Seljataha sai 6.folklooripäev

17.mail sõitsid Himmastesse, Jakob Hurda súnnikúlla Põlva valla kõikide koolide folkloorihuvilised, kaasas oma head õpetajad, et kohtuda sellel kevadel juba 6.korda.

Teoks sai traditsiooniline folklooripäev meie noorõppurite sõna-, laulu-, tantsu- ja pilllimängu rõõmude kaudu. Selline on olnud Jakob Hurda Seltsi juhatuse liikmete nägemus, kuidas kaasata noori hurdalike väärtuste juurde, kuidas kasvatada endale järeltulijaid. Päeva peakorraldaja oli Kúlli Ots. Pidu juhtis Helje Põvvat. Tervitussónu lausus Põlva vallavalitsuse poolt haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aigi Tiks. Vallavalitsuse kultuurikomisjoni esimees Janno Rúútle oli juba varakult toonud kohale suussulavad kringlid, häid sponsoreid oli teisigi.
Ja siis läks see lahti!

Ūhisgúmnaasium astus õpetaja Hedvi Rebase juhendamisel ette võrukeelse ringi lastega, õpetaja Ulvi Pern lisas juurde lauljad, kanneldajad, plokkflöödimängijad!

Johannese Kool úllatas tundmatute pillidega ja kui imeliselt kõlasid nende esitatud rahvaviisid! Tublid olid noored sõnakunstnikud! Aitäh õpetajatele Riina Velmetile, Raili Toomele ja Anneli Kiudorvile.

Mammaste Kool oli hästi vapper oma järjekordseid tantse esitades (õpetaja Karin Simso). Kuulama panid end ka õpetaja Marju Lepassoni võru keele ringi lapsed.

Põlva Põhikooli esindasid õpetaja Mare Urbani käe all tegutsevad noored muusikud ning Hele Aia klassi sõnakunstnikud-noormehed.

Pidu oli tore, autasud olid vahvad ja sai bussiga sõita! – Nii útlesid úhe kooli esindajad olnu kohta. Tänu siinkohal veel kõigile õpetajatele, kelleta see kokkusaamine poleks olnud nii värvikas. Aitäh Põlva vallavalitsusele ja sponsoritele! Aitäh kõigile abilistele!

Meenutati Jakob Hurta

13.jaanuaril möödus 109 aastat Jakob Hurda – läinud sajandi ühe suurema eestlase – minekust Toonela kaldale. Tavapäraselt koguneb Jakob Hurda Selts oma nimikangelase mälestuspäeval ja nii oli ka eile. Jakob Hurda ausamba juures Põlvas, Mäe tänavas kõneles Ilmar Tagel ja meenutas suurmehe tähtsust kodukandi rahvale. Maa-ja vallavalitsuse esindajad, maakonna kodu-uurijad, Jakob Hurda Seltsi liikmed ning Jakob Hurda omaksed süütasid mälestusküünlad, mis jäid leegitsema hiliste õhtutundideni.

Põlva Keskraamatukogus kõneles külaline Eesti Rahva Muuseumist, etnomoloog ja teenekas rahvakultuuri uurija Piret Õunapuu. Ta viis huvilised mõttematkale Hurda sünnitallu Himmastesse, käis läbi andeka noormehe õpingupaigad, milledest enim pööras tähelepanu Tartu Ulikoolis veedetud ajale, peatus meelekibedust ja ohtusid täis Otepää perioodil ning kirjeldas pikalt ka õnnelikke Peterburi  aastaid. Vaikuses mõtiskleti sellegi üle, kuidas tookordne arstiteadus polnud valmis veel põletikus pimesoolt ära tundma ning Jakob Hurda viis puusärki lihtne veremürgitus. Venemaalt rongiga Taaralinna saadetud lahkunu põrmule avaldati austust igas peatuses ning Hurda muldasängitamise ajal kogunes rahvahulk, millist polnud tartlased varem näinud. Nii tänas Eestimaa oma suurt poega – kirikumeest, folkloristi, keeleteadlast.

Pisut leidis Piret Õunapuu ka aega, et rääkida ühest Hurda sõbrast ja aatekaaslasest Oskar Kallasest ja tema tegevusest. Suurt huvi näidati üles Piret Õunapuu kirjutatud arvukate raamatute vastu, millest Külli Ots oli koostanud põneva väljapaneku.

Mis kuulub tänase seltsi päevakorda?

