Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts

… oli eriliselt huvipakkuv meie harrastusteatrile, sest üle Eesti tervitati üldlaulupeotuld. Ning igati loomulik, et Põlva vallavanem Pelisaar tõi tõrviku peotulega ja ETV telekaamerad Himmaste külla, Lepa tallu, kus aastal 1839 sündis meie seltsi nimikangelane Jakob Hurt.  Ära ei  tohi unustada ka fakti, et just Põlvas peeti 1855  Eesti esimene laulupüha, millest info jõudis ka J. V. Jannseni toimetatud Tartu Postimehe veergudele.

Sel korral mängiti Lepa talu õuemurul, suure taluaida ukse ees katkend Sirje Villa dokumentaallavastusest „Laena mulle kannelt, Vanemuine!“, mis on valminud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse tellimusel meie seltsiliikumise 150.aastapäeva auks.

Sama etendusega astuti üles ka Põlva Maarja kirikus, et toetada omapoolselt päeva, mil koguti annetusi Põlvas loodava kristliku Jakobi Kooli jaoks.

Niina Siirmanni fotokaamera on jäädvustanud Jakob Hurda (Janno Rüütle), Johann Voldemar Jannseni (Heido Mägi), tema abikaasa (Urve Järg), nende tütre Lydia Koidula (Ave Mustimets) ning isa ja poja Wirkhausid (Ilmar Tagel ja Jaanus Liblik). Sedapuhku esineb Põlva Linna Harrastusteater keskraamatukogus.

20.novembril sai Jakob  Hurda Põlva Rahvahariduse Seltsis teoks igasügisene, seekord emakeele aastale pühendatud kodulookonverents.

Põlva abivallavanem Janika Usin tõi kuulajateni hulgaliselt kitsaskohti, mis kõik häirimas meie igapäevaelu, kolekeele näidete varal suutis ta meisterlikult koputada iga kõneleja südametunnistusele: hoidkem ja armastagem  seda suurt hindamatut varandust, oma emakeelt.

Võru harrastusnäitleja Silvi Jansons rääkis oma elukäigule tuginedes, kuidas tema lapsena-pärast Siberist tulekut – mõistis võru ja setu murret.

Jakob Hurda Seltsi juhatuse esimees Sirje Vill peatus faktidel, mis oluline mäletada  seltsi liikmetel. Et seltsi nimikangelane oli 3. õpetatud keeleteadlane  eestlase hulgas, kes astus olulisi samme tuginedes uuele kirjaviisile meie veel „lapsekingades“ emakeeles, aga, kes pidas olulisimaks tõde, et me keelt loeksime  täpselt nii, nagu ta kirjas on. Et eesti keelest  saaks kord väärikas kultuurrahvaste keel.

Oli suur rõõm, et konverentsist osavõtjaid tervitas Eesti Kultuuriseltside Ühenduse tegevjuht Liina Miks, kes varem kohtus ka Jakob Hurda Seltsi juhatuse liikmetega.

See on meie seltsil vana traditsioon: käia kalmuaias hingedepäeval küünlaid süütamas nende isikute haudadel, kelle töö ja elusaatus on meid väga lähedalt puudutanud. Seltsi asjuri Niina Siirmanni eestvõttel olid  sügisel kalmisturetkel  seekord seltsi juhatuse liikmed Eela Jää koos abikaasa Arvoga, Ene Lellep ja Sirje Vill. Meie eriline lugupidamine kuulus kirikuõpetajatele Swartzidele, Oldekopile, köster Mattissonile, Jakob Hurda vanematele, seltsi esimeestele ja aktivistidele Toomas Toigerile, Samuel Põvvatile, Adalbert Kiiskile, Rein Villale, Imbi Saavale, endistele näitejuhtidele Jaan Vahtrale, Oskar Kurvitsale, Eduard Tammele, rahvusvaheliselt tunnustatud teatriloolasele Evald Kampusele jt .

Põlva Linna Harrastusteater võttis oma mängukavva Merle Karusoo kirjutatud  näitemängu SÜGIS 1944 teadmises, et eestlaste suurpõgenemise ajal juhtunud  Läänemere suurimas laevahukus leidis Moero pardal märja haua palju  edumeelseid ja haritud inimesi Põlva kihelkonnast.

Meie etendus oli jagatud kaheks: õnnelike põgenejate teekond mere äärde ja laatsaretlaeva “Moero” hukkumise lugu.

Suurpõgenemise 75.aastapäeval olime palutud Tallinna, VABAMUSSE, kus ajalise piirangu tõttu esitasime  täissaalile vaid katkendi oma lavastusest.

Täispika  etendusega astusime üles Põlva Maarja kirikus täpselt “Moero” hukkumise aastapäeval 22.septembril.

