Rubriik: Hurda selts

4. juunil 2023 tähistati Eesti lipu 139. aastapäeva. Hommik algas piduliku lipuheiskamisega Pika Hermani tornis, millel osalesid mitmed olulised isikud ning organisatsioonid. Sündmusel kõnelesid Riigikogu esimees Lauri Hussar, Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei ning õnnistussõnad lausus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Piduliku lipuheiskamise ajal olid kohal ka Tallinna Inglise Kolledži ja Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esindajad, kes assisteerisid lipu heiskamisel.  Jakob Hurda Seltsi poolt läkitati torni seltsi noorim liige Jan-Mattias Kottise. 

Riigikogu ja Eesti Lipu Selts kinkisid Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsile EESTI LIPU piduliku kandelipuna. Lipu võttis vastu ja tänusõnad ütles seltsi juhatuse esimees Tiia Viilu.

Nende kohalolu näitab nende organisatsioonide olulist panust ja pühendumust Eesti lipu päeva tähistamise ning rahvusliku identiteedi edendamisse.

Eesti lipp on oluline sümbol, mis sümboliseerib Eesti rahvast ja nende ühtsust. Lipu heiskamine ja selle austamine on aastate jooksul saanud traditsiooniks, mis ühendab eestlasi nende riigi ja kultuuri ümber. Lipu päev on eriline aeg, et tähistada lipu sünnipäeva ja väärtustada selle sügavat tähendust.

Eesti lipu 139. aastapäeva tähistamine toob esile rahva ühtekuuluvuse ning austuse meie rahvuslike sümbolite vastu. See on aeg, mil saame mõelda meie riigi ajaloole ja saavutustele ning tunda uhkust oma päritolu üle.

Austatud Jakob Hurda Seltsi liikmed!

Olete palutud 6.04 2023 kell 18 Jakob Hurda Seltsi üldkoosolekule rahvahariduse seltsi ruumidesse KESK tn.16. 

Päevakord:

1. Ülevaade seltsi tegevusest 2022 aruandeaastal

2. 2022 majandusaasta aruande kinnitamine

3. 2022 revisjonikomisjoni aruande kinnitamine

4. Uuendatud põhikirja vastuvõtmine

5. 2023. aasta tööplaani tutvustamine

6 . Jooksvad küsimused

Osalemine igal liikmel kohustuslik. 

Kui siiski mingil asjaolul olete sunnitud puuduma, vabandab Teie puudumise lihtkirjaline volitus, mille allkirjastatud variandi annate ise kaasa inimesele, kes osaleb koosolekul ja saab hääletada Teie eest.

Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts annab taas välja Jakob Hurda nimelised rahvuskultuuri auhinnad.  Auhindu on traditsiooniliselt kaks: vabariiklik ja üks neist Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.

Tänavused laureaadid  on Maidi-Maria Tammik ja Krista Sildoja. 

Väärikas eas Maidi-Maria Tammikut peetakse tema kodukohas Obinitsas tõeliseks kultuuripärliks. Aastaid töötas ta käsitööõpetajana Tilsi lastekodus ja teeb kõrgtasemel käsitööd siiani, pannes välja personaalnäitusi Obinitsa muuseumis, valmistades esinemisrõivaid taidluskollektiividele jne. Maidi-Maria Tammik on suurepärane sõnaseadja. Ta on aastakümneid läbi viinud väga ilusaid ja emotsionaalseid matusetseremooniad. Temalt on üles kirjutatud seto matusekombestikku.  Seto kultuuriga tegeleb Maidi-Maria muidugi laiemalt,  aidates läbi viia näiteks Kuningriigi päeva. Terje Puustusmaa raamatus „Pühasenulgad“ on juttu ka Variku talu omast.  Maidi-Maria Tammik  juhib juba  palju aastaid Obinitsa Pensionäride Seltsi, olles väga hea ideede genereerija ja organisaator. Ta on ka Obinitsa kiriku nõukogu liige.  Tema Variku talu imepärases aias õitsevad lilled varakevadest hilissügiseni.

Krista Sildoja on etnomusikoloog, rahvamuusik, koolijuht, õpetaja jne. Tegutsedes igapäevaselt  Moostes, ulatub tema tegevusväli palju kaugemale – ta on pärimuskultuuri autoriteet kogu Eestis,  valdkonna eestvedaja ja arendaja. Omal ajal kutsus ta ellu  rahvusvahelise noorte pärimusmuusika õppelaagri Eesti ETNO, mida esimesed üheksa aastat  ka eest vedas. Tänavu peeti laagrit, mis  nüüd kannab nime ETHNO Estonia, juba 25 korda. Krista on õpetanud Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa” rahvamuusikapeo „Päriselt” koondorkestri üldjuht. Tuleval aastal peetava peo hea  kordamineku nimel tegutseb Krista juba mitu aastat. Krista on tugev ka kirjasõnas. Ta on koostanud  õppematerjale (trükisõnas ja  e-vormis) ning raamatuid. Väga head tööd teeb ta  viiuliõppe metoodika arendamisel.  Tema enda viiulimängu on jäädvustatud paljudel helikandjatel. Kümme aastat tagasi lõi Krista Sildoja  koos mõttekaaslastega Mooste rahvamuusikakooli, mida veab siiani. Tegu on ainulaadse, väga tugeva eramuusikakooliga. Krista on ka kooli õppekavade koostaja. Hiljaaegu tähistati ilusa kontserdiga kooli 10. sünnipäeva. 

31. Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad antakse üle 23. juulil  Obinitsa muuseumi õuel. 

Auhindu rahastavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Põlvamaa ekspertgrupp.  Auhinnatseremooniat toetab Põlva vallavalitsus. 

Lisainfo:

Tiia Viilu

Esimees 

Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts

hurdaselts@gmail.com

Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts on võtnud oma südameasjaks korrastada seltsi tegevuses tähtsat rolli omanud inimeste kalmud. Põlva Rahvahariduse Seltsi põhikirja kinnitas Liivimaa kuberner 5. juulil (ukj. 18. juulil) 1907. a. Seltsi avakoosolek peeti 23. septembril (ukj. 6. oktoobril) 1907. a. Põlva leerimajas. Seltsi eestseisuse esimeheks valiti Põlva kooliõpetaja Toomas Toiger (1874–1913).

Adalbert Kiisk oli Põlva Rahvahariduse Seltsi juht 1925-1927. Adalbert Kiisk lõpetas 1915.aastal tsaariaegse Õpetajate Seminari. Põlva Koolis alustas ta tööd 1919, ent õpetas ka viiulit ja juhatas Põlva segakoori. Kui vaja, ristis lapsi ja mattis surnuid.