Laupäeval, 19. juulil, täitus Põlva keskväljak rahvuskultuurist kantud maitsenüansside, käsitööoskuste ja muusikaga. Samal päeval toimusid nii Jakob Hurda Rahvustoidufestival kui ka Põlvamaa Käsitööpidu – sündmused, mis tõid linna südamesse kokku kohaliku toidupärandi austajad, käsitöömeistrid ja kultuurihinged üle Eesti.
Maitsed, mis jutustasid lugu
Jakob Hurda Rahvustoidufestivalil said külastajad nautida ehedaid leibu, karaskeid, sõira ja veine, mille valmistamisel oli au sees traditsioon. Parimad veinid ja toidud selgitati professionaalse žürii ja rahva hääletuse tulemusel.
Käsitööpidu – meisterlikkus käe sees
Samal ajal toimus keskväljakul Põlvamaa Käsitööpidu, kus külastajad said osa võtta mitmetest töötubadest, mida korraldas Taisto Uuslail Eesti Rahvakultuuri Keskusest ja uudistada käsitöölaata, mida korraldas Ülle Raudnagel. Festivalil kees loominguline elevus: töötoad pakkusid võimalust katsetada puutööd, pajukooretööd, lõngatööd, ehetekunsti, nööbipaigaldustehnikaid, aga ka loovkunsti ning Ukraina traditsiooniliste käsitöönukkude valmistamist.
Tunnustus neile, kes kultuuri kannavad
Laupäeval andis Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts pidulikult üle ka Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad. Need määratakse isikutele, kes on silma paistnud kas üleriiklikult või Põlvamaal rahvuskultuuri viljelemise, arendamise ja jäädvustamisega.
2025. aasta ülevabariigiline laureaat on Aveli Asber, kelle panus rahvuskultuuri edendamisse on olnud silmapaistev.
Põlvamaa auhinna pälvis Rein Kaldma, kelle tegevus on jätnud sügava jälje kohalikku kultuuriruumi.
Muusika, tants ja rõõm
Festivalipäeva rikastas kultuuriprogramm, kus esinesid rahvamuusikaansambel Sudmalinas (Valka), tantsurühm Põlva Memmed (juhendaja Helje Põvvat), Põlva kooli ja Põlva Jakobi kooli lapsed (juhendaja Karin Simso), ning Jan-Mattias Kottise ja Mait Maiste.
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts annab 19. juulil 2025. aastal 34. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.
Auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.
Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks auhinda:
üks ülevabariigiliselt ja teine Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.
2025. aasta laureaadid:
ÜLEVABARIIGILINE
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaat Aveli Asber
Aveli Asber on Eesti rahvatantsumaastikul aktiivselt tegutsenud 25 aastat. Ta loomingulises tippvormis.
Aveli Asber on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži tantsukunsti erialal (2001) ja magistriõpingud Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse erialal (2017). Aveli Asber on Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kunstilise juhina viinud ansambli alates 2005. aastast Eesti üheks olulisemaks rahvatantsuansambliks. Kui 2005. aastal oli ansamblis kolm rühma, siis praegu on tantsurühmi 13 ja tantsijaid 250. Aveli juhendab ise seitset rühma. Rahvakunstiansambel on Tartu suurim rahvatantsukollektiiv. Aveli Asber on alates 2004. aastast aktiivselt osalenud suurte tantsupidude lavastusmeeskondades. Tema lavastada on tänavu peetaval üldtantsupeol Tartu-Voore segarühmade plokk. Ta võtab Maie Oravalt üle meeste tantsupeo üldjuhi roll 2026. aastal toimuval 5. meeste tantsupeol Rakveres.
Aveli Asber on suurepärane rahvatantsuseadete looja. Tema seatud tantse tantsivad muidugi kõik rahvakunstiansambli rühmad, aga ka paljud teised. Näiteks on tema tants „Kohtumised“ peatse üldtantsupeo kavas. Aveli tantsud on olnud kavas korduvalt ka teistel suurtel pidudel.
