Jaanuris peab Jakob Hurda Selts alati oma nimikangelase mälestuspäeva. Süüdatakse mälestusküünlad nii suurmehe ausamba jalamil kui tema vanamate kalmudel.
Meenutusminutid ausamba juures tõstsid veel kord esile Jakob Hurda tähtsuse meie kultuuriloos (kõneles Sirje Vill).
Erilise üllatuse valmistasid “Madara” lauljad, kes tormile vaatamata välja tulid ja Jakob Hurda kogutud viisi üles võtsid. Kalli kingitusena jäi meile nende vastne heliplaat, mis leiab kunagi auväärse koha Jakob Hurdale pühendatud muuseumis Himmastes.
Põhiettekande tegi külaline Eesti Rahvaluule Arhiivist. Janika Orase teemaks olnud “Laulikute ja laulu vägi“ pakkus arvukatele kuulajatele suurt hingekosutust ning huvi.
Aitäh raamatukogule oma suurt saali lubamast, aitäh Külli Otsale tulise kohvi ja tee eest.
Seda ei juhtu mitte iga jõul, et 180-aastane Jakob Hurt kodukanti külastama tuleb. Seekord, oma juubeliaastal, astus ta siiski selle riskantse sammu.
Ma tulen taevast ülevalt,
häid sõnumeid toon teile sealt,
laulis ta nagu kunagi oma koguduse ees Põlvas, Otepääl ja Peterburis.
No Hurt, mis Hurt, isegi kohev habe liikus laulu taktis kaasa!
Ja rõõmu tundis ta omanimelisest seltsist, kes ta kodutalu renoveerinud, tegi lahkel käel kõigi piduliste ees annetuse elumaja taastamiseks ( rahatähed olid muidugi endisaegsed vene rublad ja neid puistas ta oma näppude vahelt kaugelt üle tuhande), mõtiskles Eestis elatud aastate ja oma abikaasa ning laste üle. Kuulsime tema suurepärast kõnet I üldlaulupeolt kui ka viimast kõnet, mille ta pidas „Vanemuise“ väikese maja avamisel.
Huvipakkuvad oli ta reisikirjad mitmesse Euroopa riiki.
Tubateatrit aitasid 180-aastasel Jakob Hurdal (Ilmar Tagel) elustada Janno Rüütle, Urve Järg ja Heido Mägi.
Meesansambli „Jakobi 7 sõpra“(Arvo Jää, Heido Mägi, Ilmar Tagel, Jaanus Liblik, Janno Rüütle, Jan-Mattias Kottise) laul tuli aga publiku rõõmuhõisete ja nõudmiste peale suisa kordamisele. Ja mis muu ikka olla sai kui „Sind surmani“! (Dirigent Ester Liblik)
Imeline ja meeleolukas oli ka Jan-Mattias Kottise ja Laura Liis Küti duett „Tulitilgad“.
Külalisesinejaid oli meil ka! Aitäh noortele muusikutele Hanna Anett Peielile ja Gregor Kullale ning lauljatar Laura Liis Kütile!
Sellel õhtul olid seltsimaja lauad lookas heast-paremast, mis oli valminud Pesa hotelli kokkade käe all. Jakobil oli ikka hea maitse, tõdesid pidulised, sest sellel üritusel serveeriti ainult suurmehe lemmiktoite. Muidugi ei tohi siin mainimata jätta bussijaama meisterkondiitreid, tänu kellele pugisime kohvi kõrvale vesikringleid ning nautisime Urve Järgi küpsetatud karaskit.
Hasartselt sai oma viktoriini Jakob Hurda elukäigust läbi viia Ene Lellep.
Suurepärase jõulupeo korraldusraskused kandsid Eela Jää ja Ene Lellep. Südamlik aitäh!
… oli eriliselt huvipakkuv meie harrastusteatrile, sest üle Eesti tervitati üldlaulupeotuld. Ning igati loomulik, et Põlva vallavanem Pelisaar tõi tõrviku peotulega ja ETV telekaamerad Himmaste külla, Lepa tallu, kus aastal 1839 sündis meie seltsi nimikangelane Jakob Hurt. Ära ei tohi unustada ka fakti, et just Põlvas peeti 1855 Eesti esimene laulupüha, millest info jõudis ka J. V. Jannseni toimetatud Tartu Postimehe veergudele.
