Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaat Aveli Asber

Aveli Asber on Eesti rahvatantsumaastikul aktiivselt tegutsenud 25 aastat. Ta loomingulises tippvormis.

Aveli Asber on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži tantsukunsti erialal (2001) ja magistriõpingud Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse erialal (2017).
Aveli Asber on Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kunstilise juhina viinud ansambli alates 2005. aastast Eesti üheks olulisemaks rahvatantsuansambliks. Kui 2005. aastal oli ansamblis kolm rühma, siis praegu on tantsurühmi 13 ja tantsijaid 250. Aveli juhendab ise seitset rühma. Rahvakunstiansambel on Tartu suurim rahvatantsukollektiiv. Aveli Asber on alates 2004. aastast aktiivselt osalenud suurte tantsupidude lavastusmeeskondades. Tema lavastada on tänavu peetaval üldtantsupeol Tartu-Voore segarühmade plokk. Ta võtab Maie Oravalt üle meeste tantsupeo üldjuhi roll 2026. aastal toimuval 5. meeste tantsupeol Rakveres.

Aveli Asber on suurepärane rahvatantsuseadete looja. Tema seatud tantse tantsivad muidugi kõik rahvakunstiansambli rühmad, aga ka paljud teised. Näiteks on tema tants „Kohtumised“ peatse üldtantsupeo kavas. Aveli tantsud on olnud kavas korduvalt ka teistel suurtel pidudel.

Aveli Asber lavastab terviklikke rahvatantsuetendusi, kus on oluline roll valguslahendusel, viies traditsioonilise rahvuskultuuri kaasaegsesse vormi ja muutes selle suurtel lavadel hästi vaadeldavaks.

Viimase aja näiteid: TÜ Rahvakunstiansambli tantsuetendus „Olemisele“ Intsikurmus (2024) ja rahvatantsuansamblite galakontsert Vanemuise kontserdisaalis (2023).

Aveli Asber koolitab teisi rahvatantsuõpetajaid. Igal aastal esineb ta mitmel tantsuõpetajate koolitusel, mis mõeldud nii alustavatele kui ka kogenud tantsuõpetajatele. Ta on loonud noortest rahvatantsuõpetajatest oma koolkonna. Aveli Asber tegeleb professionaalsel tasemel rahvatantsukirjelduste koostamise ja redigeerimisega, mis nõuab väga häid erialateadmisi ning kirjaliku sõnakasutuse oskust. Kaante vahele on ta pannud näiteks Maie Orava ja Maido Saare tantsud.

2025. a Põlvamaa laureaat:

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaat Rein Kaldma

Rein Kaldma läheneb kodu-uurimisele igati professionaalselt. Ühelt poolt on see seletatav Tartu Ülikoolis omandatud ajaloolase diplomiga, teisalt lisanduvad ülim põhjalikkus ja suur töövõime. Rein on järjepidevalt (21 korda) osa võtnud Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjate konkurssidest, saavutanud palju auhinnalisi kohti ja seda kuni viimase ajani: esikohad aastatel 2022–2024! Ta on ERM-i teeneline korrespondent. Ühtlasi on ta osalenud Põlva Talurahvamuuseumi kaastööde võistlusel (esikoht 2010 ja 2011). Tema uurimisteemade loetelu on laiahaardeline: politsei, avalik haldus, teed, kaubandus, ühistegevus jne. Väga südamelähedane on Reinule tema sünniküla, mille tunnistuseks on raamat „Mammaste ajakangas” (2022). Raamatuna on ilmunud veel „Enam kui 100 aastat rahvuslikku ühiskaubandust Põlvas” (2012), brošüür „Põlva“ linna 20. aastapäevaks (2013) koos Annely Eesmaaga ja „Antsla Tarbijate Ühistu ajalugu” (2018). Kaastöid on ilmunud mitmes Põlvamaa seotud kogumikus („Minevikumälestusi”, Eesti

Maanteemuusemi aastaraamat, „Karilatsi kajastusi” jne).

Palju kaalukaid koduloolisi kirjutisi on jõudnud ajaleheveergudele. Võrumaa Teatajas ilmus artiklisari „Lugusid wanast Võrumaast ja wanast Võru linnast“ (2014). Põlva Teataja avaldas 2024. aastal artiklisarja „1. aprillil 85 aastat tagasi moodustati Põlva vald“, artiklite pikemad versioonid on kättesaadavad valla kodulehel www.polva.ee. Suurepärasel kodu-uurijal Rein Kaldmal on valmis mahukas käsikiri „Põlva kihelkond aegade voolus“ (muinasajast tänapäevani), mis ootab avaldamisvõimalust.

Neljapäeval,25. juulil, jaagupi -ehk jakobipäeval tähistati  Himmastes Lepa talus  Jakob Hurda 185. sünniaastapäeva  rahvaliku peoga, mille korraldasid Himmaste külaselts ja Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts. 

Ürituse käigus  kuulutati  Jakob Hurda Seltsi poolt välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid.  

Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.

Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks auhinda: üks ülevabariigiliselt ja teine Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.

 Tänavuse vabariikliku preemia saaja on Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folklorist ning akadeemik Mare Kõiva ning teine pärjatu on Põlvamaa rahvakultuuri eestvedaja Merike Tigas.

Mare Kõiva on tuntud folklorist ja kultuuriteadlane, kelle teadlaskarjäär on kestnud juba 45 aastat. Tema peamised uurimisalad on eesti rahvausund ja mütoloogia, samuti rahvajutud nii minevikus kui tänapäeval.

