Põlva raamatukogus avas oma maalinäituse Jakob Hurda Seltsi juhatuse liige ANAR ANIJALG. Väljas on tema lemmiklilledest pojengidest, aga ka mitmest teisest kaunist õiest valminud taiesed. Autori sõnutsi loob ta tavaliselt siis, kui hea tuju ja meeldivad emotsioonid üle pea kokku löövad. Näitus kannabki seetõttu kohast pealkirja: RÕÕM. Kuulajatele-uudistajatele luges Anar Anijalg ka oma luulet, teda toetasid oma värssidega õde Tiina ja tütar Triin. Lapselaps Mirimai oli aga õnnelik selle üle, et väljas oli töö, mille maalimisel temagi käsi värviseks sai.
Folkloorikuninga rahvustoidufestival tuleb taas
22.märtsil istus koos seltsi aktiiv, et panna maha märgid suviseks suurpeoks, folkloorikuninga rahvustoidu festivaliks. Omapoolseid soovitusi jagas festivali patroon Ester Tuiksoo.
Kohtutakse veel mitu korda, sest 27.juulil Jakob Hurda sünnitalus Himmastes asetleidev üritus nõuab palju tööd.
Põlva Vallavalitsust esindas kulutuurispetsialist Eve Sokk.
13.veebruaril jõudis Hurda Seltsi juhatuse liige Eela Jää 75.sünnipäevani
Eela Jää on meie seast suurim talumajanduse asjatundja. Tema idee oli taastada huvitava väljapanekuna Jakob Hurda vastrenoveeritud sünnitalus riideait sellisel kujul, nagu ajalooliselt suviti aidatuba tüdrukute jaoks ööbimiseks (elamiseks) kohaldati. Ka Hurda sünnitalus. Vanast talukraamist oli tookord väljas palju huvipakkuvat, mis tänasest kaubandusest sootuks kadunud. Uudistajatelt teenis näitus arvukaid kiidusõnu.
Ühena korraldajate rivis on tegutsenud ka Eela Jää, kui mõtleme end tagasi Jakob Hurda sünni-aastapäevade väärikale tähistamisele, olgu siis tegu kas folkloorikuninga rahvustoitude festivaliga Põlvas või mõne preemia üleandmise piduliku sündmusega Põlvas, Helsingis, Peterburis või mõnes muus Jakob Hurdaga seotud paigas.
Pole olnud hoogtööpäeva Lepa talus Himmastes, kui Eela Jää oleks puududa raatsinud. Viimasele “Teeme ära!” talgupäevale tõi ta otse Maarjamõisa haiglavoodist kaasa abikaasa Arvo; avas talgulistele oma moonakoti, kust lauale jagus värskeltküpsetatud leiba, omasoolatud silku, kärjemett.
Eela Jääl on jagunud küllaga häid ideid seltsi miitingute, ürituste ja mitmesuguste kohtumiste tarvis. Organiseerimine on üks ta tugevamaid külgi. Sootuks tundmatu huvialaga on ta rabanud oma kaaslasi aga seltsi jõulupidudel, kui on dekoreerinud peosaalid ning jaganud lahkelt nõuannet kõigile huvilisele, kuidas kodud pühadehõnguliseks muuta.
EELA JÄÄ on üks neid vaikseid tegutsejaid, kes on alati kiindumusega Jakob Hurda Seltsi ettevõtmiste taga ;tema jaoks pole olemas “raskeid pähkleid”.
Mees, kes tõi pealinna Põlvasse
Reedel, 18.jaanuaril esitleti Põlva Muusikakoolis raamatut “Mees, kes tõi pealinna Põlvasse”, mis räägib nii sõnas kui pildis Eesti Lõõtspilli Maestrost Heino Tartesest.
Heino loo kirjutas üles Sirje Vill, fotod pärinevad erakogust, Sigrid Lutsarilt ja Riho Semmilt, väljaandmist rahastas Põlva Vallavalitsus.
Huvilised leiavad raamatu peagi kõigist Põlva valla raamatukogudest.
