Põlva Jakobi Kool ja Jakob Hurda Selts ühendasid jõud, et lavastada õpilaste ja kogukonna ühine jõuluetendus „Ärev öö Jõulumaal“. Projekt tõi kokku koolipere, vabatahtlikud seltsiliikmed, et tähistada pühadeaega loo, muusika ja koostöö kaudu.
„Ärev öö Jõulumaal“ sündis soovist pakkuda lastele loomingulist kogemust, tugevdada kooli ja seltsi vahelist sidet ning luua pühademeelne etendus. Lavastus käsitleb ootust, rõõmu ja väikest ärevust, mis kaasneb jõuluimedega — nii laste kui ka täiskasvanute vaatepunktist.
Projekti õnnestumine näitab, kuidas kool ja kultuuriselts saavad üheskoos pakkuda lastele tähendusrikast ja praktilist õppimiskogemust.
Aitäh kõigile etenduses kaasa teinud õpilastele ja täiskasvanutele.
Juubeliüritusele „Need kutsuvad käänulised teatriteed“ koguneti 23. novembril Põlva Muusikakooli. Seltsi juhatuse esimees Tiia Viilu tunnustas oma tervituses seltsi varasemate juhtide Sirje ja Rein Villa väga head tööd ja kinkis asutajaliikmetele, kes praegugi seltsi ridades, Põlva kihelkonna värvides padja. Tänu pälvisid Helve Sokk, Salme Paabut, Liina Kähr, Ene Lellep, Helle Virt ja Helje Põvvat.
Seltsi eelkäijaks on 1907–1940 tegutsenud Põlva Rahvahariduse Selts. Kaks seltsi moodustavad aatelise terviku ja et neid pole võimalik eraldi käsitleda, näitasid ka ajalooülevaated. Kultuurikorraldaja Helje Põvvat, kellele 30 aastat tagasi ulatati Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi liikmepilet number 1, rääkis toonastest sündmustest. Seltsi loomisse andsid kõige suurema panuse kaks kultuuritegelast: Peeter Aasa (1950 – 2021) ja Rein Vill (1944 – 2007; temast sai ka juhatuse esimees). Asutamiskoosolek peeti 27. novembril 1995 kultuurikeskuse kooriklassis, asutajaliikmeid oli 40. Siinkohal tõigi Helje välja paralleeli: mõlemad seltsid tutvustasid end rahvale kõigepealt näitemänguga. 1907. aastal mängiti leerimajas Minna Canthi „Ronila talus“, 5. detsembril 1995 tõid harrastusnäitlejad kultuurikeskuses rahva ette koguni kaks näitemängu: seltsimaja ehitamise loo ja rahvatüki „Hasemani tütred“, millega seltsimaja samal kuupäeval 1910. aastal avati (uue kalendri järgi 18. detsembril). Seega on majal, kus seltsi ruumid praegugi, aga rohkem tuntust raamatukoguna, samuti ümmargune tähtpäev – 115!
Ilmar Tagel, kes Põlva taidluselus mitmel moel aktiivne olnud, puistas ülimuhedal moel kuuldud lugusid ja omaenda mälestusi pikalt ajateljelt. Oli üks ema kunagi väga pahane selle üle, et tema tütar seltsimajas näitemängus musitama peab. Eks tuldud toona Põlva ümbruskonnast seltsimajja hobusega, üks mitme peale. Legendaarne orkestrimees Toome Karla avastanud kord Kiumas koduväravas, et tema hobune on Põlvasse jäänud. Ilmar Tagel tõi välja teatriharrastuse eestvedajaid läbi aegade. Eduard Tamm (1888 –1984) oli omaaegse seltsi näitejuht ja näitleja. Pärast opereti „Rummu Jüri pulm“ lavastamist ja nimiosa mängimist tunti teda Põlvas Jürina. Ta tegi lavastustes kaasa veel kõrges eas. Helje Põvvat meenutas, et kord mängisid nad vanaisa ja lapselast. Ilmar mäletab, et Jüri oli ka ülikõva leilimees. Vastloodud Põlva Keskkoolis (hiljem ühisgümnaasium) tegutses 1950ndate esimesel poolel tugev õpilastest näiteseltskond õpetaja Laine Kõpu (1929 –1985) eestvedamisel. Väga tähtis lavastus oli „Libahunt“, millega palju ringi käidi, Ilmaril on eredalt on meeles esinemas Sännas. Hiljem vedas väga aktiivselt teatriharrastust kultuurimajas Milli-Irene Pedajas (1933 –1991). Jakob Hurt Selts on töötanud käsikäes Põlva linna harrastusteatriga (loodud 1996). Teatri eestvedaja Sirje Vill kirjutas ja lavastas hulga näidendeid Põlvaga seotud kultuuritegelastest (Gustav Adolph Oldekop, Jakob Hurt, Jaan Vahtra jt), mis on väga tänuväärne. Teatris väärtustati ka võru keelt. Ants Kõivu „Perändüs“ Sirje Villa lavastatuna sai trupile iseäranis armsaks, seda mängiti paljudes kohtades ja repliike kasutavad näitlejad eraeluski.
