Minna ei taha, kuid jääda ei saa

Põlva Linna Harrastusteater võttis oma mängukavva Merle Karusoo kirjutatud  näitemängu SÜGIS 1944 teadmises, et eestlaste suurpõgenemise ajal juhtunud  Läänemere suurimas laevahukus leidis Moero pardal märja haua palju  edumeelseid ja haritud inimesi Põlva kihelkonnast.

Meie etendus oli jagatud kaheks: õnnelike põgenejate teekond mere äärde ja laatsaretlaeva “Moero” hukkumise lugu.

Suurpõgenemise 75.aastapäeval olime palutud Tallinna, VABAMUSSE, kus ajalise piirangu tõttu esitasime  täissaalile vaid katkendi oma lavastusest.

Täispika  etendusega astusime üles Põlva Maarja kirikus täpselt “Moero” hukkumise aastapäeval 22.septembril.

Etenduses tegid kaasa  Helje Põvvat, Urve Järg, Astrid Hiisjärv, Jan-Mattias Kottise, Ester ja Jaanus Liblik, Ave Mustimets, Heido Mägi, Ülo Needo, Salme Paabut, Janno Rüütle, Ilmar Tagel, Tõnis Viira ja Sirje Vill.

Minna ei taha, kuid jääda ei saa programmi kava.

Kutse Jakob Hurda sünniaastapäevale

27.juuli 2019 on pühendatud suurmehele Jakob Hurdale tema
180.sünniaastapäeva tähistamiseks.

Kell 12 Himmaste Külakeskuses

  • mõtteminutid läinud sajandi 100 kuulsama eestlase hulka arvatud Jakob Hurdast
  • Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad 2019 antakse üle Janika Orasele ja Meelis  Kihulasele
  • Meelis Kihulane avab oma puutöönäituse

Kell 14 – 16  Jakob Hurda sünnitalus Lepal  Himmaste külas folkloorikuninga II rahvustoitude festival

  • igaühel võimalik maitsta koduleiba, karaskit, sõira ja koduveini. Võistlejaid on üle Eesti kui Soomest
  • kõlab lõõtsamuusika
  • aidas on avatud Põlva Käsitööklubilt  Jakob Hurda Seltsile annetatud lapimaalide näitus ja meeleolukas vana aja suvetuba
  • töötab puhvet
  • rahvustoidu festivali patroon on Ester Tuiksoo, palju aitavad kaasa Põlva vald ja arvukad sponsorid
  • tulijale on abiks teatmik

Olete oodatud!

Jakob Hurda selts, Põlva vald

Meelika Hainsoo töötuba

KOHTUMINE MEELIKA HAINSOOGA LÜKKUB PALJUDE SOOVIJATE PALVEL EDASI. JÄLGIGE REKLAAMI.

Rahvalaulik Meelika Hainsoo peab omapärase töötoa “Valik Vana-Võrumaa  laulumänge” Põlva Rahvahariduse Seltsis  (Kesk tn.16) laupäeval, 29.juunil algusega kell 11.

Kas teadsid, et Räpina kandis on sündinud laulumängud nagu “Kulla imä, tsirgu imä”, ”Tambora liinan, Marmora külän” või “Kuri kande pallo kiili”?  Põlvas aga tunti  vanasti hästi “Eelä õdagu lätsi ma”, “Samboori liinan elli ka!”, ”Ärä sina võtku pikka naist!”. Kanepi kihelkonnast oleme pärinud näiteks  “Üts peigmiis ots pruuti”, “Ja seo 21”, “Kats tütrikku patsiirvä”.

Lahkesti on teretunud iga huviline,  eriti aga  ootame õpetajaid, huvijuhte, muusikakasvatajaid (võimalus saada vastav tunnistus osalemise kohta). Registreeru hiljemalt 25.juuniks (täpsem info mob. 53340071) Paaritunnine töötuba põhineb Meelika Hainsoo hiljaaegu ilmavalgust näinud laulikul “Õnnõkõn siin tsõõrin olla”. Võta see kaasa! 

Folkloorikuninga II rahvustoidufestival

22.juulil 1839 sündis Himmaste külas Lepa talus Jakob Hurt, kes kinkis hiljem meile , eestlastele, maailma suurima folkloorikogu. Sellest heast, mis ta eestlusele ning emakeelele tegi, tema tulihingelisest pühendumisest  eestlastele kui järjest enam pead tõstvale rahvakillule, räägime suurmehe 180.sünniaastapäeva raames 27.juulil Jakob Hurda sünnikohas.

