Jakob Hurt

25.korda anti juuli lõpus üle Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinnad. Traditsiooniliselt saavad parematest parimad kaks preemiat, millest üks jääb alati kodumaakonda ning teise preemia viib kaasa keegi vabariigi pärimuskultuurikandjatest. Seekord olid õnnelikeks rahvuskultuuriauhindade saajateks ajakirjanik, luuletaja ja emeriitprofessor REIN VEIDEMANN pealinnast ning Vana-Koiola kultuurimaja direktor ANDRES MÄÄR, keda peetakse maakultuuri südametunnistuseks.

Sooje tervitussõnu laususid laureaatidele Põlva uus maavanem IGOR TARO, Põlva vallavanem GEORG PELISAAR, Laheda vallavanem SIRJE TOBRELUTS. Oli nauditav kuulata mõlema laureaadi julgeid mõtteid, mis suunatud tulevikku. Meeldisid Rein Veidemanni esitatud värsid. Aplausitorm järgnes Andres Määri ja tema juhitud paroodiaansambli Lahedad Mutid Lahedalt ülesastumisele.

Läinud sajandi ühe suurema eestlase Jakob Hurda nime kandvaid rahvuskultuuriauhindu on aastaid rahastanud Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts on lisanud juurde Tõnis Laanemaa hinnalise graafilise lehe ning vastava tunnistuse.

13.jaanuaril möödus 109 aastat Jakob Hurda – läinud sajandi ühe suurema eestlase – minekust Toonela kaldale. Tavapäraselt koguneb Jakob Hurda Selts oma nimikangelase mälestuspäeval ja nii oli ka eile. Jakob Hurda ausamba juures Põlvas, Mäe tänavas kõneles Ilmar Tagel ja meenutas suurmehe tähtsust kodukandi rahvale. Maa-ja vallavalitsuse esindajad, maakonna kodu-uurijad, Jakob Hurda Seltsi liikmed ning Jakob Hurda omaksed süütasid mälestusküünlad, mis jäid leegitsema hiliste õhtutundideni.

Põlva Keskraamatukogus kõneles külaline Eesti Rahva Muuseumist, etnomoloog ja teenekas rahvakultuuri uurija Piret Õunapuu. Ta viis huvilised mõttematkale Hurda sünnitallu Himmastesse, käis läbi andeka noormehe õpingupaigad, milledest enim pööras tähelepanu Tartu Ulikoolis veedetud ajale, peatus meelekibedust ja ohtusid täis Otepää perioodil ning kirjeldas pikalt ka õnnelikke Peterburi  aastaid. Vaikuses mõtiskleti sellegi üle, kuidas tookordne arstiteadus polnud valmis veel põletikus pimesoolt ära tundma ning Jakob Hurda viis puusärki lihtne veremürgitus. Venemaalt rongiga Taaralinna saadetud lahkunu põrmule avaldati austust igas peatuses ning Hurda muldasängitamise ajal kogunes rahvahulk, millist polnud tartlased varem näinud. Nii tänas Eestimaa oma suurt poega – kirikumeest, folkloristi, keeleteadlast.

Pisut leidis Piret Õunapuu ka aega, et rääkida ühest Hurda sõbrast ja aatekaaslasest Oskar Kallasest ja tema tegevusest. Suurt huvi näidati üles Piret Õunapuu kirjutatud arvukate raamatute vastu, millest Külli Ots oli koostanud põneva väljapaneku.

25.juulil anti Põlva Kultuurikeskuses üle Jakob Hurda 24.rahvuskultuuri auhinnad. Tutvustame laureaate.

Heino Tartes, lõõtspillimeister on üks mitmekülgsemaid ja järjekindlamaid lõõtspillimuusika edendajaid ning on valmistanud üle 60 pilli. Ta on koostanud ja välja andnud raamatud Põlva- kui Võrumaa lõõtsamängjatest.
Põlvamaa ja kogu Eesti rahvamuusikamaastikku on mees rikastanud erinevate sündmustega, sealhulgas rahvusvahelise lõõtspillipeoga HARMOONIKA, mis tänavu toimus juba 5.korda!

Lõõtsamängu saab õppida Põlva Muusikakoolis õpetaja Tartese käe all. Lisaks korraldatakse ka pilli valmistamise meistrikursuseid. Põlva Lõõtspilliseltsi tegevuse tulemusena on Põlvas kaheksa aasta jooksul pillimängu õppinud enam kui 130 huvilist ja 35 inimest on valmis saanud oma lõõtsa. Neist nelja tegijat võiks suisa meistriks nimetada.

Heino Tares on tutvustanud teppo-tüüpi lõõtspilli mitmel pool väljaspool Eestit: Soomes, Lätis, Leedus, Ukrainas, Udmurtias, Saksamaal, Poolas jm. erinevatel festivalidel, teleesinemistel, õpitubades, kontsertidel.

Kõike eelöeldut arvesse võttes oli põhjendatud Põlva kuulutamine Eestimaa lõõtsapealinnaks muusika-aastal 2015. Samuti on tehtud töö parim tõendus, miks just Jakob Hurda maakondlik kultuuripreemia määrati Heino Tartesele.

Et aga igal aastal, Jakob Hurda sünnipäeva paiku annab Hurda Selts üle vabariigi mastaabis maineka rahvakultuuripreemia, siis oli ootuspärane selle määramine teenekale eesti rahvuskultuuri uurijale ja tutvustajale, etnoloog Piret Õunapuule.