Etenduses tegid kaasa  Helje Põvvat, Urve Järg, Astrid Hiisjärv, Jan-Mattias Kottise, Ester ja Jaanus Liblik, Ave Mustimets, Heido Mägi, Ülo Needo, Salme Paabut, Janno Rüütle, Ilmar Tagel, Tõnis Viira ja Sirje Vill.

Minna ei taha, kuid jääda ei saa programmi kava.

27.juuli 2019 on pühendatud suurmehele Jakob Hurdale tema
180.sünniaastapäeva tähistamiseks.

Kell 12 Himmaste Külakeskuses

• mõtteminutid läinud sajandi 100 kuulsama eestlase hulka arvatud Jakob Hurdast
• Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad 2019 antakse üle Janika Orasele ja Meelis  Kihulasele
• Meelis Kihulane avab oma puutöönäituse

Kell 14 – 16  Jakob Hurda sünnitalus Lepal  Himmaste külas folkloorikuninga II rahvustoitude festival

• igaühel võimalik maitsta koduleiba, karaskit, sõira ja koduveini. Võistlejaid on üle Eesti kui Soomest
• kõlab lõõtsamuusika
• aidas on avatud Põlva Käsitööklubilt  Jakob Hurda Seltsile annetatud lapimaalide näitus ja meeleolukas vana aja suvetuba
• töötab puhvet
• rahvustoidu festivali patroon on Ester Tuiksoo, palju aitavad kaasa Põlva vald ja arvukad sponsorid
• tulijale on abiks teatmik

Olete oodatud!

Jakob Hurda selts, Põlva vald

29. mail sõitis Põlvast Otepääle ligi 60 noort  pärimuskultuurihuvilist õpilast Põlva Koolist ja Johannese Koolist Rosmalt. Kaasas oli täiskasvanutest kultuurihuvilisi.

Kõigepealt palus Otepää Maarja koguduse juhatuse esimees Jaan Uibo kokkutulnud Otepää Maarja kirikusse ja rääkis huvitavalt  kiriku ajaloost. 1872. aastal asus siin kirikuõpetajana tööle Jakob Hurt, kelle suure hinge ja südamega tehtud töö tõi kirikusse senisest palju rohkem inimesi ja viis kiriku laiendamiseni. 1880. aastal siirdus Jakob Hurt teenima Peterburi Jaani kogudust.
4. juunil 1884 pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi eestvõttel kirikus Eesti rahvuslipp. Ajalooline sündmus sai võimalikuks seetõttu, et pool aastat varem oli asunud kogudust teenima noor julge pastor Rudolf Kallas. Tutvusmiskäik jätkus pastoraadis, kus on Jakob Hurda tuba. (Samas asuv Eesti lipu muuseum on remondis.)

Seejärel oli käes aeg meeleolukaks ja südamlikuks kontserdiks, mis tänu Ilmataadi heldusele õnnestus pidada kiriku esisel platsil.  Kõigepealt tervitas õpilasi Põlva abivallavanem Janika Usin, kes pani lastele südamele  ikka au sees hoida oma peret ja pärimuskultuuri. Jakob Hurda Seltsi juhatuse liige Heido Mägi rõhutas Jakob Hurda mõtet,  et väikerahvas peab oma vaimult suur olema.

Üles astusid Põlva Kooli rahvapilliansamblid, juhendajateks Mare Urban ja Ulvi Pern. Kõlasid kandled, ukuleled ja laul. Väga ilus oli kandlekoondansambli ja rahvatantsurühma koosesinemine. Tantsurühm Karin Simso juhendamisel tantsis  veel mitu tantsu. Võru keele ringi lapsed lugesid õpetaja Marju Lepassoni eestvõttel murdekeelseid luuletusi kodumaast ja tegid vahvaid linnuhääli. Johannese Kooli õpilased lugesid ja laulsid tähendusrikkaid laule “Kalevipojast” ja mängisid plokkflööti, juhendajaks Marika Nurmsalu. Kontserdi lõpetas kahe valsiga lõõtsamängija Mihkel Linnus (Põlva Kool/Põlva Muusikakool).

Kontserti juhtis Urve Järg.

Kontserdi järel oli õige aeg pastoraadis kringlit süüa ja teed juua, sest eks väike jahedus oli kontidesse pugenud.

Suur tänu EELK Maarja Otepää kogudusele, kes põlvalased kenasti vastu võttis! Väga-väga suur tänu kõikidele õpilastele ja nende juhendajatele!

Folklooripäeva peakorraldaja oli Jakob Hurda nimeline Põlva 
Rahvahariduse Selts, toetasid Põlva Vallavalitsus ja ettevõtja Janno Rüütle.