Rubriigid
Rubriik: Hurda selts
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts annab taas välja Jakob Hurda nimelised rahvuskultuuri auhinnad. Auhindu on traditsiooniliselt kaks: vabariiklik ja üks neist Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.
Tänavused laureaadid on Maidi-Maria Tammik ja Krista Sildoja.
Väärikas eas Maidi-Maria Tammikut peetakse tema kodukohas Obinitsas tõeliseks kultuuripärliks. Aastaid töötas ta käsitööõpetajana Tilsi lastekodus ja teeb kõrgtasemel käsitööd siiani, pannes välja personaalnäitusi Obinitsa muuseumis, valmistades esinemisrõivaid taidluskollektiividele jne. Maidi-Maria Tammik on suurepärane sõnaseadja. Ta on aastakümneid läbi viinud väga ilusaid ja emotsionaalseid matusetseremooniad. Temalt on üles kirjutatud seto matusekombestikku. Seto kultuuriga tegeleb Maidi-Maria muidugi laiemalt, aidates läbi viia näiteks Kuningriigi päeva. Terje Puustusmaa raamatus „Pühasenulgad“ on juttu ka Variku talu omast. Maidi-Maria Tammik juhib juba palju aastaid Obinitsa Pensionäride Seltsi, olles väga hea ideede genereerija ja organisaator. Ta on ka Obinitsa kiriku nõukogu liige. Tema Variku talu imepärases aias õitsevad lilled varakevadest hilissügiseni.
Krista Sildoja on etnomusikoloog, rahvamuusik, koolijuht, õpetaja jne. Tegutsedes igapäevaselt Moostes, ulatub tema tegevusväli palju kaugemale – ta on pärimuskultuuri autoriteet kogu Eestis, valdkonna eestvedaja ja arendaja. Omal ajal kutsus ta ellu rahvusvahelise noorte pärimusmuusika õppelaagri Eesti ETNO, mida esimesed üheksa aastat ka eest vedas. Tänavu peeti laagrit, mis nüüd kannab nime ETHNO Estonia, juba 25 korda. Krista on õpetanud Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa” rahvamuusikapeo „Päriselt” koondorkestri üldjuht. Tuleval aastal peetava peo hea kordamineku nimel tegutseb Krista juba mitu aastat. Krista on tugev ka kirjasõnas. Ta on koostanud õppematerjale (trükisõnas ja e-vormis) ning raamatuid. Väga head tööd teeb ta viiuliõppe metoodika arendamisel. Tema enda viiulimängu on jäädvustatud paljudel helikandjatel. Kümme aastat tagasi lõi Krista Sildoja koos mõttekaaslastega Mooste rahvamuusikakooli, mida veab siiani. Tegu on ainulaadse, väga tugeva eramuusikakooliga. Krista on ka kooli õppekavade koostaja. Hiljaaegu tähistati ilusa kontserdiga kooli 10. sünnipäeva.
31. Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad antakse üle 23. juulil Obinitsa muuseumi õuel.
Auhindu rahastavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Põlvamaa ekspertgrupp. Auhinnatseremooniat toetab Põlva vallavalitsus.
Lisainfo:
Tiia Viilu
Esimees
Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts
hurdaselts@gmail.com
Rubriigid
Korrastasime kalmud
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts on võtnud oma südameasjaks korrastada seltsi tegevuses tähtsat rolli omanud inimeste kalmud. Põlva Rahvahariduse Seltsi põhikirja kinnitas Liivimaa kuberner 5. juulil (ukj. 18. juulil) 1907. a. Seltsi avakoosolek peeti 23. septembril (ukj. 6. oktoobril) 1907. a. Põlva leerimajas. Seltsi eestseisuse esimeheks valiti Põlva kooliõpetaja Toomas Toiger (1874–1913).
Adalbert Kiisk oli Põlva Rahvahariduse Seltsi juht 1925-1927. Adalbert Kiisk lõpetas 1915.aastal tsaariaegse Õpetajate Seminari. Põlva Koolis alustas ta tööd 1919, ent õpetas ka viiulit ja juhatas Põlva segakoori. Kui vaja, ristis lapsi ja mattis surnuid.