Piret Õunapuu alustas oma erialast tööd 1979.aastal Eesti Vabaõhumuuseumis, kus keskendus taluarhitektuuri ja -mööbli uurimisele. 1980.aastal asus ta tööle Eesti Rahva Muuseumisse, kus töötab siiani. Tema peamisteks uurimisteemadeks on etnograafilise mööbli ajaloo kõrval olnud eesti  pärimuslik kombestik, rannarootslaste rahvakultuur, aga kõige enam siiski ERMi ajalugu, sealhulgas Jakob Hurda, Oskar Kallase, Ilmar Mannise jt roll ning tegevus.

Viljaka autori sulest on ilmunud raamatud “Pühad ja kombed”, “Eesti pulm”, “Nii meil jõulud tuppa toodi” (kaasautor L. Karron), “101 vana aja asja”. Hinnatava kaastöö tegi ja toimetamisvaeva nägi ta koos kolleegidega, aidates kaante vahele  mahuka kogumiku “Eesti Rahva Muuseum 100”.

Piret Õunapuu koostatud näituste üle ei ole rõõmustatud mitte ainult
Eestis, vaid ka välismaal. Sisukad väljapanekud on köitnud huvilisi juba pikki aastaid.

JAKOB HURDA RAHVUSKULTUURI AUHINDU RAHASTAVAD EESTI KULTUURKAPITAL JA KULTUURKAPITALI PÕLVAMAA EKSPERTGRUPP.

Pühapäevasel päikeselisel ennelõunal kogunesid Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse platvormile Rein Villa pereliikmed ja teekaaslased Jakob Hurda nimelisest Põlva Rahvahariduse Seltsist, et avada kauaaegse Põlva kultuuri- ja seltsitegelase mälestuspink. Ühtlasi esimene pühenduspink Põlvas. Pingi rajamise oli seltsi juhatus otsustanud hilissügisel, sirelite õitseajaks sai see valmis. Pühenduspingi eestvedaja Arvo Jää sõnul sobib ümarate vormidega pink väga hästi Rein Villa loomusega, mis oli hooliv ja sõbralik.

Rein Villa daatumid on 20.01.1944– 02.06.2007. Avatseremoonia läbi viinud Ilmar Tagel rõhutas, et aastaarvudest olulisem on kriips nende vahel. Rein Villa puhul mahub sinna suur ja tähendusrikas elutöö kultuurivallas.
Anar Anijalg ja Urve Järg pöördusid kohaletulnute poole vastavalt Andres Lehestiku ja Aili Naruski luuleridadega.

„Õitsval tatrapõllul
mina sündisin
mesilinnud kõrvul
ilma kõndisin

tundsin magusat lõhna
nägin õitemerd
tahtsin kõigest võtta
endal eluverd…“

Nii on Aili Naruski kirjutanud otsekui Reinule mõeldes.
Kauaaegne õpetaja ja Põlva käsitööelu eestvedaja Asta Tagel meenutas pikka koostööd, mis algas juba Reinu koolipõlves praeguses Põlva Ühisgümnaasiumis. Rein oli juba tollal väga aktiivne ja ideerikas.
Elukutsevalikul oli Reinu jaoks loomulik siirdumine kultuurivalda. 40 aastat töötas ta Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses, kus tema eestvõttel toimus lugematu arv kultuurisündmusi. Ta oli ühtviisi tugev nii stsenaristi kui ka korraldajana. Rein Vill oli järjepidevuse hoidja juba väga noorest eas, mil hakkas koguma põlvalaste mälestusi, pannes aluse hindamatule varamule. Suurt huvi tundis ta aastatel 1907–1940 tegutsenud Põlva Rahvahariduse Seltsi vastu. 1995. aastal ilmus tema sulest raamat „Põlva Rahvahariduse Seltsi 33 aastat“. Samal aastal lõi Rein Vill koos mõttekaaslastega Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi, mis põhineb omaaegse seltsi aadetel. Rein Vill oli seltsi juhatuse esimees asutamisest kuni oma lahkumiseni. Selts sai õige pea oluliseks kogu Eesti kultuuripildis. Palju tähelepanu on pööratud Jakob Hurda pärandi tutvustamisele. Rein Villa ajal pandi alus tihedale koostööle Põlva Käsitööklubiga, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Eesti Vabaharidusliidu ja teistegi organisatsioonidega.

Rein Vill oli ka Põlvamaa laulupeoliikumise edendaja – paljude pidude stsenarist ja korraldaja. Siingi hoolis ta üle aegade kestvatest traditsioonidest. Ta tegi kõik endast oleneva, et täpsustada ja levitada olulist kultuuriloolist fakti: esimene eestlaste laulupidu toimus 1855. aastal Põlvas! 2005. aastal peeti suure tähtpäeva auks maakonna laulupidu „Rõõm ajas“. Rein Vill jõudis kokku panna ka raamatu „Põlva laulupeod 150“ (2006). Järjepidevuse märgiks on seegi, et tänavune Põlvamaa laulupeoaasta “Mitmel häälel“ ja maakonna laulupidu „Igatsus“ on pühendatud 160 aasta möödumisele esimesest laulupeost.

Avatseremoonia lõpul tänas kokkutulnuid oma pere nimel Sirje Vill. Ühiselt käidi ka Rein Villa haual Põlva kalmistul.
„Sa jätsid jälje Põlva radadele“ on pühendusluuletuses öelnud põlvalane Helgi Teder. Nüüdsest saab Rein Villale mõelda ka pühenduspingile toetudes.

Suur tänu meistrimeestele ettevõttest Guido Mööbel OÜ ja toetajatele – Põlva Vallavalitsusele ja Põlvamaa Hoiu-Laenuühistule.