Aveli Asber lavastab terviklikke rahvatantsuetendusi, kus on oluline roll valguslahendusel, viies traditsioonilise rahvuskultuuri kaasaegsesse vormi ja muutes selle suurtel lavadel hästi vaadeldavaks.
Viimase aja näiteid: TÜ Rahvakunstiansambli tantsuetendus „Olemisele“ Intsikurmus (2024) ja rahvatantsuansamblite galakontsert Vanemuise kontserdisaalis (2023).
Aveli Asber koolitab teisi rahvatantsuõpetajaid. Igal aastal esineb ta mitmel tantsuõpetajate koolitusel, mis mõeldud nii alustavatele kui ka kogenud tantsuõpetajatele. Ta on loonud noortest rahvatantsuõpetajatest oma koolkonna. Aveli Asber tegeleb professionaalsel tasemel rahvatantsukirjelduste koostamise ja redigeerimisega, mis nõuab väga häid erialateadmisi ning kirjaliku sõnakasutuse oskust. Kaante vahele on ta pannud näiteks Maie Orava ja Maido Saare tantsud.
2025. a Põlvamaa laureaat:
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaat Rein Kaldma
Rein Kaldma läheneb kodu-uurimisele igati professionaalselt. Ühelt poolt on see seletatav Tartu Ülikoolis omandatud ajaloolase diplomiga, teisalt lisanduvad ülim põhjalikkus ja suur töövõime. Rein on järjepidevalt (21 korda) osa võtnud Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjate konkurssidest, saavutanud palju auhinnalisi kohti ja seda kuni viimase ajani: esikohad aastatel 2022–2024! Ta on ERM-i teeneline korrespondent. Ühtlasi on ta osalenud Põlva Talurahvamuuseumi kaastööde võistlusel (esikoht 2010 ja 2011). Tema uurimisteemade loetelu on laiahaardeline: politsei, avalik haldus, teed, kaubandus, ühistegevus jne. Väga südamelähedane on Reinule tema sünniküla, mille tunnistuseks on raamat „Mammaste ajakangas” (2022). Raamatuna on ilmunud veel „Enam kui 100 aastat rahvuslikku ühiskaubandust Põlvas” (2012), brošüür „Põlva“ linna 20. aastapäevaks (2013) koos Annely Eesmaaga ja „Antsla Tarbijate Ühistu ajalugu” (2018). Kaastöid on ilmunud mitmes Põlvamaa seotud kogumikus („Minevikumälestusi”, Eesti
Maanteemuusemi aastaraamat, „Karilatsi kajastusi” jne).
Palju kaalukaid koduloolisi kirjutisi on jõudnud ajaleheveergudele. Võrumaa Teatajas ilmus artiklisari „Lugusid wanast Võrumaast ja wanast Võru linnast“ (2014). Põlva Teataja avaldas 2024. aastal artiklisarja „1. aprillil 85 aastat tagasi moodustati Põlva vald“, artiklite pikemad versioonid on kättesaadavad valla kodulehel www.polva.ee. Suurepärasel kodu-uurijal Rein Kaldmal on valmis mahukas käsikiri „Põlva kihelkond aegade voolus“ (muinasajast tänapäevani), mis ootab avaldamisvõimalust.
Neljapäeval,25. juulil, jaagupi -ehk jakobipäeval tähistati Himmastes Lepa talus Jakob Hurda 185. sünniaastapäeva rahvaliku peoga, mille korraldasid Himmaste külaselts ja Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts.
Ürituse käigus kuulutati Jakob Hurda Seltsi poolt välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid.
Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.
Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks auhinda: üks ülevabariigiliselt ja teine Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.
Tänavuse vabariikliku preemia saaja on Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folklorist ning akadeemik Mare Kõiva ning teine pärjatu on Põlvamaa rahvakultuuri eestvedaja Merike Tigas.
Mare Kõiva on tuntud folklorist ja kultuuriteadlane, kelle teadlaskarjäär on kestnud juba 45 aastat. Tema peamised uurimisalad on eesti rahvausund ja mütoloogia, samuti rahvajutud nii minevikus kui tänapäeval.