Üllatusterohkeks kujunes kohtumine Võru linnapea Anti Allasega Võru keskväljakul, kui saime palju teada Anti Allase argitööst; suure põnevusega uudistati ka tema tulevikuplaane. Palju võrdlusmomente pakkus Võru linna areng. Ja oh rõõmu – linnapea kinkis küllatulnutele suure tordi.
Edasi viis tee Fr.R. Kreutzwaldi Majamuuseumi, kus juhataja Aimi Hollo oskas huvitavalt oma juttu seada. Ikka lipsas tal üle huulte Hurda nimi, sest oli ju meie Jakob sagedane külaline Võru tohtri man. Võru tohtri aiast pärinesid ka teetaimed, millest lahkumistassike ulatati ja kui mõnus oli selle kõrvale mekkida Võru linnapea kingitud torti! Kingitustega külvas meid üle ka Kreutzwaldi Majamuuseum. Siis oli aeg ette nähtud tutvumiseks Võru Instituudiga. Põgusalt kõneles sellest projektijuht Tiia Allas.Oma jutu külge oskas meid köita ka teadur Evar Saar.Marjaks kulus ära värske “UMA LEHT”. Võromaa muuseumis võttis meid vastu peavarahoidja Mirja Ots, et viia meid tunnikeseks ajalooilma. Õnnestunud ja väga huvitava konverentsipäeva eest kogu reisipere nimel suur tänu Tiia Allasele!
Rubriigid
Kultuuripreemia laureaadid
Meelika Hainsoo ja Reet Roop.
Seltsi suvereisi juhtis Võru Instituudi projektijuht Tiia Allas, parim Madis ja Ants Kõivu elukäigu tundja Maarjamaal. Eks mindigi paiga vaimu otsima, sest oli ju Tiia Allas juba varem tõdenud, et Kõivude suvekodu kangastub temale Vargamäena… Aga ometi… keerame bussinina Põlva kalmistu poole. Häbist lööme silmad maha, kui kuuleme, et juba mitu aastat puhkab vanameister Madis Kõiv just siin…
Edasi viib tee meid Kiuma põldude vahele, kus asuvad “taevamännid” – need erilise energia ja väega mastipuud.Oi, kui täpselt tunneb kõneleja Kõivude sugupuud, nende hoiakuid ja elukäiku. Oskab rääkida nii pühendunult, et vennaste elu meilegi, kuulajatele, lähedaseks saab. Tiia Allas juhatab meid Tännasilma kalmuaeda ja kiriku juurde, viib Pekri tallu – sellele tõotatud paradiisimaale, kus möödusid poiste kõik suved… Kiuma rahvamajas ootab Maie Nõmm tulijaid pirukate, tordi ja kohviga. Pärast uhket vastuvõttu seab publik end vaatama Ants Kõivu halenaljakat dokumentaalset teatritükki “Perändüs“.
Mängib Põlva Linna Harrastusteater. Heido Mägi, Janno Rüütle, Ester ja Jaanus Liblik, Salme Paabut, Urve Järg, Ilmar Tagel, Jan-Mattias Kottise, Ülo Needo ja Carl Umbleja annavad endast parima. Sügavais mõtteis – ikka nende väga tagasihoidlike, ent väärikate kulgejatega meie kultuurimaastikul Madis ja Ants Kõivuga – jõutakse Põlvasse tagasi.
Rubriigid
Jakob Hurda mälestuspäev
13. jaanuaril on Jakob Hurda 144. surma-aastapäev. Põlva Hurda nim. Rahvahariduse Seltsi eestvedamisel toimus mälestushetk Hurda ausamba juures.
“Selleks, et rahvuse mälu säiliks, tuleb koguda argipäevade hetki,” meenutas seltsi esimees Sirje Vill Hurda sõnu, kui tutvustas seltsi poolt välja antud ja Tiia Viilu poolt koostatud järjekorras juba viiendat Põlvamaa kodulookogumikku “Minevikumälestused”. Tunnustati ka kogumiku noorimat autorit Heili Meribeth Raud.
