Categories
Hurda selts Hurda talu taastamine

Folkloorikuninga rahvustoidufestival tuleb taas

22.märtsil istus koos seltsi aktiiv, et panna maha märgid suviseks suurpeoks, folkloorikuninga rahvustoidu festivaliks. Omapoolseid soovitusi jagas festivali patroon Ester Tuiksoo.

Kohtutakse veel mitu korda, sest 27.juulil Jakob Hurda sünnitalus Himmastes asetleidev üritus nõuab palju tööd.

Põlva Vallavalitsust esindas kulutuurispetsialist Eve Sokk.

Categories
Hurda selts Hurda talu taastamine

Mälestasime seltsi nimikangelast Jakob Hurta, nautisime Meelika Hainsoo rahvalaule

13.jaanuar 1907 tähistab Jakob Hurda manalasse varisemist ning on meie seltsile märgiks mälestuspäeva pidada. Päikeselisel talvepäeval süütasime Jakob Hurda ausamba jalamil küünlad ja asetasime leinaseade. Kõneles seltsi juht Sirje Vill, kes “viis” mälestusmiitingule kogunenud Peterburi, 1905.aasta revolutsioonitormi, mil Hurda pere elas Neevalinnas ning Jakob Hurt pühendus eestlaste “vanavara” kogumisele ning oma koguduse teenimisele.

Hiljem kohtuti seltsimajas rahvalaulik Meelika Hainsooga Karulast, kes tutvustas trükisooja pärimuslaulikut “Õnnõkõn siin tsõõrin olla’ ”- valikut Kagu-Eesti omaaegsetest laulumängudest. Sellelt kohtumiselt jäid hinge helisema Meelika Hainsoo rahvaviisid ning meelde tema lubadus tulla meile vanu laulumänge õpetama. Aga seminari tarvis kohtume Hurda sünnitalus juba juunikuu lõpus.

Mälestuspäeva lõpetasid Jakob Hurda lähisugulased Himmastest (pr.Liina Kähr oma õega), kes siirdusid kalmuaeda, et süüdata küünlad Jakob Hurda ema ja isa haual.
EELA JÄÄ

Üritust sponsoreeris Põlva Vallavalitsus.

Categories
Hurda selts Hurda talu taastamine

Talgupäev Lepa talus

Kui aruandekoosolekul kokku lepiti “Teeme ära!” talgupäeva, pakuti kõige paremaks ja sobilikumaks kokkusaamisajaks teisipäeva, 8.maid. Nii ka juhtus!

Tulid Estrid ja Heido Mägi, Niina Siirmann  ja siinkirjutaja.

Eriline kiitus aga perekond Jääle, kes ka oli oma rehade ja söögikotiga väljas. Arvo oli veel eelmisel päeval lebanud Maarjamõisa haigla neuroloogiaosakonnas, kust abikaasa Eela ta kõigepealt koju tõi ning siis juba Lepa tallu kaasa võttis.

Pärast lehtede riisumist istuti sauna eesruumis laua taga. Ning kes jõudis ära kiita Eela  kurke ja kärjemett, omasoolatud kilusid ja muhu leiba, 9-vägise tõmmist ja ebaküdooniajooki!

Kelle jalg seal õues tatsus, selle suu ka rõõmsalt matsus!

Categories
Hurda selts Hurda talu taastamine

Üllatuskingitus Jakob Hurda Seltsile

Eelmisel nädalal viibis Põlvas Toomas Kull Viimsist, kes andis meie seltsile üle üllatuskingituse. Tema raamat  “Eesti krooni originaalpangatähed 1991-2007” on pühendatud Eesti Vabariigi 100.sünnipäevale ning seda  on trükitud 100 eksemplari. Jakob Hurda nimelisele Põlva Rahvahariduse Seltsile kuulub 68.raamat ning sellekohane märge on kohe avalehel kirjas.

Üle maailma “rännanud” haruldasest väljaandest leiavad eestlased kõik armastatud Eesti rahatähed (siit ka põhjus, miks Jakob Hurda Selts pälvis selle suure au: mäletame  ju 10-kroonisel punast karva paberil Jakob Hurda pilti). Iga rahatäht on oma tsellofaani peidetud pesas; vahelehed, mille paber valminud (koguni Lõuna-Aasias) purustatud Eesti kroonide lisandiga – see kõik on käsitöö.  Imeline ja igati hoidmist väärt. Raamat  on pakendatud kaunisse karpi.