Oma uurijateekonnal on ta kogunud Eesti eri paigus sadu lehekülgi rahvaluulet ning salvestanud mitukümmend tundi laule ja jutte.
Rahvaluulealased teadmised ja uurimistulemused on ta sõnastanud sisukateks artikliteks nii Eesti kui rahvusvahelistes väljaannetes. Sama tähtsad on Mare Kõiva koostatud rahvaluuletekstide kogumikud ja andmebaasid, kuid ka mitmesugustele auditooriumidele suunatud esinemised ettekannete ja loengutega.
Rahvaluule uurimistulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemiseks on Kõiva algatusel pandud käima mitu folklooriajakirja ja kogumikku, näiteks Mäetagused, ingliskeelne Folklore: Electronic Journal of Folklore ning Sator ja rahvusvaheline loitsu- ja usundiuurimise ajakiri Incantatio: An International Journal of Charms, Charmers and Charming.
2019. aastal valmis Kõiva koostatud ja kommentaaridega varustatud 800-leheküljeline suurväljaanne „Eesti loitsud I“ sarjas, mille ilmumise algatas omal ajal Jakob Hurt – „Monumenta Estoniae Antiquae“.
2015–2023 juhtis Mare Kõiva Eesti-uuringute Tippkeskust. See oli Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud humanitaaria tippkeskus Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja ühendas mitme Eesti humanitaarteadustega tegeleva asutuse teadlasi.
Mare Kõiva esitles 2024. aasta veebruaris Taevaskojas toimunud folkloristikakonverentsil „Folkloor ja popkultuur“ ettekandega „Kalaisa, vaaraorahvas, merekari ja veehobused. Sissevaateid veeolenditega seotud traditsioonidesse“ Jakob Hurda ellu kutsutud teadussarjas Monumenta Estoniae Antiquae Eesti muistendite 2. väljaannet „Vetehaldjad: vaaraorahvas, merekari, veehobused, kalaisa, kotermann“ (Tartu, EKM Teaduskirjastus).
Mare Kõiva intellektuaalset panust Euroopa teadusesse tunnustati 2021. aasta suvel valimisega Academia Europaea liikmeks, 2023. aasta detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks etnoloogia ja folkloristika valdkonnas.
Mare Kõiva on Valgetähe IV klassi teenetemärgi omanik (2017). 2015. aastal tunnustas Akadeemiline Rahvaluule Selts Mare erialast tegevust Eesti folkloristika aastapreemiaga.
Merike Tigas on folklooriansambli Käokirjas kauaaegne liige, kes on olnud ansambli asutaja ja juhi Ülle Podekrati parem käsi laulude ja pillimängu eestvedajana ansambli loomisest peale.
2017. aastast alates jätkab Merike mantlipärijana Käokirjase juhendamist. Folklooriansambli missiooniks on Vana-Võromaa vaimse kultuuripärandi alalhoidmine ja tutvustamine. Ansamblis laulavad, mängivad ja tantsivad kolm erinevat põlvkonda: lapsed ja lapselapsed, emad ja vanaemad ja nende sõpruskond.
Merike Tigas on koostanud raamatu “Käokiräs”, kuhu on koondatud Vana- Võruma ühe paikkonna- Põlva kihelkonna ja selle lähiümbruse pärimus. Väljaandesse on kogutud ennekõike selline pärimus, mida sobib kasutada koos lastega. Kokkupuuted võrukeelse pärimusega lapseeas aitavad kõige paremini kaasa keele ja kultuuri kestmisele. Raamatu esitlus toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse saalis 2021. aastal.
Merikese eestvedamisel on folklooriansambel Käokirjas saanud 2022. aasta emakeelepäeval Hindatiidmise avvuhinna võru keele ja meele hoidjatena.
Merikese juhendamisel ja õpetamisel on folklooriansambel esinenud kohalikel Baltica rahvusvahelistel pärimuspidudel, Lõuna- Eesti rahvapidudel, folkloorirühmade žanripäevadel, rahvamuusikatöötluste festivalil Mooste Elohelü, mardi- ja kadrijooksul jms.Tema kokkuseatud esinemiskavad sisaldavad regi- ja ahellaule, rütmilisi lugemisi, linnuhäälte jäljendusi, laulumänge, liisklugemisi, rahvakombeid ja -tarkusi.