Jõulukuu alguses tähistas Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts taasasutamise 20.aastapäeva. Oluliseks peetakse nimikangelase Jakob Hurda elu ja aadete propageerimist, tema vaimse pärandi tutvustamist. Selles liinis on erilise tähtsusega suurmehe sünniaastapäeval temanimeliste kultuuripreemiate väljaandmine, millest üks jääb alati kodumaakonna säravale rahvakultuuritegijale, teise viib kaasa pärandkultuuriga tegeleja vabariigist või kaugemalt. Aitäh preemiate rahastajatele Eesti Kultuurkapitalile ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile.

Juba mitmeid aastaid on selts tegelnud Jakob Hurda sünnitalu restaureerimisega. Eriline toetus selle tarvis on tulnud Põlva vallalt. Seetõttu on kindel tunne kutsuda igal kevadel Himmastesse, Lepa tallu valla koolinoored traditsioonilisele folklooripäevale. Mitmel korral on ka suurmehe kultuuripreemia antud laureaatidele just Lepa talu pidustuste ajal.

Aga kõrge kultuuriloolise väärtusega on olnud ka kodulookonverentsid ja teemapäevad kohalike vaimuinimeste tutvustamiseks, samuti dokumentaalnäitemängud Põlva Linna Harrastusteatrilt, mis kõik on teeninud sama huvi.

Arvukalt on välja antud trükiseid Põlvast, rahvahariduse seltsist ja kohalikest kultuurikandjatest minevikus.

Niina Siirmanni eestvõttel on tegutsenud Põlva Rahvakool mitmete õppegruppidega.

Põlva Rahvahariduse Selts on Eesti Kultuuriseltside ühenduse asutajaliige, sest vana tõde – üheskoos on jõudsam edasi minna – kehtib siin täielikult. Selts kuulub ka Eesti Vabaharidusliitu.

Kõike seda rõhutasid külalisedki, kes peosaalis sõna palusid ja seltsi liikmeid lillede, kingituste ning tänukirjadega meeles pidasid. Selts tänab suure tunnustuse eest Eesti Kultuuriseltside ühenduse juhatust eesotsas Valter Haameriga, meie seltsi auliiget Tartust – Evald Kampust, Põlva Maavalitsust ja tema esindajat Helje Põvvatit, Põlva vallavanemat Georg Pelisaart, kultuurikeskuse esindajat Tauno Prangelit, keskraamatukogu direktorit Reet Kappot ja kõiki, kelle head sõnad lõid peosaalis kordumatult koduse meeleolu, kuhu sobis nii Anar Anijala õpetatud jõululuulekava, mille kandsid ette Anar Anijalg ise ning Salme Paabut, Kristi Virks ja Jan Mattias Kottise kui ka harrastusteatri meenutus sellesuvisest suurest tähtpäevast, kuidas 150 aastat tagasi moodustati Tartus Eesti esimene kultuuriselts Vanemuine. Mängisid Heido Mägi, Urve Järg, Ave Kägo, Ilmar Tagel, Jaanus Liblik ja Janno Rüütle.
Soojad tänusõnad ka teistele tervituste saatjatele kaugelt: Tarmo Tammele, Urmas Klaasile, Ester Tuiksoole ja Milvi Hirvlaanele.

Kui kunagi 20 aasta eest kutsus Rein Vill Põlvas kokku tookordse vaimuinimeste ühenduse ning ta kutset järgis 46 liiget, siis valiti töö etteotsa Rein Vill ise (juhatuse esimehena), Haimar Sokk, Peeter Aas, Enn Esko, Maret Kolsar, Heino Luiga, Asta Tagel ja Helle Virt. Täna rassivad Jakob Hurda Seltsi eesotsas Arvo ja Eela Jää, Anar Anijalg, Külli Ots ja Heido Mägi. Aga eeskäijaid ei unustata, sest nemad olid teerajajad. Aitäh tehtu eest!

Traditsiooniliselt jäid ka selles sügisöös hubisema küünlaleegid kunagiste seltsitegelaste kalmudel Põlva kalmuaias. Küllap sealt kaasatoodud hingesoojus särab veel kaua meiegi südameis.

Rein Vill haud Põlvas

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad Heino Tartesele ja Piret Õunapuule

25.juulil anti Põlva Kultuurikeskuses üle Jakob Hurda 24.rahvuskultuuri auhinnad. Tutvustame laureaate.

Heino Tartes, lõõtspillimeister on üks mitmekülgsemaid ja järjekindlamaid lõõtspillimuusika edendajaid ning on valmistanud üle 60 pilli. Ta on koostanud ja välja andnud raamatud Põlva- kui Võrumaa lõõtsamängjatest.
Põlvamaa ja kogu Eesti rahvamuusikamaastikku on mees rikastanud erinevate sündmustega, sealhulgas rahvusvahelise lõõtspillipeoga HARMOONIKA, mis tänavu toimus juba 5.korda!