Enda tutvustamiseks ütleb Toomas Kull nõnda:

Olen Eesti Vabariigi kodanik, Eestis sündinud, kasvanud ja hariduse saanud ning siin pere loonud. Olen Eesti riigile väärtusi loonud ja Eesti riigilt  neid kuhjaga  vastu saanud. Siin saan tegelda  mulle sobivate  hobide ja harrastustega. Mind ümbritsevad kallid  ja südamlikud lähedased, head sõbrad ja kaasmaalased. Hingan Eestimaa puhast õhku, tarbin tervislikku  Eesti toitu, joon puhast, kodumaa pinnasest ammutatud vett. 2018.aasta on Eesti Vabariigile märgilise tähendusega. Soovin selle raamatu avaldamisega tähistada oma riigi auväärset sünnipäeva. Soovin austada oma riigi üht alustala – riigi oma maksevahendit EESTI KROONI.

Selts tänab Toomas Kulli lahke kingituse eest ja usub, et kunagi on see raamat aukohal Jakob Hurda sünnitalus Lepal, mida praegu koos vallavalitsusega taastatakse. Seni saab seda uudistada Jakob Hurda Seltsis (Põlva, Kesk 16 ).

Categories
Hurda selts Hurda talu taastamine

Huvitav väljapanek raamatukogus

28.märtsil avati Põlva raamatukogus näitus pealkirja all “Annetused Jakob Hurda sünnitalule”.

Väljas on eeskätt väga vanad raamatud: uudistaja leiab eest “Koli-ramatu” (1855), mille järgi õppis juba Jakob Hurt, aga ka suurmehe enda kirjutatud  väga rariteetse “Elu valguse” (1904), omaaegsed menukid, ent ka näiteks raamitud foto aastast 1933, kus peal kõik Põlva tookordsed leerilapsed. Olgu lisatud siin sedagi, et foto on tehtud Põlva leerimaja juures. See oli aga esimene kahekorruseline ehitis Põlvas üldse ja köitis vaatajaid oma imposantsusega. Samast aastast pärineb ka leeritunnistus ning Põlva kiriku raamitud vaade .

Aitäh perekond Mägile ning Aino ja Rein Villale.

Väga suur tänu Heili Aunapile, kes annetas  oma isa ja onu foto (koos teiste laulusõpradega). Teame Heili isa Adalbert Kiiski  eeskätt kui andekat dirigenti, aga pilt ning Heili kirjake selle juures räägib ühest võrratust meeskvartetist.

Saame teada sedagi,et Adalbert Kiisk lõpetas 1915.aastal  tsaariaegse Õpetajate Seminari. Põlva Koolis alustas ta tööd 1919, ent õpetas ka viiulit ja juhatas Põlva segakoori. Kui vaja, ristis lapsi ja mattis surnuid. Onu Arnold aga pidas talu, mis asub Põlva ja Himmaste vahel (üle raudtee kohe vasakule). Mõlemad vennad puhkavad viimast und Põlva kalmistul.

Kõiki annetusi ei  ole praegu veel eksponeeritud.  Südamliku tänu ütleb Jakob Hurda Selts aga kõigile lahketele annetajatele ning seekordse näituse ülesseadjale Riina  Hämelasele.

Categories
Hurda selts Hurda talu taastamine

UMA PIDO matkasellid Jakob Hurda sünnitalus ehk nende 4.matk Põlva kihelkonnas

Laupäeval, 2.detsembril tõid Merike Tigas ja Meelis Maidla Uma Pido matkasellid Jakob Hurda sünnitallu Lepale, kus seltsi juhatuse esimees Sirje Vill tutvustas meie rahvusliku liikumise suurkuju.

Sünnitalu taastamiskomitee tegevjuht Arvo Jää oli aga heisanud saabujate auks trikoloori ning avanud  restaureeritud hoonete uksed. Nii said matkasellid uudistada talu aita, keldrit ja saunamaja. Muidugi ei jäetud pärimata elumaja kohta.

