Rubriigid
Rahvuskultuuri auhind uudised ja teated

Jakob Hurda 185. sünniaastapäeva tähistamine Himmastes tõi kokku kultuurihuvilised ja tunnustas silmapaistvaid rahvuskultuuri edendajaid

Neljapäeval,25. juulil, jaagupi -ehk jakobipäeval tähistati  Himmastes Lepa talus  Jakob Hurda 185. sünniaastapäeva  rahvaliku peoga, mille korraldasid Himmaste külaselts ja Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts. 

Ürituse käigus  kuulutati  Jakob Hurda Seltsi poolt välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid.  

Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.

Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks auhinda: üks ülevabariigiliselt ja teine Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.

 Tänavuse vabariikliku preemia saaja on Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folklorist ning akadeemik Mare Kõiva ning teine pärjatu on Põlvamaa rahvakultuuri eestvedaja Merike Tigas.

Mare Kõiva on tuntud folklorist ja kultuuriteadlane, kelle teadlaskarjäär on kestnud juba 45 aastat. Tema peamised uurimisalad on eesti rahvausund ja mütoloogia, samuti rahvajutud nii minevikus kui tänapäeval.

Oma uurijateekonnal on ta kogunud Eesti eri paigus sadu lehekülgi rahvaluulet ning salvestanud mitukümmend tundi laule ja jutte.

Rahvaluulealased teadmised ja uurimistulemused on ta sõnastanud sisukateks artikliteks nii Eesti kui rahvusvahelistes väljaannetes. Sama tähtsad on Mare Kõiva koostatud rahvaluuletekstide kogumikud ja andmebaasid, kuid ka mitmesugustele auditooriumidele suunatud esinemised ettekannete ja loengutega.

Rahvaluule uurimistulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemiseks on Kõiva algatusel pandud käima mitu folklooriajakirja ja kogumikku, näiteks Mäetagused, ingliskeelne Folklore: Electronic Journal of Folklore ning Sator ja rahvusvaheline loitsu- ja usundiuurimise ajakiri Incantatio: An International Journal of Charms, Charmers and Charming.

2019. aastal valmis Kõiva koostatud ja kommentaaridega varustatud 800-leheküljeline suurväljaanne „Eesti loitsud I“ sarjas, mille ilmumise algatas omal ajal Jakob Hurt – „Monumenta Estoniae Antiquae“.

2015–2023 juhtis Mare Kõiva Eesti-uuringute Tippkeskust. See oli Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud humanitaaria tippkeskus Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja ühendas mitme Eesti humanitaarteadustega tegeleva asutuse teadlasi.

Mare Kõiva esitles 2024. aasta veebruaris Taevaskojas toimunud folkloristikakonverentsil „Folkloor ja popkultuur“ ettekandega „Kalaisa, vaaraorahvas, merekari ja veehobused. Sissevaateid veeolenditega seotud traditsioonidesse“ Jakob Hurda ellu kutsutud teadussarjas Monumenta Estoniae Antiquae Eesti muistendite 2. väljaannet „Vetehaldjad: vaaraorahvas, merekari, veehobused, kalaisa, kotermann“ (Tartu, EKM Teaduskirjastus).

Mare Kõiva intellektuaalset panust Euroopa teadusesse tunnustati 2021. aasta suvel valimisega Academia Europaea liikmeks, 2023. aasta detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks etnoloogia ja folkloristika valdkonnas.

Mare Kõiva on Valgetähe IV klassi teenetemärgi omanik (2017). 2015. aastal tunnustas Akadeemiline Rahvaluule Selts Mare erialast tegevust Eesti folkloristika aastapreemiaga.

Merike Tigas on folklooriansambli Käokirjas kauaaegne liige, kes on olnud ansambli asutaja ja juhi  Ülle Podekrati parem käsi  laulude ja pillimängu eestvedajana ansambli loomisest peale.

2017. aastast alates jätkab Merike mantlipärijana Käokirjase juhendamist. Folklooriansambli missiooniks on Vana-Võromaa vaimse kultuuripärandi alalhoidmine ja tutvustamine. Ansamblis laulavad, mängivad ja tantsivad kolm erinevat põlvkonda: lapsed ja lapselapsed, emad ja vanaemad ja nende sõpruskond.

Merike Tigas on koostanud raamatu “Käokiräs”, kuhu on koondatud Vana- Võruma ühe paikkonna- Põlva kihelkonna ja selle lähiümbruse pärimus. Väljaandesse on kogutud ennekõike selline pärimus, mida sobib kasutada koos lastega. Kokkupuuted võrukeelse pärimusega lapseeas aitavad kõige paremini kaasa keele ja kultuuri kestmisele. Raamatu esitlus toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse saalis 2021. aastal.

Merikese eestvedamisel on folklooriansambel Käokirjas saanud 2022. aasta emakeelepäeval Hindatiidmise avvuhinna võru keele ja meele hoidjatena. 

Merikese  juhendamisel ja õpetamisel on folklooriansambel esinenud  kohalikel Baltica rahvusvahelistel pärimuspidudel, Lõuna- Eesti rahvapidudel, folkloorirühmade žanripäevadel, rahvamuusikatöötluste festivalil Mooste Elohelü, mardi- ja kadrijooksul jms.Tema kokkuseatud esinemiskavad sisaldavad regi- ja ahellaule, rütmilisi lugemisi, linnuhäälte jäljendusi, laulumänge, liisklugemisi, rahvakombeid ja -tarkusi.

Merike Tigas on V ja VI Uma Pido projektijuht. Eestvedaja Uma Pido eelüritustel – matkasari ja sihiotsmisemäng, video- ja kaverikonkurss, koorilaulude kogumiku “Liigu, liigu´ laulukõnõ” koostamine, võrukeelsete laulude võistluskontsert jms.

Merike Tigas on tegev rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü korraldustoimkonnas.

Auhinnad andsid üle Põlva vallavanem Martti Rõigas ja Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esinaine Tiia Viilu. Tervituskõnedega esinesid Põlva vallavanem Martti Rõigas ja Eesti Lipu Seltsi esimees, diplomaat ning Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaat Jüri Trei. 

Laureaate olid tulnud tervitama oma etteastetega folklooriansambel “Käokirjas”, Vastse-Kuuste folkloorirühm  “Kõivokõsõ” ja naisrahvatantsurühm “Tantsurõõm”.

Üritus tõi kokku kultuurihuvilisi ja tõstis esile Eesti rahvuskultuuri hoidmise ja edendamise olulisust. Täname kõiki osalejaid ja õnnitleme auhinnasaajaid nende pühendunud töö eest Eesti rahvuskultuuri säilitamisel!

Fotod: Eela Jää