Lõõtsamängu saab õppida Põlva Muusikakoolis õpetaja Tartese käe all. Lisaks korraldatakse ka pilli valmistamise meistrikursuseid. Põlva Lõõtspilliseltsi tegevuse tulemusena on Põlvas kaheksa aasta jooksul pillimängu õppinud enam kui 130 huvilist ja 35 inimest on valmis saanud oma lõõtsa. Neist nelja tegijat võiks suisa meistriks nimetada.

Heino Tares on tutvustanud teppo-tüüpi lõõtspilli mitmel pool väljaspool Eestit: Soomes, Lätis, Leedus, Ukrainas, Udmurtias, Saksamaal, Poolas jm. erinevatel festivalidel, teleesinemistel, õpitubades, kontsertidel.

Kõike eelöeldut arvesse võttes oli põhjendatud Põlva kuulutamine Eestimaa lõõtsapealinnaks muusika-aastal 2015. Samuti on tehtud töö parim tõendus, miks just Jakob Hurda maakondlik kultuuripreemia määrati Heino Tartesele.

Et aga igal aastal, Jakob Hurda sünnipäeva paiku annab Hurda Selts üle vabariigi mastaabis maineka rahvakultuuripreemia, siis oli ootuspärane selle määramine teenekale eesti rahvuskultuuri uurijale ja tutvustajale, etnoloog Piret Õunapuule.

Piret Õunapuu alustas oma erialast tööd 1979.aastal Eesti Vabaõhumuuseumis, kus keskendus taluarhitektuuri ja -mööbli uurimisele. 1980.aastal asus ta tööle Eesti Rahva Muuseumisse, kus töötab siiani. Tema peamisteks uurimisteemadeks on etnograafilise mööbli ajaloo kõrval olnud eesti  pärimuslik kombestik, rannarootslaste rahvakultuur, aga kõige enam siiski ERMi ajalugu, sealhulgas Jakob Hurda, Oskar Kallase, Ilmar Mannise jt roll ning tegevus.

Viljaka autori sulest on ilmunud raamatud “Pühad ja kombed”, “Eesti pulm”, “Nii meil jõulud tuppa toodi” (kaasautor L. Karron), “101 vana aja asja”. Hinnatava kaastöö tegi ja toimetamisvaeva nägi ta koos kolleegidega, aidates kaante vahele  mahuka kogumiku “Eesti Rahva Muuseum 100”.

Piret Õunapuu koostatud näituste üle ei ole rõõmustatud mitte ainult
Eestis, vaid ka välismaal. Sisukad väljapanekud on köitnud huvilisi juba pikki aastaid.

JAKOB HURDA RAHVUSKULTUURI AUHINDU RAHASTAVAD EESTI KULTUURKAPITAL JA KULTUURKAPITALI PÕLVAMAA EKSPERTGRUPP.

Avati pühenduspink seltsi kauaaegsele esimehele Rein Villale

Pühapäevasel päikeselisel ennelõunal kogunesid Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse platvormile Rein Villa pereliikmed ja teekaaslased Jakob Hurda nimelisest Põlva Rahvahariduse Seltsist, et avada kauaaegse Põlva kultuuri- ja seltsitegelase mälestuspink. Ühtlasi esimene pühenduspink Põlvas. Pingi rajamise oli seltsi juhatus otsustanud hilissügisel, sirelite õitseajaks sai see valmis. Pühenduspingi eestvedaja Arvo Jää sõnul sobib ümarate vormidega pink väga hästi Rein Villa loomusega, mis oli hooliv ja sõbralik.

Rein Villa daatumid on 20.01.1944– 02.06.2007. Avatseremoonia läbi viinud Ilmar Tagel rõhutas, et aastaarvudest olulisem on kriips nende vahel. Rein Villa puhul mahub sinna suur ja tähendusrikas elutöö kultuurivallas.
Anar Anijalg ja Urve Järg pöördusid kohaletulnute poole vastavalt Andres Lehestiku ja Aili Naruski luuleridadega.