Mis meil kosta? Loodame, et 2019.aastaks, kui eesti rahvuskultuuri austajad tähistavad Jakob Hurda 180.sünniaatapäeva, on ka elumaja taastatud (hävis tulekahjus  1975). Selle nimel teeb talu taastamiskomitee tööd.

Enam kui 150 matkajat jätkasid oma marsruuti edasi Taevaskoja poole…

Categories
Hurda selts Hurda talu taastamine

Seljataha sai 6.folklooripäev

17.mail sõitsid Himmastesse, Jakob Hurda súnnikúlla Põlva valla kõikide koolide folkloorihuvilised, kaasas oma head õpetajad, et kohtuda sellel kevadel juba 6.korda.

Teoks sai traditsiooniline folklooripäev meie noorõppurite sõna-, laulu-, tantsu- ja pilllimängu rõõmude kaudu. Selline on olnud Jakob Hurda Seltsi juhatuse liikmete nägemus, kuidas kaasata noori hurdalike väärtuste juurde, kuidas kasvatada endale järeltulijaid. Päeva peakorraldaja oli Kúlli Ots. Pidu juhtis Helje Põvvat. Tervitussónu lausus Põlva vallavalitsuse poolt haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aigi Tiks. Vallavalitsuse kultuurikomisjoni esimees Janno Rúútle oli juba varakult toonud kohale suussulavad kringlid, häid sponsoreid oli teisigi.
Ja siis läks see lahti!

Ūhisgúmnaasium astus õpetaja Hedvi Rebase juhendamisel ette võrukeelse ringi lastega, õpetaja Ulvi Pern lisas juurde lauljad, kanneldajad, plokkflöödimängijad!

Johannese Kool úllatas tundmatute pillidega ja kui imeliselt kõlasid nende esitatud rahvaviisid! Tublid olid noored sõnakunstnikud! Aitäh õpetajatele Riina Velmetile, Raili Toomele ja Anneli Kiudorvile.

Mammaste Kool oli hästi vapper oma järjekordseid tantse esitades (õpetaja Karin Simso). Kuulama panid end ka õpetaja Marju Lepassoni võru keele ringi lapsed.

Põlva Põhikooli esindasid õpetaja Mare Urbani käe all tegutsevad noored muusikud ning Hele Aia klassi sõnakunstnikud-noormehed.

Pidu oli tore, autasud olid vahvad ja sai bussiga sõita! – Nii útlesid úhe kooli esindajad olnu kohta. Tänu siinkohal veel kõigile õpetajatele, kelleta see kokkusaamine poleks olnud nii värvikas. Aitäh Põlva vallavalitsusele ja sponsoritele! Aitäh kõigile abilistele!

Categories
Hurda selts Hurda talu taastamine

Mis kuulub tänase seltsi päevakorda?

Jõulukuu alguses tähistas Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts taasasutamise 20.aastapäeva. Oluliseks peetakse nimikangelase Jakob Hurda elu ja aadete propageerimist, tema vaimse pärandi tutvustamist. Selles liinis on erilise tähtsusega suurmehe sünniaastapäeval temanimeliste kultuuripreemiate väljaandmine, millest üks jääb alati kodumaakonna säravale rahvakultuuritegijale, teise viib kaasa pärandkultuuriga tegeleja vabariigist või kaugemalt. Aitäh preemiate rahastajatele Eesti Kultuurkapitalile ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile.

Juba mitmeid aastaid on selts tegelnud Jakob Hurda sünnitalu restaureerimisega. Eriline toetus selle tarvis on tulnud Põlva vallalt. Seetõttu on kindel tunne kutsuda igal kevadel Himmastesse, Lepa tallu valla koolinoored traditsioonilisele folklooripäevale. Mitmel korral on ka suurmehe kultuuripreemia antud laureaatidele just Lepa talu pidustuste ajal.

Aga kõrge kultuuriloolise väärtusega on olnud ka kodulookonverentsid ja teemapäevad kohalike vaimuinimeste tutvustamiseks, samuti dokumentaalnäitemängud Põlva Linna Harrastusteatrilt, mis kõik on teeninud sama huvi.