Sel korral mängiti Lepa talu õuemurul, suure taluaida ukse ees katkend Sirje Villa dokumentaallavastusest „Laena mulle kannelt, Vanemuine!“, mis on valminud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse tellimusel meie seltsiliikumise 150.aastapäeva auks.
Sama etendusega astuti üles ka Põlva Maarja kirikus, et toetada omapoolselt päeva, mil koguti annetusi Põlvas loodava kristliku Jakobi Kooli jaoks.
Niina Siirmanni fotokaamera on jäädvustanud Jakob Hurda (Janno Rüütle), Johann Voldemar Jannseni (Heido Mägi), tema abikaasa (Urve Järg), nende tütre Lydia Koidula (Ave Mustimets) ning isa ja poja Wirkhausid (Ilmar Tagel ja Jaanus Liblik). Sedapuhku esineb Põlva Linna Harrastusteater keskraamatukogus.
20.novembril sai Jakob Hurda Põlva Rahvahariduse Seltsis teoks igasügisene, seekord emakeele aastale pühendatud kodulookonverents.
Põlva abivallavanem Janika Usin tõi kuulajateni hulgaliselt kitsaskohti, mis kõik häirimas meie igapäevaelu, kolekeele näidete varal suutis ta meisterlikult koputada iga kõneleja südametunnistusele: hoidkem ja armastagem seda suurt hindamatut varandust, oma emakeelt.
Võru harrastusnäitleja Silvi Jansons rääkis oma elukäigule tuginedes, kuidas tema lapsena-pärast Siberist tulekut – mõistis võru ja setu murret.
Jakob Hurda Seltsi juhatuse esimees Sirje Vill peatus faktidel, mis oluline mäletada seltsi liikmetel. Et seltsi nimikangelane oli 3. õpetatud keeleteadlane eestlase hulgas, kes astus olulisi samme tuginedes uuele kirjaviisile meie veel „lapsekingades“ emakeeles, aga, kes pidas olulisimaks tõde, et me keelt loeksime täpselt nii, nagu ta kirjas on. Et eesti keelest saaks kord väärikas kultuurrahvaste keel.
Oli suur rõõm, et konverentsist osavõtjaid tervitas Eesti Kultuuriseltside Ühenduse tegevjuht Liina Miks, kes varem kohtus ka Jakob Hurda Seltsi juhatuse liikmetega.
See on meie seltsil vana traditsioon: käia kalmuaias hingedepäeval küünlaid süütamas nende isikute haudadel, kelle töö ja elusaatus on meid väga lähedalt puudutanud. Seltsi asjuri Niina Siirmanni eestvõttel olid sügisel kalmisturetkel seekord seltsi juhatuse liikmed Eela Jää koos abikaasa Arvoga, Ene Lellep ja Sirje Vill. Meie eriline lugupidamine kuulus kirikuõpetajatele Swartzidele, Oldekopile, köster Mattissonile, Jakob Hurda vanematele, seltsi esimeestele ja aktivistidele Toomas Toigerile, Samuel Põvvatile, Adalbert Kiiskile, Rein Villale, Imbi Saavale, endistele näitejuhtidele Jaan Vahtrale, Oskar Kurvitsale, Eduard Tammele, rahvusvaheliselt tunnustatud teatriloolasele Evald Kampusele jt .
Põlva Linna Harrastusteater võttis oma mängukavva Merle Karusoo kirjutatud näitemängu SÜGIS 1944 teadmises, et eestlaste suurpõgenemise ajal juhtunud Läänemere suurimas laevahukus leidis Moero pardal märja haua palju edumeelseid ja haritud inimesi Põlva kihelkonnast.
Meie etendus oli jagatud kaheks: õnnelike põgenejate teekond mere äärde ja laatsaretlaeva “Moero” hukkumise lugu.
Suurpõgenemise 75.aastapäeval olime palutud Tallinna, VABAMUSSE, kus ajalise piirangu tõttu esitasime täissaalile vaid katkendi oma lavastusest.
Täispika etendusega astusime üles Põlva Maarja kirikus täpselt “Moero” hukkumise aastapäeval 22.septembril.
Etenduses tegid kaasa Helje Põvvat, Urve Järg, Astrid Hiisjärv, Jan-Mattias Kottise, Ester ja Jaanus Liblik, Ave Mustimets, Heido Mägi, Ülo Needo, Salme Paabut, Janno Rüütle, Ilmar Tagel, Tõnis Viira ja Sirje Vill.