„Õitsval tatrapõllul
mina sündisin
mesilinnud kõrvul
ilma kõndisin

tundsin magusat lõhna
nägin õitemerd
tahtsin kõigest võtta
endal eluverd…“

Nii on Aili Naruski kirjutanud otsekui Reinule mõeldes.
Kauaaegne õpetaja ja Põlva käsitööelu eestvedaja Asta Tagel meenutas pikka koostööd, mis algas juba Reinu koolipõlves praeguses Põlva Ühisgümnaasiumis. Rein oli juba tollal väga aktiivne ja ideerikas.
Elukutsevalikul oli Reinu jaoks loomulik siirdumine kultuurivalda. 40 aastat töötas ta Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses, kus tema eestvõttel toimus lugematu arv kultuurisündmusi. Ta oli ühtviisi tugev nii stsenaristi kui ka korraldajana. Rein Vill oli järjepidevuse hoidja juba väga noorest eas, mil hakkas koguma põlvalaste mälestusi, pannes aluse hindamatule varamule. Suurt huvi tundis ta aastatel 1907–1940 tegutsenud Põlva Rahvahariduse Seltsi vastu. 1995. aastal ilmus tema sulest raamat „Põlva Rahvahariduse Seltsi 33 aastat“. Samal aastal lõi Rein Vill koos mõttekaaslastega Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi, mis põhineb omaaegse seltsi aadetel. Rein Vill oli seltsi juhatuse esimees asutamisest kuni oma lahkumiseni. Selts sai õige pea oluliseks kogu Eesti kultuuripildis. Palju tähelepanu on pööratud Jakob Hurda pärandi tutvustamisele. Rein Villa ajal pandi alus tihedale koostööle Põlva Käsitööklubiga, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Eesti Vabaharidusliidu ja teistegi organisatsioonidega.

Rein Vill oli ka Põlvamaa laulupeoliikumise edendaja – paljude pidude stsenarist ja korraldaja. Siingi hoolis ta üle aegade kestvatest traditsioonidest. Ta tegi kõik endast oleneva, et täpsustada ja levitada olulist kultuuriloolist fakti: esimene eestlaste laulupidu toimus 1855. aastal Põlvas! 2005. aastal peeti suure tähtpäeva auks maakonna laulupidu „Rõõm ajas“. Rein Vill jõudis kokku panna ka raamatu „Põlva laulupeod 150“ (2006). Järjepidevuse märgiks on seegi, et tänavune Põlvamaa laulupeoaasta “Mitmel häälel“ ja maakonna laulupidu „Igatsus“ on pühendatud 160 aasta möödumisele esimesest laulupeost.

Avatseremoonia lõpul tänas kokkutulnuid oma pere nimel Sirje Vill. Ühiselt käidi ka Rein Villa haual Põlva kalmistul.
„Sa jätsid jälje Põlva radadele“ on pühendusluuletuses öelnud põlvalane Helgi Teder. Nüüdsest saab Rein Villale mõelda ka pühenduspingile toetudes.

Suur tänu meistrimeestele ettevõttest Guido Mööbel OÜ ja toetajatele – Põlva Vallavalitsusele ja Põlvamaa Hoiu-Laenuühistule.

Põlva Rahvahariduse Seltsi tegevuskava 2015

Jaanuar, veebruar, märts – Põlvamaa kodulookogumiku “Minevikumälestusi” IV osa käsikirja ettevalmistamine

28.aprill – Seltsi aruandekoosolek

8.mai – Jakob Hurda rahvuskultuuriauhindade žürii kokkusaamine

27.mai – Põlva valla koolide V folkloorifestival Jakob Hurda sünnitalus Himmastes

16.mai – Eesti Seltsiliikumise 150. aastapäev

Eesti Kultuuriseltside kokkutulek Põlvas (kultuurikeskus)

Rein Villa mälestuspingi avamine

25.juuli – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade üleandmine

Detsember – 20 aastat Põlva Rahvahariduse Seltsi taasasutamisest

Seltsi jõulupidu

Seltsi pidevad ettevõtmised

  • Jakob Hurda sünnitalu taastamine
  • Põlva Rahvakooli kursused
  • Harrastusteatri ülesastumised
  • Kodu-uurijate õppetegevus

Jõulud Hurda Seltsis

Jõulud on aeg, kus tavapäraselt saab kokku ka Hurda Seltsi pere. Seekordse pühaderõõmu eestvõtja oli juhatuse liige Anar Anijalg, kes kutsus rahva Põlva vana kiriku pastoraati, kus õpetaja Toomas Nigola eestvõttel on ruumid kaasajastatud ja loodud koduselt hea aura sellesse vanasse väärikasse hoonesse.

Jõulutervituse lausus õpetaja Toomas Nigola, jõululäkitusega pöördus kuulajate poole ka Anar Anijalg.

Imelisi jõuluviise esitasid Külvi Paide pisikesed laululapsed.

Ühises peolauas meenutati nii möödunud aegu kui ka heideti pilk tulevikuteedele.