Rubriigid
Traditsiooniliselt kogunesid Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi liikmed Mäe tänaval asuva Jakob Hurda mälestussamba juures, et süüdata küünlad suurmehe mälestuseks. 2023. aastal möödus 116 aastat Jakob Hurda surmast.
Meenutusminutitel ausamba juures kõneles seltsi juhatuse liige Külli Ots.
Keskraamatukogu saalis rääkis Tiia Allas Võru instituudist kahest Võrumaa kirjanikust, kes 13. jaanuaril sündinud – Juhan Jaik ja Häniläne (Mariina Paesalu).
Juhan Jaik sündis Võrumaal Sänna mõisas. Ta põgenes 1944. aastal koos perega Saksamaale, sealt hiljem edasi Rootsi. Ta suri 10. detsembril 1948 aastal Rootsis. Nõukogude Eestis kuulus Jaik keelatud autorite hulka.
Põlva linna harrastusteater on esitanud Jaigi näidendi “Esivanemate kuld” 1997. aastal, lavastajaks Sirje Vill.
Jaigi loominguga saab tutvuda
Juhan Jaigi juttõ ja luulõtuisi
13. jaanuaril tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja Häniläne. Ta sündis Võrumaal Antsla lähedal Ala-Siimani talus. Tema neli luulekogu ilmusid alles pärast 50. sünnipäeva.
Kõigi tema luulekogude juurde kuuluvad CD-plaadid, millel olevad luuletused on sisse lugenud autor ise.
Tema loominguga saab tutvuda https://xn--helait-5ya.ee/viiulimang-vanan-vaksalin/
Raamatukogu oli seadnud saali laudadele näituse Jaigi ja Häniläse raamatutest.
Fotode autor: Eela Jää
Tiia Allas kõneleb 13. jaanuaril kell 15.30 keskraamatukogu saalis kahest 13. jaanuaril Võrumaal sündinud kirjanikust: Hänilane (juubilar!) ja Juhan Jaik.
NB! Varem välja kuulutatud Tiina Ann Kirsi loeng lükkub lektori haigestumise tõttu edasi.
Sajand kestnud vaid aastat seitse,
üle maa rullunud revolutsioon,
hullunud, verine teine.
Kas möllust kasu ka oli?
Kõlas algul kui illusioon:
rahvast harida vaja on,
haridusselts selleks sobiv vorm!
Ka oli see pete või tõsi,
seda me enam ei küsi,
sest loodud sai selts keset Põlvat,
Maarjaorgu, kesk kauneid nõlvaid.
Üks mees, nii andekas-vahva,
tuli Metste poolt, nimeks Jaan Vahtra.
Lõi põhikirja ja näitlemist juhtima asus,
tema ja kaaslaste vaev kuhjaga ära tasus.
Lendas Vahtra kõrgkaarega muusade ilma,
kuid seltsist ei jäänud rahvas ilma.
Leerimaja küll uhke ja kena,
no seltsimaja on enam!
Peremehed lõid tegusalt mesti,
aastat pool vaid ehitus kestis!
Johan Semm, mees tubli ja terane,
eks tema tee viinudki Riigikokku,
kirjasõnasse muhedalt raius kõik,
mis puutus ehituslukku.
Näitemäng seltsis kui tammine,
Eduard Tamm aina näitles ja lavastas.
Rahva mällu jäi hoopis Jürina,
õilsa varga roll õige nime viis minema.
Peeti kursusi, pidusid aastakümnete kestel,
jagas lugemislaud hõrku vaimunestet,
einelaud hüva rooga ja keelekastet.
Laulurahvas õlg-õla kõrval
vallutas majataguse nõlva.
Kahjuks aeg pöördus
ja sulgus uks,
kuid palju head ulatus üle aja
ja uks ei jäänudki lukku:
aastakümneid kultuurimaja
Põlva rahva tõi kokku.
Kõlas lauluviis,
tantsujalg sahises.