Südapäeval alustame  pidustustega Himmaste külakeskuses, kus anname üle Jakob Hurda nimelised rahvuskultuuri auhinnad ning Meelis Kihulane avab oma põneva puutöönäituse. Lõõtsamuusikaga kostitab Marje  Mäekalle Põltsamaalt.

Kella 14 – 16 saab teoks  folkloorikuninga II rahvustoidufestival Lepa talus, kus oma õla panevad alla lisaks Jakob Hurda Seltsile ka Põlva Vallavalitsus ja  mitmed sponsorid. Festivali patroon on aga eesti toidu väsimatu propageerija Ester Tuiksoo. 

Võistlema ootame koduleiva ja karaski küpsetajaid, sõira valmistajaid ja koduveini tegijaid. On ju suurmees ise pidanud eelnimetatud ande parimaks maailmas, pitsikest  head koduveini nimetas ta aga haigestumise korral suisa möödapääsmatuks. Kõik, kes oskavad ja tahavad festivalil kaasa lüüa, on teretulnud. Registreeruda hiljemalt 20.juuniks 2019 telefonidel: 5112330 (Ester Tuiksoo), 5174470 (Eela Jää), 53340071 (Sirje Vill). Üllatused ootavad  kõiki osalejaid ja Põlva Vallavalituselt on suisa suured kingitused.

Põlva valla koolide IX folklooripäev Otepääl

29. mail sõitis Põlvast Otepääle ligi 60 noort  pärimuskultuurihuvilist 
õpilast Põlva Koolist ja Johannese Koolist Rosmalt. Kaasas oli
täiskasvanutest kultuurihuvilisi.

Kõigepealt palus Otepää Maarja koguduse juhatuse esimees Jaan Uibo 
kokkutulnud Otepää Maarja kirikusse ja rääkis huvitavalt  kiriku ajaloost. 1872. aastal asus siin kirikuõpetajana tööle Jakob Hurt, kelle suure hinge ja südamega tehtud töö tõi kirikusse senisest palju rohkem inimesi ja viis kiriku laiendamiseni. 1880. aastal siirdus Jakob Hurt teenima Peterburi Jaani kogudust.
4. juunil 1884 pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi eestvõttel kirikus Eesti rahvuslipp. Ajalooline sündmus sai võimalikuks seetõttu, et pool aastat varem oli asunud kogudust teenima noor julge pastor Rudolf Kallas. Tutvusmiskäik jätkus pastoraadis, kus on Jakob Hurda tuba. (Samas asuv 
Eesti lipu muuseum on remondis.)

Seejärel oli käes aeg meeleolukaks ja südamlikuks kontserdiks, mis tänu 
Ilmataadi heldusele õnnestus pidada kiriku esisel platsil.   Kõigepealt 
tervitas õpilasi Põlva abivallavanem Janika Usin, kes pani lastele südamele  ikka au sees hoida oma peret ja pärimuskultuuri. Jakob Hurda Seltsi juhatuse liige Heido Mägi rõhutas Jakob Hurda mõtet,  et väikerahvas peab oma vaimult suur olema.

Üles astusid Põlva Kooli rahvapilliansamblid, juhendajateks Mare Urban ja Ulvi Pern. Kõlasid kandled, ukuleled ja laul. Väga ilus oli kandlekoondansambli ja rahvatantsurühma koosesinemine. Tantsurühm Karin Simso juhendamisel tantsis  veel mitu tantsu. Võru keele ringi lapsed 
lugesid õpetaja Marju Lepassoni eestvõttel murdekeelseid luuletusi kodumaast ja tegid vahvaid linnuhääli. Johannese Kooli õpilased lugesid ja laulsid tähendusrikkaid laule “Kalevipojast” ja mängisid plokkflööti, juhendajaks Marika Nurmsalu.  Kontserdi lõpetas kahe valsiga lõõtsamängija Mihkel Linnus (Põlva Kool/Põlva Muusikakool).

Kontserti juhtis Urve Järg.

Kontserdi järel oli õige aeg pastoraadis kringlit süüa ja teed juua, sest eks väike jahedus oli kontidesse pugenud.

Suur tänu EELK Maarja Otepää kogudusele, kes põlvalased kenasti vastu võttis! Väga-väga suur tänu kõikidele õpilastele ja nende juhendajatele!