Arvukalt on välja antud trükiseid Põlvast, rahvahariduse seltsist ja kohalikest kultuurikandjatest minevikus.

Niina Siirmanni eestvõttel on tegutsenud Põlva Rahvakool mitmete õppegruppidega.

Põlva Rahvahariduse Selts on Eesti Kultuuriseltside ühenduse asutajaliige, sest vana tõde – üheskoos on jõudsam edasi minna – kehtib siin täielikult. Selts kuulub ka Eesti Vabaharidusliitu.

Kõike seda rõhutasid külalisedki, kes peosaalis sõna palusid ja seltsi liikmeid lillede, kingituste ning tänukirjadega meeles pidasid. Selts tänab suure tunnustuse eest Eesti Kultuuriseltside ühenduse juhatust eesotsas Valter Haameriga, meie seltsi auliiget Tartust – Evald Kampust, Põlva Maavalitsust ja tema esindajat Helje Põvvatit, Põlva vallavanemat Georg Pelisaart, kultuurikeskuse esindajat Tauno Prangelit, keskraamatukogu direktorit Reet Kappot ja kõiki, kelle head sõnad lõid peosaalis kordumatult koduse meeleolu, kuhu sobis nii Anar Anijala õpetatud jõululuulekava, mille kandsid ette Anar Anijalg ise ning Salme Paabut, Kristi Virks ja Jan Mattias Kottise kui ka harrastusteatri meenutus sellesuvisest suurest tähtpäevast, kuidas 150 aastat tagasi moodustati Tartus Eesti esimene kultuuriselts Vanemuine. Mängisid Heido Mägi, Urve Järg, Ave Kägo, Ilmar Tagel, Jaanus Liblik ja Janno Rüütle.
Soojad tänusõnad ka teistele tervituste saatjatele kaugelt: Tarmo Tammele, Urmas Klaasile, Ester Tuiksoole ja Milvi Hirvlaanele.

Kui kunagi 20 aasta eest kutsus Rein Vill Põlvas kokku tookordse vaimuinimeste ühenduse ning ta kutset järgis 46 liiget, siis valiti töö etteotsa Rein Vill ise (juhatuse esimehena), Haimar Sokk, Peeter Aas, Enn Esko, Maret Kolsar, Heino Luiga, Asta Tagel ja Helle Virt. Täna rassivad Jakob Hurda Seltsi eesotsas Arvo ja Eela Jää, Anar Anijalg, Külli Ots ja Heido Mägi. Aga eeskäijaid ei unustata, sest nemad olid teerajajad. Aitäh tehtu eest!

Traditsiooniliselt jäid ka selles sügisöös hubisema küünlaleegid kunagiste seltsitegelaste kalmudel Põlva kalmuaias. Küllap sealt kaasatoodud hingesoojus särab veel kaua meiegi südameis.

Rein Vill haud Põlvas

Categories
Hurda selts Hurda talu taastamine

Avati pühenduspink seltsi kauaaegsele esimehele Rein Villale

Pühapäevasel päikeselisel ennelõunal kogunesid Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse platvormile Rein Villa pereliikmed ja teekaaslased Jakob Hurda nimelisest Põlva Rahvahariduse Seltsist, et avada kauaaegse Põlva kultuuri- ja seltsitegelase mälestuspink. Ühtlasi esimene pühenduspink Põlvas. Pingi rajamise oli seltsi juhatus otsustanud hilissügisel, sirelite õitseajaks sai see valmis. Pühenduspingi eestvedaja Arvo Jää sõnul sobib ümarate vormidega pink väga hästi Rein Villa loomusega, mis oli hooliv ja sõbralik.

Rein Villa daatumid on 20.01.1944– 02.06.2007. Avatseremoonia läbi viinud Ilmar Tagel rõhutas, et aastaarvudest olulisem on kriips nende vahel. Rein Villa puhul mahub sinna suur ja tähendusrikas elutöö kultuurivallas.
Anar Anijalg ja Urve Järg pöördusid kohaletulnute poole vastavalt Andres Lehestiku ja Aili Naruski luuleridadega.