Näitekunst järjele jäi,
Tamme Jürigi kaasa lõi!
(Külli Ots)
20. novembril tähistati Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse kohvikus kodulookonverentsiga Põlva Rahvahariduse Seltsi 115. sünnipäeva.
Kõigepealt tervitas kokkutulnuid seltsi esimees Tiia Viilu, kes andis edasi ka Eesti Kultuuriseltside Ühenduse auesimehe Valter Haameri ja Kunderi rahvakooli (Rakvere) tervitused.
Tiia Viilu rõhutas, et jätkumas on traditsioonilised tegevused, aga kavas on ka uusi algatusi, ja soovitas seltsi tegemistel silm peal hoida.
Seejärel andis üritust juhtinud Jan-Mattias Kottise lühiülevaate seltsi 33-aastasest tegevusest (1907-1940). Seltsi asutamiseks andis Liivimaa kuberner loa 5. juulil 1907. aastal. Selts kogunes avakoosolekule 23. septembril samal aastal Põlva leerimajas (kuupäevad on vana kalendri järgi).
27. novembril 1995 loodi kultuurikeskuses Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts, omaaegse seltsi aadete kandja ja tegevuse jätkaja.
Põhiettekande „Koolivennad Johan Semm ja Jaan Vahtra Põlva kultuuriloos“ pidas Põlva lähedalt Vanakülast pärit ajaloolane Kersti Taal. Lisaks koolivendlusele sidus mehi töö Põlva Rahvahariduse Seltsi rajamisel, nad olid tegevad ka seltsi näitejuhtidena. Mõlema tee viis Põlvast kaugemale. Jaan Vahtrast sai tunnustatud kunstnik ja kirjanik, Johan Semmist ajakirjanik ja poliitik. Loomult olid nad vastandid: Vahtra boheemlane, Semm majandusmees. Ühisteks jooneks olid aga vembuvalmidus ja huumorimeel.
Ettekande järel said sõna külalised. Põlva abivallavanem Koit Nook õnnitles seltsi vallavalitsuse poolt ja andis üle kultuuriminister Piret Hartmanni tänukirja. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse poolt lausus seltsile häid sõnu tegevjuht Liina Miks. Eesti Keele Kaitse Ühingu juhatuse liige Reet Vääri rõhutas, et meie rahval on Jakob Hurda sõnade kohaselt käes aeg saada suureks vaimult.
Kehakinnituse järel vallutasid püüne lõõtsamaestro Heino Tartes ning tema jüngrid Annette Vaino (lõõts) ja Hanna-Lisete Sellis (vioola).
Konverentsi lõpul kulus ära maitsev torditükk, tort oli kingituseks vallavalitsuselt.
Konverentsi toetas Kultuuriministeerium.
Uute kohtumisteni!
Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts
Hingedepäeval käisime Põlva kalmuaias ja süütasime tänuküünlad nende seltsitegelaste haudadel, keda meie seas kahjuks enam ei ole.
Tulesüütajatena kõndisid sel päeval juhatuse liikmed Külli Ots, Helje Põvvat ja Tiia Viilu .
Juba kolmekümne esimest korda jagati Jakob Hurda nimelist kultuuripreemiat. Auhindu rahastab Eesti Kultuurkapital ja Põlvamaa Kultuurkapitali ekspertgrupp ning väljaandjaks on J. Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts. Statuut näeb ette, et preemia saab üks kohaliku kultuurielu edendaja ning üks väljaspool maakonda tegutsev Jakob Hurda ideid edasi viiv kultuuri- või haridustegelane.
Tänavune kohaliku kultuuriedendaja preemia anti Krista Sildojale, kes kümme aastat tagasi lõi koos mõttekaaslastega Mooste rahvamuusikakooli, mida veab siiani. Ta on XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa” rahvamuusikapeo „Päriselt” koondorkestri üldjuht. Ta on koostanud õppematerjale (trükisõnas ja e-vormis) ning raamatuid. Ta teeb väga head tööd viiuliõppe metoodika arendamisel.