Merike Tigas on V ja VI Uma Pido projektijuht. Eestvedaja Uma Pido eelüritustel – matkasari ja sihiotsmisemäng, video- ja kaverikonkurss, koorilaulude kogumiku “Liigu, liigu´ laulukõnõ” koostamine, võrukeelsete laulude võistluskontsert jms.
Merike Tigas on tegev rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü korraldustoimkonnas.
Auhinnad andsid üle Põlva vallavanem Martti Rõigas ja Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esinaine Tiia Viilu. Tervituskõnedega esinesid Põlva vallavanem Martti Rõigas ja Eesti Lipu Seltsi esimees, diplomaat ning Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaat Jüri Trei.
Laureaate olid tulnud tervitama oma etteastetega folklooriansambel “Käokirjas”, Vastse-Kuuste folkloorirühm “Kõivokõsõ” ja naisrahvatantsurühm “Tantsurõõm”.
Üritus tõi kokku kultuurihuvilisi ja tõstis esile Eesti rahvuskultuuri hoidmise ja edendamise olulisust. Täname kõiki osalejaid ja õnnitleme auhinnasaajaid nende pühendunud töö eest Eesti rahvuskultuuri säilitamisel!
ERMi koolitus- ja teabekeskuse juhataja Ellen Värv ja elupõline Põlvamaa õpetaja Urve Järg.
Auhinnatseremoonia peeti Jakob Hurda saali fuajees, mis oli väga tähenduslik. Suurmehe tähtsust meie kultuuriloos ja ERMi loomisel rõhutasid oma avasõnades ERMi direktor Kertu Saks ja Põlva abivallavanem Koit Nook. Tervituskõne pidas Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei.
Auhinnad andsid laureaatidele üle Koit Nook, Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esimees Tiia Viilu ja juhatuse liige Janno Rüütle.
Ellen Värv kõneles sellest, kuidas suurepärase ajalooõpetaja suunamisel temast etnoloog sai ja loomulikult oma tööst, mille keskmeks on rõivastus, eeskätt rahvarõivad. Ellen Värv rõhutas, et juba neli suurt laulu- ja tantsupudu järjest on ERM Tallinnas väljas olnud oma telgiga ja andnud väga palju nõu rahvariiete kandmiseks.
Urve Järg tänas talle omasel emotsionaalsel ja säraval kombel ning soovis kõigile kõike head. Viimast tegi ta võru keeles. Võru keele ja kultuuri õppe sisseseadmine koostöös Võru Instituudiga on olnud oluline tähis tema rohkem kui 60 aastat kestnud ja jätkuval pedagoogiteel.
Meeleolu lõi Põlva Muusikakooli rahvamuusikakapell lõõtsamaestro Heino Tartese juhendamisel.
Auhinnatseremooniat juhtis Janno Rüütle.
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinda annab välja Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts, rahastajateks Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Põlvamaa ekspertgrupp.
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts annab traditsiooniliselt välja kaks auhinda. Ülevabariigilise auhinna pälvib Eesti Rahva Muuseumi koolitus- ja teabekeskuse juhataja, etnoloog Ellen Värv. Põlvamaa esindajana tunnustatakse elupõlist pedagoogi Urve Järgi.