„Õitsval tatrapõllul
mina sündisin
mesilinnud kõrvul
ilma kõndisin

tundsin magusat lõhna
nägin õitemerd
tahtsin kõigest võtta
endal eluverd…“

Nii on Aili Naruski kirjutanud otsekui Reinule mõeldes.
Kauaaegne õpetaja ja Põlva käsitööelu eestvedaja Asta Tagel meenutas pikka koostööd, mis algas juba Reinu koolipõlves praeguses Põlva Ühisgümnaasiumis. Rein oli juba tollal väga aktiivne ja ideerikas.
Elukutsevalikul oli Reinu jaoks loomulik siirdumine kultuurivalda. 40 aastat töötas ta Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses, kus tema eestvõttel toimus lugematu arv kultuurisündmusi. Ta oli ühtviisi tugev nii stsenaristi kui ka korraldajana. Rein Vill oli järjepidevuse hoidja juba väga noorest eas, mil hakkas koguma põlvalaste mälestusi, pannes aluse hindamatule varamule. Suurt huvi tundis ta aastatel 1907–1940 tegutsenud Põlva Rahvahariduse Seltsi vastu. 1995. aastal ilmus tema sulest raamat „Põlva Rahvahariduse Seltsi 33 aastat“. Samal aastal lõi Rein Vill koos mõttekaaslastega Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi, mis põhineb omaaegse seltsi aadetel. Rein Vill oli seltsi juhatuse esimees asutamisest kuni oma lahkumiseni. Selts sai õige pea oluliseks kogu Eesti kultuuripildis. Palju tähelepanu on pööratud Jakob Hurda pärandi tutvustamisele. Rein Villa ajal pandi alus tihedale koostööle Põlva Käsitööklubiga, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Eesti Vabaharidusliidu ja teistegi organisatsioonidega.

Rein Vill oli ka Põlvamaa laulupeoliikumise edendaja – paljude pidude stsenarist ja korraldaja. Siingi hoolis ta üle aegade kestvatest traditsioonidest. Ta tegi kõik endast oleneva, et täpsustada ja levitada olulist kultuuriloolist fakti: esimene eestlaste laulupidu toimus 1855. aastal Põlvas! 2005. aastal peeti suure tähtpäeva auks maakonna laulupidu „Rõõm ajas“. Rein jõudis kokku panna ka raamatu „Põlva laulupeod 150“ (2006). Järjepidevuse märgiks on seegi, et tänavune Põlvamaa laulupeoaasta “Mitmel häälel“ ja maakonna laulupidu „Igatsus“ on pühendatud 160 aasta möödumisele esimesest laulupeost.

Avatseremoonia lõpul tänas kokkutulnuid oma pere nimel Sirje Vill. Ühiselt käidi Rein Villa haual Põlva kalmistul.
„Sa jätsid jälje Põlva radadele“ on pühendusluuletuses öelnud põlvalane Helgi Teder. Nüüdsest saab Rein Villale mõelda pühenduspingile toetudes.

Suur tänu meistrimeestele ettevõttest Guido Mööbel OÜ ja toetajatele – Põlva Vallavalitsusele ja Põlvamaa Hoiu-Laenuühistule.

Categories
Hurda selts Hurda talu taastamine

Põlva Rahvahariduse Seltsi tegevuskava 2015

Jaanuar, veebruar, märts – Põlvamaa kodulookogumiku “Minevikumälestusi” IV osa käsikirja ettevalmistamine

28.aprill – Seltsi aruandekoosolek

8.mai – Jakob Hurda rahvuskultuuriauhindade žürii kokkusaamine

27.mai – Põlva valla koolide V folkloorifestival Jakob Hurda sünnitalus Himmastes

16.mai – Eesti Seltsiliikumise 150. aastapäev

Eesti Kultuuriseltside kokkutulek Põlvas (kultuurikeskus)

Rein Villa mälestuspingi avamine

25.juuli – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade üleandmine

Detsember – 20 aastat Põlva Rahvahariduse Seltsi taasasutamisest

Seltsi jõulupidu

Seltsi pidevad ettevõtmised

  • Jakob Hurda sünnitalu taastamine
  • Põlva Rahvakooli kursused
  • Harrastusteatri ülesastumised
  • Kodu-uurijate õppetegevus