Teatrijuttu vestsid ka professionaalid: lavastaja (ka Lutsu teatris) Ivo Eensalu ning vabakutseline näitleja Paul Laasik ja Ahjalt pärit Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi. Muhedust ja huumorit jätkus nendegi juttudesse küllaga, aga selle varjus käsitleti ka tõsisemat. Ivo Eensalu rääkis väga põnevalt, kuidas Voldemar Panso lavakooli sisseastumisel tema tõetunnetust testis. Tudengikandidaat rääkis puhast tõtt ja tee kooli oli avatud. Näitlejad lugesid ka elamuslikult luuletusi. Mitut puhku astus rahva ette Moonaküla Muusikaakadeemia duo Rakverest, koosseisus Margus Grosnõi (laul) ja Peep Pihlak (kitarr), kelle esinemine oli väga nauditav.
Seltsi õnnitlesid ja tunnustasid heade sõnadega Liina Salujõe (Eesti Kultuuriseltside Ühendus) ja Reet Vääri (Eesti Keele Kaitse Ühing).
Laupäeval, 19. juulil, täitus Põlva keskväljak rahvuskultuurist kantud maitsenüansside, käsitööoskuste ja muusikaga. Samal päeval toimusid nii Jakob Hurda Rahvustoidufestival kui ka Põlvamaa Käsitööpidu – sündmused, mis tõid linna südamesse kokku kohaliku toidupärandi austajad, käsitöömeistrid ja kultuurihinged üle Eesti.
Maitsed, mis jutustasid lugu
Jakob Hurda Rahvustoidufestivalil said külastajad nautida ehedaid leibu, karaskeid, sõira ja veine, mille valmistamisel oli au sees traditsioon. Parimad veinid ja toidud selgitati professionaalse žürii ja rahva hääletuse tulemusel.
Käsitööpidu – meisterlikkus käe sees
Samal ajal toimus keskväljakul Põlvamaa Käsitööpidu, kus külastajad said osa võtta mitmetest töötubadest, mida korraldas Taisto Uuslail Eesti Rahvakultuuri Keskusest ja uudistada käsitöölaata, mida korraldas Ülle Raudnagel. Festivalil kees loominguline elevus: töötoad pakkusid võimalust katsetada puutööd, pajukooretööd, lõngatööd, ehetekunsti, nööbipaigaldustehnikaid, aga ka loovkunsti ning Ukraina traditsiooniliste käsitöönukkude valmistamist.
Tunnustus neile, kes kultuuri kannavad
Laupäeval andis Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts pidulikult üle ka Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad. Need määratakse isikutele, kes on silma paistnud kas üleriiklikult või Põlvamaal rahvuskultuuri viljelemise, arendamise ja jäädvustamisega.
2025. aasta ülevabariigiline laureaat on Aveli Asber, kelle panus rahvuskultuuri edendamisse on olnud silmapaistev.
Põlvamaa auhinna pälvis Rein Kaldma, kelle tegevus on jätnud sügava jälje kohalikku kultuuriruumi.
Muusika, tants ja rõõm
Festivalipäeva rikastas kultuuriprogramm, kus esinesid rahvamuusikaansambel Sudmalinas (Valka), tantsurühm Põlva Memmed (juhendaja Helje Põvvat), Põlva kooli ja Põlva Jakobi kooli lapsed (juhendaja Karin Simso), ning Jan-Mattias Kottise ja Mait Maiste.
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts annab 19. juulil 2025. aastal 34. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.
Auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.
Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks auhinda:
üks ülevabariigiliselt ja teine Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.
2025. aasta laureaadid:
ÜLEVABARIIGILINE
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaat Aveli Asber
Aveli Asber on Eesti rahvatantsumaastikul aktiivselt tegutsenud 25 aastat. Ta loomingulises tippvormis.
