luuletajana on ta jätkanud
aktiivset tegevust ka hilisematel aastatel, avaldades järjepidevalt uusi luulekogusid.
Oluliseks on olnud ka tema koostöö Jakob Hurda Seltsiga ning pühendumine eesti kultuuri ja
rahvusliku mõtte kandmisele.
Viimati muudetud 04.07.2026.