Oma uurijateekonnal on ta kogunud Eesti eri paigus sadu lehekülgi rahvaluulet ning salvestanud mitukümmend tundi laule ja jutte.

Rahvaluulealased teadmised ja uurimistulemused on ta sõnastanud sisukateks artikliteks nii Eesti kui rahvusvahelistes väljaannetes. Sama tähtsad on Mare Kõiva koostatud rahvaluuletekstide kogumikud ja andmebaasid, kuid ka mitmesugustele auditooriumidele suunatud esinemised ettekannete ja loengutega.

Rahvaluule uurimistulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemiseks on Kõiva algatusel pandud käima mitu folklooriajakirja ja kogumikku, näiteks Mäetagused, ingliskeelne Folklore: Electronic Journal of Folklore ning Sator ja rahvusvaheline loitsu- ja usundiuurimise ajakiri Incantatio: An International Journal of Charms, Charmers and Charming.

2019. aastal valmis Kõiva koostatud ja kommentaaridega varustatud 800-leheküljeline suurväljaanne „Eesti loitsud I“ sarjas, mille ilmumise algatas omal ajal Jakob Hurt – „Monumenta Estoniae Antiquae“.

2015–2023 juhtis Mare Kõiva Eesti-uuringute Tippkeskust. See oli Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud humanitaaria tippkeskus Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja ühendas mitme Eesti humanitaarteadustega tegeleva asutuse teadlasi.

Mare Kõiva esitles 2024. aasta veebruaris Taevaskojas toimunud folkloristikakonverentsil „Folkloor ja popkultuur“ ettekandega „Kalaisa, vaaraorahvas, merekari ja veehobused. Sissevaateid veeolenditega seotud traditsioonidesse“ Jakob Hurda ellu kutsutud teadussarjas Monumenta Estoniae Antiquae Eesti muistendite 2. väljaannet „Vetehaldjad: vaaraorahvas, merekari, veehobused, kalaisa, kotermann“ (Tartu, EKM Teaduskirjastus).

Mare Kõiva intellektuaalset panust Euroopa teadusesse tunnustati 2021. aasta suvel valimisega Academia Europaea liikmeks, 2023. aasta detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks etnoloogia ja folkloristika valdkonnas.

Mare Kõiva on Valgetähe IV klassi teenetemärgi omanik (2017). 2015. aastal tunnustas Akadeemiline Rahvaluule Selts Mare erialast tegevust Eesti folkloristika aastapreemiaga.

Merike Tigas on folklooriansambli Käokirjas kauaaegne liige, kes on olnud ansambli asutaja ja juhi  Ülle Podekrati parem käsi  laulude ja pillimängu eestvedajana ansambli loomisest peale.

2017. aastast alates jätkab Merike mantlipärijana Käokirjase juhendamist. Folklooriansambli missiooniks on Vana-Võromaa vaimse kultuuripärandi alalhoidmine ja tutvustamine. Ansamblis laulavad, mängivad ja tantsivad kolm erinevat põlvkonda: lapsed ja lapselapsed, emad ja vanaemad ja nende sõpruskond.

Merike Tigas on koostanud raamatu “Käokiräs”, kuhu on koondatud Vana- Võruma ühe paikkonna- Põlva kihelkonna ja selle lähiümbruse pärimus. Väljaandesse on kogutud ennekõike selline pärimus, mida sobib kasutada koos lastega. Kokkupuuted võrukeelse pärimusega lapseeas aitavad kõige paremini kaasa keele ja kultuuri kestmisele. Raamatu esitlus toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse saalis 2021. aastal.

Merikese eestvedamisel on folklooriansambel Käokirjas saanud 2022. aasta emakeelepäeval Hindatiidmise avvuhinna võru keele ja meele hoidjatena. 

Merikese  juhendamisel ja õpetamisel on folklooriansambel esinenud  kohalikel Baltica rahvusvahelistel pärimuspidudel, Lõuna- Eesti rahvapidudel, folkloorirühmade žanripäevadel, rahvamuusikatöötluste festivalil Mooste Elohelü, mardi- ja kadrijooksul jms.Tema kokkuseatud esinemiskavad sisaldavad regi- ja ahellaule, rütmilisi lugemisi, linnuhäälte jäljendusi, laulumänge, liisklugemisi, rahvakombeid ja -tarkusi.

Merike Tigas on V ja VI Uma Pido projektijuht. Eestvedaja Uma Pido eelüritustel – matkasari ja sihiotsmisemäng, video- ja kaverikonkurss, koorilaulude kogumiku “Liigu, liigu´ laulukõnõ” koostamine, võrukeelsete laulude võistluskontsert jms.

Merike Tigas on tegev rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü korraldustoimkonnas.

Auhinnad andsid üle Põlva vallavanem Martti Rõigas ja Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esinaine Tiia Viilu. Tervituskõnedega esinesid Põlva vallavanem Martti Rõigas ja Eesti Lipu Seltsi esimees, diplomaat ning Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaat Jüri Trei. 

Laureaate olid tulnud tervitama oma etteastetega folklooriansambel “Käokirjas”, Vastse-Kuuste folkloorirühm  “Kõivokõsõ” ja naisrahvatantsurühm “Tantsurõõm”.

Üritus tõi kokku kultuurihuvilisi ja tõstis esile Eesti rahvuskultuuri hoidmise ja edendamise olulisust. Täname kõiki osalejaid ja õnnitleme auhinnasaajaid nende pühendunud töö eest Eesti rahvuskultuuri säilitamisel!

Fotod: Eela Jää