Juubeliüritusele „Need kutsuvad käänulised teatriteed“ koguneti 23. novembril Põlva Muusikakooli. Seltsi juhatuse esimees Tiia Viilu tunnustas oma tervituses seltsi varasemate juhtide Sirje ja Rein Villa väga head tööd ja kinkis asutajaliikmetele, kes praegugi seltsi ridades, Põlva kihelkonna värvides padja. Tänu pälvisid Helve Sokk, Salme Paabut, Liina Kähr, Ene Lellep, Helle Virt ja Helje Põvvat.
Seltsi eelkäijaks on 1907–1940 tegutsenud Põlva Rahvahariduse Selts. Kaks seltsi moodustavad aatelise terviku ja et neid pole võimalik eraldi käsitleda, näitasid ka ajalooülevaated. Kultuurikorraldaja Helje Põvvat, kellele 30 aastat tagasi ulatati Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi liikmepilet number 1, rääkis toonastest sündmustest. Seltsi loomisse andsid kõige suurema panuse kaks kultuuritegelast: Peeter Aasa (1950 – 2021) ja Rein Vill (1944 – 2007; temast sai ka juhatuse esimees). Asutamiskoosolek peeti 27. novembril 1995 kultuurikeskuse kooriklassis, asutajaliikmeid oli 40. Siinkohal tõigi Helje välja paralleeli: mõlemad seltsid tutvustasid end rahvale kõigepealt näitemänguga. 1907. aastal mängiti leerimajas Minna Canthi „Ronila talus“, 5. detsembril 1995 tõid harrastusnäitlejad kultuurikeskuses rahva ette koguni kaks näitemängu: seltsimaja ehitamise loo ja rahvatüki „Hasemani tütred“, millega seltsimaja samal kuupäeval 1910. aastal avati (uue kalendri järgi 18. detsembril). Seega on majal, kus seltsi ruumid praegugi, aga rohkem tuntust raamatukoguna, samuti ümmargune tähtpäev – 115!
Ilmar Tagel, kes Põlva taidluselus mitmel moel aktiivne olnud, puistas ülimuhedal moel kuuldud lugusid ja omaenda mälestusi pikalt ajateljelt. Oli üks ema kunagi väga pahane selle üle, et tema tütar seltsimajas näitemängus musitama peab. Eks tuldud toona Põlva ümbruskonnast seltsimajja hobusega, üks mitme peale. Legendaarne orkestrimees Toome Karla avastanud kord Kiumas koduväravas, et tema hobune on Põlvasse jäänud. Ilmar Tagel tõi välja teatriharrastuse eestvedajaid läbi aegade. Eduard Tamm (1888 –1984) oli omaaegse seltsi näitejuht ja näitleja. Pärast opereti „Rummu Jüri pulm“ lavastamist ja nimiosa mängimist tunti teda Põlvas Jürina. Ta tegi lavastustes kaasa veel kõrges eas. Helje Põvvat meenutas, et kord mängisid nad vanaisa ja lapselast. Ilmar mäletab, et Jüri oli ka ülikõva leilimees. Vastloodud Põlva Keskkoolis (hiljem ühisgümnaasium) tegutses 1950ndate esimesel poolel tugev õpilastest näiteseltskond õpetaja Laine Kõpu (1929 –1985) eestvedamisel. Väga tähtis lavastus oli „Libahunt“, millega palju ringi käidi, Ilmaril on eredalt on meeles esinemas Sännas. Hiljem vedas väga aktiivselt teatriharrastust kultuurimajas Milli-Irene Pedajas (1933 –1991). Jakob Hurt Selts on töötanud käsikäes Põlva linna harrastusteatriga (loodud 1996). Teatri eestvedaja Sirje Vill kirjutas ja lavastas hulga näidendeid Põlvaga seotud kultuuritegelastest (Gustav Adolph Oldekop, Jakob Hurt, Jaan Vahtra jt), mis on väga tänuväärne. Teatris väärtustati ka võru keelt. Ants Kõivu „Perändüs“ Sirje Villa lavastatuna sai trupile iseäranis armsaks, seda mängiti paljudes kohtades ja repliike kasutavad näitlejad eraeluski.
Teatrijuttu vestsid ka professionaalid: lavastaja (ka Lutsu teatris) Ivo Eensalu ning vabakutseline näitleja Paul Laasik ja Ahjalt pärit Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi. Muhedust ja huumorit jätkus nendegi juttudesse küllaga, aga selle varjus käsitleti ka tõsisemat. Ivo Eensalu rääkis väga põnevalt, kuidas Voldemar Panso lavakooli sisseastumisel tema tõetunnetust testis. Tudengikandidaat rääkis puhast tõtt ja tee kooli oli avatud. Näitlejad lugesid ka elamuslikult luuletusi. Mitut puhku astus rahva ette Moonaküla Muusikaakadeemia duo Rakverest, koosseisus Margus Grosnõi (laul) ja Peep Pihlak (kitarr), kelle esinemine oli väga nauditav.
Seltsi õnnitlesid ja tunnustasid heade sõnadega Liina Salujõe (Eesti Kultuuriseltside Ühendus) ja Reet Vääri (Eesti Keele Kaitse Ühing).
Kohviklubi Aal kattis maitsva kohvilaua.
Suur tänu muusikakoolile toreda vastuvõtu eest!
Uute ettevõtmisteni!