Teise preemia pälvis Maidi-Maria Tammik. Väärikas eas Maidi-Mariat peetakse tema kodukohas Obinitsas tõeliseks kultuuripärliks. Ta teeb kõrgtasemel käsitööd ning on suurepärane sõnaseadja. Ta on aastakümneid läbi viinud väga ilusaid ja emotsionaalseid matusetseremooniad. Temalt on üles kirjutatud seto matusekombestikku. Seto kultuuriga tegeleb Maidi-Maria muidugi laiemalt, aidates läbi viia näiteks Kuningriigi päeva.
Preemiad andsid laureaatidele 23. juulil Obinitsa muuseumis üle Põlva vallavanem Martti Rõigas ja Jakob Hurda nim Rahvahariduse Seltsi esimees Tiia Viilu. Laureaate oli tervitama tulnud Setomaa valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Karin Viljus, kommunikatsioonispetsialist Rein Järvelill ning Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esindus eesotsas tegevjuht Liina Miksiga.
Üleandmise muutsid meeleolukaks vapustavate etteastetega Õie, Maarja ja Jaan Sarv ning Krista ja Raivo Sildoja. Oma etteastetega tervitasid laureaate Ilmar Vananurm ning Obinitsa Pensionäride Ühendus. Jakob Hurda tegemistest andis ülevaate Hurda seltsi aseesimees Janno Rüütle.
Fotod: Liina Miks ja Jan-Mattias Kottise
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts annab taas välja Jakob Hurda nimelised rahvuskultuuri auhinnad. Auhindu on traditsiooniliselt kaks: vabariiklik ja üks neist Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.
Tänavused laureaadid on Maidi-Maria Tammik ja Krista Sildoja.
Väärikas eas Maidi-Maria Tammikut peetakse tema kodukohas Obinitsas tõeliseks kultuuripärliks. Aastaid töötas ta käsitööõpetajana Tilsi lastekodus ja teeb kõrgtasemel käsitööd siiani, pannes välja personaalnäitusi Obinitsa muuseumis, valmistades esinemisrõivaid taidluskollektiividele jne. Maidi-Maria Tammik on suurepärane sõnaseadja. Ta on aastakümneid läbi viinud väga ilusaid ja emotsionaalseid matusetseremooniad. Temalt on üles kirjutatud seto matusekombestikku. Seto kultuuriga tegeleb Maidi-Maria muidugi laiemalt, aidates läbi viia näiteks Kuningriigi päeva. Terje Puustusmaa raamatus „Pühasenulgad“ on juttu ka Variku talu omast. Maidi-Maria Tammik juhib juba palju aastaid Obinitsa Pensionäride Seltsi, olles väga hea ideede genereerija ja organisaator. Ta on ka Obinitsa kiriku nõukogu liige. Tema Variku talu imepärases aias õitsevad lilled varakevadest hilissügiseni.
Krista Sildoja on etnomusikoloog, rahvamuusik, koolijuht, õpetaja jne. Tegutsedes igapäevaselt Moostes, ulatub tema tegevusväli palju kaugemale – ta on pärimuskultuuri autoriteet kogu Eestis, valdkonna eestvedaja ja arendaja. Omal ajal kutsus ta ellu rahvusvahelise noorte pärimusmuusika õppelaagri Eesti ETNO, mida esimesed üheksa aastat ka eest vedas. Tänavu peeti laagrit, mis nüüd kannab nime ETHNO Estonia, juba 25 korda. Krista on õpetanud Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa” rahvamuusikapeo „Päriselt” koondorkestri üldjuht. Tuleval aastal peetava peo hea kordamineku nimel tegutseb Krista juba mitu aastat. Krista on tugev ka kirjasõnas. Ta on koostanud õppematerjale (trükisõnas ja e-vormis) ning raamatuid. Väga head tööd teeb ta viiuliõppe metoodika arendamisel. Tema enda viiulimängu on jäädvustatud paljudel helikandjatel. Kümme aastat tagasi lõi Krista Sildoja koos mõttekaaslastega Mooste rahvamuusikakooli, mida veab siiani. Tegu on ainulaadse, väga tugeva eramuusikakooliga. Krista on ka kooli õppekavade koostaja. Hiljaaegu tähistati ilusa kontserdiga kooli 10. sünnipäeva.
31. Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad antakse üle 23. juulil Obinitsa muuseumi õuel.
Auhindu rahastavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Põlvamaa ekspertgrupp. Auhinnatseremooniat toetab Põlva vallavalitsus.
Lisainfo:
Tiia Viilu
Esimees
Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts
hurdaselts@gmail.com
23. mail avati Põlva Keskraamatukogu ees raamatukujuline mälestuskivi Jaan Vahtrale (1882-1947).
Mälestuskivi mõtte algatas 2021. aasta lõpul Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi toonane esimees Sirje Vill. Nimelt oli Jaan Vahtra seltsi eelkäija, omaaegse Põlva Rahvahariduse Seltsi loomise algataja (1907) ja esimese põhikirja koostaja. Ühtlasi oli Vahtra seltsi esimene näitejuht. Seltsi uus esimees Tiia Viilu rõhutas mälestuskivi avamisel, et koht Põlva Keskraamatukogu ees (endine seltsimaja) on väga sümboolne hoolimata sellest, et Jaan Vahtra 1910. aastal ehitatud majas enam ei tegutsenud, selts asus algaastatel Põlva leerimajas.
Avamisele oli tulnud palju huvilisi. Väga hea meel oli Jaan Vahtra tütre Ano Vahtra kohaloleku üle. Kivi avas Põlva vallavolikogu esimees Georg Pelisaar, kes väljendas heameelt veel ühe mälestusmärgi üle Põlvas. Ta rõhutas, et Jaan Vahtra oli väga andekas ja mitmekülgne inimene, kes küll pisut varju jäänud.
Kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets rääkis Jaan Vahtrast kui kunstikooli Pallas mõistvast ja muhedast õppejõust.
Harrastusnäitlejad Raimund Otsmaa, Andres Määr (Jaan Vahtra rollis mängis Vahtrale iseloomulikult akordionipala), Janno Rüütle ja
Jan-Mattias Kottise esitasid katkendi Sirje Villa näidendist “Kuldne laev”, mis kujutab Jaan Vahtra eluteed. Katkendi seadis Helje Põvvat. Mälestuskivi pühitses EELK Põlva Maarja koguduse abiõpetaja Jaak Pärnamägi. Pühitsemise järel paluti huvilised seltsi ruumidesse kohvilauda ja vestlusringi. Enn Lillemets ja ajaloolane Kersti Taal rääkisid Jaan Vahtrast veel palju huvitavat. Tema suureks sooviks oli saada kunstnikuks, mis ka täitus. Kunstniku tööde täielikku ülevaadet pole, palju neist võib olla erakogudes. Kuigi kehvades oludes sirgunud Jaan Vahtra tervitas 1905. ja 1917. aasta revolutsiooni, siis kommunist ta kindlasti ei olnud.
Mälestuskivi valmimist toetas Siseministeerium.
Põlva Keskraamatukogu näitusevitriinis on 5. juulini koostöönäitus Tartu Linnaraamatukoguga. Väljas on Jaan Vahtra kirjutatud ja illustreeritud raamatud ning muudki huvitavat.
Lisainfo:
Tiia Viilu
Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsi esimees
Tel: 5565 2363
Fotod: Külli Ots
Meediakajastus:
https://lounapostimees.postimees.ee/…/kirjanik-jaan…
https://vikerraadio.err.ee/1608594349/kultuuriuudised