Folklooripäeva peakorraldaja oli Jakob Hurda nimeline Põlva 
Rahvahariduse Selts, toetasid Põlva Vallavalitsus ja ettevõtja Janno Rüütle.

Värviküllaseid lilli sai terve saal täis

Põlva raamatukogus avas oma maalinäituse Jakob Hurda Seltsi juhatuse liige ANAR ANIJALG. Väljas on tema lemmiklilledest pojengidest, aga ka mitmest teisest kaunist õiest valminud taiesed. Autori sõnutsi loob ta tavaliselt siis, kui hea tuju ja meeldivad emotsioonid üle pea kokku löövad. Näitus kannabki seetõttu kohast pealkirja: RÕÕM. Kuulajatele-uudistajatele luges Anar Anijalg ka oma luulet, teda toetasid oma värssidega  õde Tiina ja tütar Triin. Lapselaps Mirimai oli aga õnnelik selle üle, et väljas oli  töö, mille maalimisel temagi käsi värviseks sai.

Folkloorikuninga rahvustoidufestival tuleb taas

22.märtsil istus koos seltsi aktiiv, et panna maha märgid suviseks suurpeoks, folkloorikuninga rahvustoidu festivaliks. Omapoolseid soovitusi jagas festivali patroon Ester Tuiksoo.

Kohtutakse veel mitu korda, sest 27.juulil Jakob Hurda sünnitalus Himmastes asetleidev üritus nõuab palju tööd.

Põlva Vallavalitsust esindas kulutuurispetsialist Eve Sokk.

13.veebruaril jõudis Hurda Seltsi juhatuse liige Eela Jää 75.sünnipäevani

Eela Jää on meie seast suurim talumajanduse asjatundja. Tema idee oli  taastada  huvitava väljapanekuna Jakob Hurda vastrenoveeritud sünnitalus  riideait sellisel kujul, nagu ajalooliselt suviti aidatuba tüdrukute jaoks ööbimiseks  (elamiseks) kohaldati. Ka Hurda sünnitalus. Vanast talukraamist oli tookord väljas palju huvipakkuvat, mis tänasest kaubandusest sootuks kadunud. Uudistajatelt teenis näitus arvukaid kiidusõnu.

Ühena korraldajate rivis on tegutsenud ka Eela Jää, kui mõtleme end tagasi Jakob Hurda sünni-aastapäevade väärikale tähistamisele, olgu siis tegu kas folkloorikuninga rahvustoitude festivaliga Põlvas või mõne preemia üleandmise piduliku sündmusega Põlvas, Helsingis, Peterburis või mõnes muus Jakob Hurdaga seotud paigas.

Pole olnud hoogtööpäeva Lepa talus Himmastes, kui Eela Jää oleks puududa raatsinud. Viimasele “Teeme ära!” talgupäevale tõi ta otse Maarjamõisa haiglavoodist kaasa abikaasa Arvo; avas talgulistele oma moonakoti, kust lauale jagus värskeltküpsetatud leiba, omasoolatud silku, kärjemett.

Eela Jääl on jagunud küllaga häid ideid seltsi miitingute, ürituste ja mitmesuguste kohtumiste tarvis. Organiseerimine on üks ta tugevamaid külgi. Sootuks tundmatu huvialaga on ta rabanud  oma kaaslasi aga seltsi jõulupidudel, kui on dekoreerinud peosaalid ning jaganud lahkelt nõuannet kõigile huvilisele, kuidas kodud pühadehõnguliseks muuta. 

EELA JÄÄ on üks neid vaikseid tegutsejaid, kes on alati kiindumusega Jakob Hurda Seltsi ettevõtmiste taga ;tema jaoks pole olemas “raskeid pähkleid”.

Mees, kes tõi pealinna Põlvasse

Reedel, 18.jaanuaril esitleti Põlva Muusikakoolis raamatut “Mees, kes tõi pealinna Põlvasse”, mis räägib nii sõnas kui pildis Eesti Lõõtspilli Maestrost Heino Tartesest.
Heino loo kirjutas üles Sirje Vill, fotod pärinevad erakogust, Sigrid Lutsarilt ja Riho Semmilt, väljaandmist rahastas Põlva Vallavalitsus.
Huvilised leiavad raamatu peagi kõigist Põlva valla raamatukogudest.

Ajalehest “Põlva Teataja” 29.jaanuaril 2019

Annely Eesmaa