Ellen Värv on töötanud Eesti Rahva Muuseumis üle 35 aasta südame, hinge ja suure tarkusega eesti rahvakultuuri kogumise, säilitamise, uurimise ja õpetamise nimel. Uurimistöös on tema peamiseks valdkonnaks olnud rahvarõivad. Ta on aastakümneid õpetanud kõrgkoolides. ERMi uues hoones on ta loonud hästi toimiva süsteemi, mis hõlmab rahvakultuurialaseid teaduspõhiseid konsultatsioone, rahvarõivakooli, kursusi ja õpitubasid. Väga palju konsultatsioone anti äsjapeetud XIII noorte laulu- ja tantsupeo eel nii muuseumis kui ka kohtadel, eesmärgiga tõsta teadlikkust rahvarõivaste kandmisel. Ellen Värvi on uurijana köitnud ka 20. sajandi rõivastus ja nõukogude perioodi argielu. Näiteks on tema kureerimisel valminud ERMi püsinäitusel „Kohtumised“ rahvakultuuri osa „Talu elu, talu ilu“ ning näitusel „Õige keha, vale keha“ ajaloolise keha ja rõivastuse alateema. Samuti on ta olnud aktiivne Virumaa materjalide kogumisel ning kuulunud kultuuriprogrammi „Virumaa pärimuskultuur“ eestvedajate hulka. Ellen Värvi sulest on ilmunud kümneid rahvarõivaste üldiseid ja üksikteemade käsitlusi ja muutuste analüüse.
Urve Järg on palju aastakümneid pedagoogina töötades pidanud mitmesuguseid ameteid – õpetaja, õppejuht, tugiisik. Õpetamisel on ta juhindunud üldõpetusest ja ainetevahelisest lõimingust. Ta on olnud Mammaste algkooli loomise juures ja algatanud koos koolipere ja kohaliku kogukonnaga palju toredaid traditsioone. Väga oluline on olnud võru keele ja kultuuri õppe sisseviimine koostöös Võru instituudiga. Urve Järg pani õla alla ka Põlva Jakobi kooli rajamisele. Urve on suurepärane harrastusnäitleja, kes õppinud Vanemuise teatri draamastuudios, laulnud teatri ooperikooris, etendanud Põlva linna harrastusteatris kandvaid rolle ja tegutsenud sõnakunstnikuna. Urve tõmbab oma sütitava pillimängu (temaga kuulub kokku väike akordion) ja lauluga käima iga peo – ta on armastatud peo- ja õhtujuht. Urve Järgi töö- ja kogemustepagas on mitmekülgne ja aukartustäratav. Auhindu antakse välja 32. korda, rahastajaks Eesti Kultuurkapital. Auhinnad antakse üle 25. juulil kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Jakob Hurda saali fuajees.
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts
Lisainfo: Tiia Viilu Esimees Tel: 5565 2363 E-post: hurdaselts@gmail.com
Traditsiooniliselt kogunesid Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi liikmed Mäe tänaval asuva Jakob Hurda mälestussamba juures, et süüdata küünlad suurmehe mälestuseks. 2023. aastal möödus 116 aastat Jakob Hurda surmast.
Meenutusminutitel ausamba juures kõneles seltsi juhatuse liige Külli Ots.
Keskraamatukogu saalis rääkis Tiia Allas Võru instituudist kahest Võrumaa kirjanikust, kes 13. jaanuaril sündinud – Juhan Jaik ja Häniläne (Mariina Paesalu).
Juhan Jaik sündis Võrumaal Sänna mõisas. Ta põgenes 1944. aastal koos perega Saksamaale, sealt hiljem edasi Rootsi. Ta suri 10. detsembril 1948 aastal Rootsis. Nõukogude Eestis kuulus Jaik keelatud autorite hulka.
Põlva linna harrastusteater on esitanud Jaigi näidendi “Esivanemate kuld” 1997. aastal, lavastajaks Sirje Vill.
13. jaanuaril tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja Häniläne. Ta sündis Võrumaal Antsla lähedal Ala-Siimani talus. Tema neli luulekogu ilmusid alles pärast 50. sünnipäeva.
Kõigi tema luulekogude juurde kuuluvad CD-plaadid, millel olevad luuletused on sisse lugenud autor ise.
Tiia Allas kõneleb 13. jaanuaril kell 15.30 keskraamatukogu saalis kahest 13. jaanuaril Võrumaal sündinud kirjanikust: Hänilane (juubilar!) ja Juhan Jaik.
NB! Varem välja kuulutatud Tiina Ann Kirsi loeng lükkub lektori haigestumise tõttu edasi.