Ajalehest “Põlva Teataja” 29.jaanuaril 2019
Annely Eesmaa
Mälestasime seltsi nimikangelast Jakob Hurta, nautisime Meelika Hainsoo rahvalaule
13.jaanuar 1907 tähistab Jakob Hurda manalasse varisemist ning on meie seltsile märgiks mälestuspäeva pidada. Päikeselisel talvepäeval süütasime Jakob Hurda ausamba jalamil küünlad ja asetasime leinaseade. Kõneles seltsi juht Sirje Vill, kes “viis” mälestusmiitingule kogunenud Peterburi, 1905.aasta revolutsioonitormi, mil Hurda pere elas Neevalinnas ning Jakob Hurt pühendus eestlaste “vanavara” kogumisele ning oma koguduse teenimisele.
Hiljem kohtuti seltsimajas rahvalaulik Meelika Hainsooga Karulast, kes tutvustas trükisooja pärimuslaulikut “Õnnõkõn siin tsõõrin olla’ ”- valikut Kagu-Eesti omaaegsetest laulumängudest. Sellelt kohtumiselt jäid hinge helisema Meelika Hainsoo rahvaviisid ning meelde tema lubadus tulla meile vanu laulumänge õpetama. Aga seminari tarvis kohtume Hurda sünnitalus juba juunikuu lõpus.
Mälestuspäeva lõpetasid Jakob Hurda lähisugulased Himmastest (pr.Liina Kähr oma õega), kes siirdusid kalmuaeda, et süüdata küünlad Jakob Hurda ema ja isa haual.
EELA JÄÄ
Üritust sponsoreeris Põlva Vallavalitsus.
Jõulupeo
pidas JAKOB HURDA SELTS seekord JÄÄGRI PUBIS.
Aitäh perekond Koortile, kes kandis meie peolauale vana aja jõuluroad.
Eela Jää muutis peosaali hubaseks.
Urve Järg ja Ilmar Tagel pakkusid sõnalist meelelahutust nii jõululuulest kui estraadipaladest.
Heimar Lenk võttis kuuldu lindile.
Elevust lisas traditsiooniline jõuluviktoriin, seekord oli vaatluse all tõik kui hästi pidulised tundsid kodukanti – Kagu-Eestit.
Kodulookonverentsi lõpetanud lavastus läks hinge
Kolmapäeval, 28.novembril Põlva Keskraamatukogu saalis toimunud Jakob Hurda Seltsi kodulookonverentsile pani mõjuva lõpp-punkti Merle Karusoo ja Sirje Villa dokumentaallavastus “Sügis 1944” Põlva Linna Harrastusteatrilt.
Lavastuse esimeses vaatuses rääkisid Helje Põvvat, Urve Järg ja Sirje Vill edasi Eha Kivi, Aino Villa ja Loreida Ilsjani loo põgenemiskatsest peale tungivate punavägede eest 1944.aasta sügisel.
Teises vaatuses aga taaselustasid Astrid Hiisjärv, Jan-Mattias Kottise, Ester ja Jaanus Liblik, Ave Mustimets, Heido Mägi, Ülo Needo, Salme Paabut, Janno Rüütle, Ilmar Tagel ja Tõnis Viira Saksa laatsaretlaeva MOERO uputamise loo 22.septembril pardalolnute pilgu läbi, kellest mõnel õnnestus tänu õnnele ja elutahtele pääseda.
Avaettekande “Kuidas elab suurvald Põlva?” pidas vallavanem Georg Pelisaar. Ta tunnistas, et Põlva ei olnud ühinemisläbirääkimiste ajal kellelegi kuigi ihaldatud kosilane, sest peljati, et suurem sõidab väiksemast üle. “Ühinemislepingusse said kõigi soovid, kuigi kokku oli lepitud, et üle jõu käivaid soove ei tasu kirja panna,” märkis omavalitsusjuht.
Pelisaarel oli hingel seegi, et mõnes väiksemas vallas tõsteti enne ühinemist märkmisväärselt ametnike palku, mistõttu ühinemisjärgselt ei olnud kõikidele võimalik sama palgataset lubada. “Aga me ei saanud endale lubada üle jõu elamist,” toonitas ta.
Kui 2007.aastal oli Põlva valla elanike keskmine vanus 38,7 aastat, siis 10 aastat hiljem 42,3 aastat. 20-35-aastaste hulgas oli mullu mehi 1631 ja naisi 1331- seega täpsel 300 võrra vähem. “Võime mida tahes ehitada, aga kui meil inimesed ikka ära lähevad, ei jää muud üle kui ehitada Tilsi lastekodu asemele vanadekodu, ”märkis vallavanem.