Aveli Asber on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži tantsukunsti erialal (2001) ja magistriõpingud Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse erialal (2017). Aveli Asber on Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kunstilise juhina viinud ansambli alates 2005. aastast Eesti üheks olulisemaks rahvatantsuansambliks. Kui 2005. aastal oli ansamblis kolm rühma, siis praegu on tantsurühmi 13 ja tantsijaid 250. Aveli juhendab ise seitset rühma. Rahvakunstiansambel on Tartu suurim rahvatantsukollektiiv. Aveli Asber on alates 2004. aastast aktiivselt osalenud suurte tantsupidude lavastusmeeskondades. Tema lavastada on tänavu peetaval üldtantsupeol Tartu-Voore segarühmade plokk. Ta võtab Maie Oravalt üle meeste tantsupeo üldjuhi roll 2026. aastal toimuval 5. meeste tantsupeol Rakveres.
Aveli Asber on suurepärane rahvatantsuseadete looja. Tema seatud tantse tantsivad muidugi kõik rahvakunstiansambli rühmad, aga ka paljud teised. Näiteks on tema tants „Kohtumised“ peatse üldtantsupeo kavas. Aveli tantsud on olnud kavas korduvalt ka teistel suurtel pidudel.
Aveli Asber lavastab terviklikke rahvatantsuetendusi, kus on oluline roll valguslahendusel, viies traditsioonilise rahvuskultuuri kaasaegsesse vormi ja muutes selle suurtel lavadel hästi vaadeldavaks.
Viimase aja näiteid: TÜ Rahvakunstiansambli tantsuetendus „Olemisele“ Intsikurmus (2024) ja rahvatantsuansamblite galakontsert Vanemuise kontserdisaalis (2023).
Aveli Asber koolitab teisi rahvatantsuõpetajaid. Igal aastal esineb ta mitmel tantsuõpetajate koolitusel, mis mõeldud nii alustavatele kui ka kogenud tantsuõpetajatele. Ta on loonud noortest rahvatantsuõpetajatest oma koolkonna. Aveli Asber tegeleb professionaalsel tasemel rahvatantsukirjelduste koostamise ja redigeerimisega, mis nõuab väga häid erialateadmisi ning kirjaliku sõnakasutuse oskust. Kaante vahele on ta pannud näiteks Maie Orava ja Maido Saare tantsud.
2025. a Põlvamaa laureaat:
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaat Rein Kaldma
Rein Kaldma läheneb kodu-uurimisele igati professionaalselt. Ühelt poolt on see seletatav Tartu Ülikoolis omandatud ajaloolase diplomiga, teisalt lisanduvad ülim põhjalikkus ja suur töövõime. Rein on järjepidevalt (21 korda) osa võtnud Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjate konkurssidest, saavutanud palju auhinnalisi kohti ja seda kuni viimase ajani: esikohad aastatel 2022–2024! Ta on ERM-i teeneline korrespondent. Ühtlasi on ta osalenud Põlva Talurahvamuuseumi kaastööde võistlusel (esikoht 2010 ja 2011). Tema uurimisteemade loetelu on laiahaardeline: politsei, avalik haldus, teed, kaubandus, ühistegevus jne. Väga südamelähedane on Reinule tema sünniküla, mille tunnistuseks on raamat „Mammaste ajakangas” (2022). Raamatuna on ilmunud veel „Enam kui 100 aastat rahvuslikku ühiskaubandust Põlvas” (2012), brošüür „Põlva“ linna 20. aastapäevaks (2013) koos Annely Eesmaaga ja „Antsla Tarbijate Ühistu ajalugu” (2018). Kaastöid on ilmunud mitmes Põlvamaa seotud kogumikus („Minevikumälestusi”, Eesti
Maanteemuusemi aastaraamat, „Karilatsi kajastusi” jne).
Palju kaalukaid koduloolisi kirjutisi on jõudnud ajaleheveergudele. Võrumaa Teatajas ilmus artiklisari „Lugusid wanast Võrumaast ja wanast Võru linnast“ (2014). Põlva Teataja avaldas 2024. aastal artiklisarja „1. aprillil 85 aastat tagasi moodustati Põlva vald“, artiklite pikemad versioonid on kättesaadavad valla kodulehel www.polva.ee. Suurepärasel kodu-uurijal Rein Kaldmal on valmis mahukas käsikiri „Põlva kihelkond aegade voolus“ (muinasajast tänapäevani), mis ootab avaldamisvõimalust.