Oma kooli rajades otsisime koolile nime. Mõtlesime väärikatele siinkandis elanud inimestele. Kuna Jakob Hurt on Himmastest pärit koduõpetaja, pastor, kirjamees ja rahvaluule koguja, siis paremat nime me polekski osanud leida. Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts andis meile selleks lahkelt loa. Nii sündiski Põlva Jakobi Kool.
Et nime väärida, selleks tuleb ka vastavaid tegusid teha. Rahvahariduse selts tähistab keelemehe sünniaastapäeva suvel ja mälestuspäeva talvel. Koolirahvas otsustas pidada tema mälestuspäeva igal aastal jaanuarikuus J. Hurda sünnikohas.
Tore, et meil on vahvad sõbrad seltsis, kes on endised koolmeistrid! 12. jaanuaril võttis kooliperet Himmaste taluplatsil vastu Jakob Hurt (Ilmar Tagel), kes lõkketule ääres pajatas meile oma lapsepõlvest, õpingutest ja pereelust. Hurda-aegset seltskonnatantsu õpetas Urve Järg. Vaikselt kuulasime Jan Mattias Kottise õrna laulu. Meie kooli rahvatantsijad Karin Simso juhendamisel esitasid kolm tantsu ning võru keele ringi lapsed lugesid salmi (juhendaja Marju Lepasson). Ühislauluna kõlas lõpuks „Tiiu talutütrekene“.
Pärast etteasteid said lapsed lumes möllata ja taastatud saunamajas Jakobi lemmikut – vesikringlit süüa ning teed juua.
Kooli direktor Tarvo Siilaberg tänas seltsilisi toreda ürituse korraldamise eest ja kinkis tänutäheks Tartu Luterliku Peetri Kooli Toimetiste poolt välja antud raamatud väärtuskasvatusest ja hingeharidusest.
Toetame sünnimaja ehitamist
Tahame oma kooli kogukonnaga toetada J. Hurda sünnimaja taastamist. Hurda seltsil on kogutud suur hulk materjale austatud põlvamaalase kohta, mida pole kahjuks kusagil eksponeerida.
Armsad põlvamaalased, mõtleme koos sellele ja ehitame üles tulekahjus hävinud Jakob Hurda sünnitalu!
Õpetajad Tiina ja Anar
Rubriigid
Jakob Hurda mälestuspäev
13. jaanuar on Jakob Hurda mälestuspäev
Sel päeval on Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts mälestanud meie kandi kuulsaimat eestlast Põlvas Mäe tänavas asuva mälestusmärgi juures ning kogunenud hiljem pikemateks jutuajamisteks seltsimajja.
Sel korral toimime teisiti lähtudes erilisest ajast.
Koguneme
13. jaanuaril kell 15 on oodatud Mäe tänavas asuva Hurda ausamba juurde kõik seltsi juhatuse liikmed, head külalised vallavalitsusest ning lahked sponsorid, kes toetasid seltsile olulise raamatu Minevikumälestused 5 väljaandmist, samuti selle raamatu kaasautorid.
SÜÜTAME MÄLESTUSKÜÜNLAD.
MÕTISKLEME JAKOB HURDAST.
IGALE OSALEJALE KINGITUSEKS VASTNE RAAMAT, MILLE TOIMETAJA ON TIIA VIILU.
P.S. Ürituse kestuseks on maksimaalselt tund.
Oleme õues ka väga külma ilma korral.
Eelolevale hingedepäevale mõeldes käisime Põlva kalmuaias ja süütasime tänuküünlad nende seltsitegelaste haudadel, keda meie seas kahjuks enam ei ole.
Tulesüütajatena kõndisid sel päeval seltsi asjur Niina Siirmann ning juhatuse liikmed Ene Lellep, Helje Põvvat, Tiia Viilu ja Sirje Vill.