Äsjailmunud Raimond Kolga 400-leheküljelisest luulekogust “Peo pääl elu hõpõ” andis ülevaate raamatu projektijuht Tiia Allas. “Soomeugrilastel on taeva ja maa vahel mitte kirik, vaid puu. Ka Kolgal käib see ühenduse pidamine puu kaudu,” tõdes raamatu projektijuht.
Eesti Lipu Seltsi esimees, diplomaat Jüri Trei vaatas tagasi 1917. aastasse, mil toonases Petrogradis läbisid sinimustvalgete lippude all 7,5 km pikkuse teekonna 40 tuhat inimest.
“Tänu Jüri Treile on hooldatud ka Jakob Hurda lese ja poja hauad Tallinnas,” tunnustas eestluse sümbolite hoidjat Jakob Hurda Seltsi juht Sirje Vill.
Kodu-uurijate aastatepikkuse juhendamise eest võttis Hurda-seltsi tänukirja vastu Liina Kähr.
Üritust sponsoreeris Põlva Vallavalitsus.
Mati Määrits, ajalehest KOIT 1.dets.2018
Kodulookonverents
Olete palutud kolmapäeval, 28. novembril 2018 algusega kell 14.30 Põlva raamatukogu saali Kesk tn.16 Jakob Hurda Seltsi KODULOOKONVERENTSILE.
PÄEVAKORRAS
- Põlva vallavanem Georg Pelisaar “Kuidas elab suurvald Põlva?”
- Eesti Lipu Seltsi esimees, diplomaat Jüri Trei “Eesti lipp – 135”
- Tiia Allas Võru Instituudist esitleb Raimond Kolga luulekogumikku, mida soovijail võimalus endale osta
- Kohvipaus
- Põlva Linna Harrastusteatrilt dokumentaallavastus “Sügis 1944”
Üritust toetab Põlva vald
Merle Karusoo & Sirje Villa dokumentaallavastus Sügis 1944
- Kolmapäeval, 28. novembril 2018 kell 14.30 Põlva Keskraamatukogus
- Teisipäeval, 5.märtsil 2019 kell 19 Põlva Kultuurikeskuse salongis
- Pühapäeval, 22.septembril 2019 Põlva Maarja kirikus kohe pärast jumalateenistust.
I VAATUS – ERINEVATE PÕGENEJATE TEEKONNAD: EHA KIVI, AINO VILLA ja LOREIDA ILSJANI LUGU
II VAATUS – LAATSARETLAEVA “MOERO” SAATUSEST
Anar Anijalg tähistas hiljuti juubelipäeva
ANAR ANIJALG kuulub Põlva Linna Harrastusteatri asutajaliikmete hulka ja on loomuliku ande tõttu mänginud enamasti pearollides, olgu jutt talutütar Ainost August Mägi loos “Vend venna vastu” või Jüri Georg Kimmeli vanem tütar Heli Lääne “Jumalasulasest”, Jakob Hurda õde Eeva vabaõhuetendustest “Jalutuskäik Jakobiga” ja “Kas karjapoiss jääb kuningaks?” ning Jakob Hurda abikaasa Jenny kammernäidendist “Jumalaga, härra pastor!”, Linda Kurvits dokumentaaldraamast “Oskar ja Linda”, kunstnik-kirjanik Jaan Vahtra ema vabaõhuetendusest “Kuldne laev” jms
Tundub, et teater elab tema hinges algusest peale, sest eelnevalt on ta tõusnud vabariiklike autasude saajate sekka kui etleja. Meenutagem vaid tema suurepärast esinemist Brechti “Laste ristiretkes” või Underi romantilist luulet lugedes.
Kui peaksime endi hulgast leidma kõige parema luulelugeja, siis pälviks, arvan, selle tiitli just Anar Anijalg, sest tema suus hakkab luule loomulikult elama. Teda on naudinguga kuulatud nii suurtes kui väikestes saalides ja alati on ta pälvinud kiidusõnu.
MEISTER! Aga selleks ei saada, selleks sünnitakse. Temaga koos lavale minna on lahe, nagu usaldusväärse partneriga ikka. Temaga koos laval olla on rõõm, sest meistri töö on meistritöö. Rääkimata sellest, et lastetükkides on ta üks etenduse hingedest. Sageli öeldakse, et just tema värvib tüki. Ja seni on ta teinud seda kenasti.
Jõudu tulevikuks!