Sellel suvel, 19. juulil korraldavad Põlva linna keskväljakul Põlva Vallavalitsus ja J. Hurda nimeline Rahvaharidusselts suurmehe, Jakob Hurda nimelist rahvustoidu festivali. Suvise ürituse raames toimub konkurss, kuhu on oodatud nii koduköögis kui ka tööstuses valmistatud leib ja karask, sõir ning koduvein. Just eelnimetatud ande pidas Jakob Hurt parimateks maailmas. Konkursile esitatud tooteid hindab toiduekspertide juhtimisel žürii kahes kategoorias: koduselt valmistatud ja tööstustes toodetud. Seejärel on võimalik festivalikülalistel degusteerida ja anda esitatud toodetele oma hinnang. Konkursil osalevatele toodetele on välja pandud väärikad auhinnad. Kõigile konkursil osalejatele lohutusauhinnad ning publikupreemiad. Toodete konkursile registreerimise ankeedi leiad siit:
Samuti on festivalile oodatud kauplema toidutootjad ja kohvikupidajad oma maitsvate ja eriliste toodetega, aga ka nostalgianõudega kauplejad.
Selle aastase Jakob Hurda Rahvustoidufestivali üheks eripäraks on, et Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad antakse üle toidufestivali kultuuriprogrammi ühe osana. Kultuuripreemiate üleandmine toimub kell 13 Põlva linna keskväljakul.
Kauplejad ja külalised, heast toidust lugupidavad, olete kõik väga oodatud Põlvasse Jakob Hurda nimelisele Rahvustoidu Festivalile! Programm saab olema lõbus ja maitsev. Muusikat mängivad rahvamuusikud, on palju üllatusi ning õhtul on kõigil võimalus minna Intsikurmu lõõtspillipeole Harmoonika.
FESTIVALI TOIMKOND
Toimkonna juht Ester Tuiksoo
Tiia Viilu, Janno Rüütle, Jan-Mattias Kottise, Eduard Paulson, Eela Jää, Helje Põvvat, Külli Ots, Kanni Kallastu, Ariana Eerits, Tiiu Marran, Jaanus Liblik, Eve Sokk, Taisto Uuslail, Ülle Raudnagel
Head abilised
Mall Sermand, Heli Karuse, Eha Sööt, Ene Lellep, Uku Kirotosk, Demi Paulson
Juba tükk aega on olnud südames tunne, et tuleks jätkata Põlva Harrastusteatri ja Sirje Villa algatatud traditsiooni etendada Põlva Kultuurikeskuse laval jõulunäidendeid. Pärast pikka pausi sai see mõte teoks ja koos Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi ja Jakobi kooliperega sai see teoks tehtud. Koostöö sujus suurepäraselt, sest mõlema organisatsiooni eesotsas on Tiia Viilu.
Oleme tänulikud ka kultuurikeskuse toredatele inimestele, kes meile lahkelt võimaluse andsid ja suurele lavale lubasid. Täname Eerika Marki, Lauri Saaret ja Aivar Päkka. Suur kummardus ka Põlva vallavalitsusele ja Kohalikule Omaalgatuse Programmile, kes rahalises mõttes õla alla panid.
Kiita tahan kõiki näitlejaid, lauljaid ja tantsijaid! See protsess oli nii suurepärane ja nauditav, sest iga grupi eesotsas olid erilised õpetajad! Aitäh Ester Liblik! Aitäh Heidi Lankots!
Oli võrratu, et peaosades olid Urve Järg, Janno Rüütle, Jan- Mattias Kottise, Eduard Paulson, Mirtel Mägi, Daniel Rohelpuu, Henri Jaakmees ja Jarko Maidla. Noortel näitlejatel oli see uus ja põnev kogemus, mida nad täiega nautisid ja kõik avaldasid soovi ka uuel aastal jõuluetenduses mängida. Kiidan ka õpetajaid, kes tantsudes kaasa lõid- Ave-Lii Aas, Triin Anijalg ja Marek Parksepp. Lava taga küpsetasid pannkooke vahvad VI klassi õpilased koos õpetaja Kristi Paulsoniga. Ikka selleks, et see aroom ka saali hõljuks. Oli ju etenduses juttu sajast õhkõrnast pannkoogist, mis äsja valmis olid saanud.
Tööjaotus lavastajate vahel sujus, sest mina võtsin vastutuse koolirahva eest ja Lutsu teatri pere tegemiste eest vastutas Helje Põvvat. Kokkumäng kõlas imehästi!
Täname ka üheskoos näitemängu kirjutajat Sirjet!
Kogu ülejäänud Jakobi kooli kogukond- õpilased, lapsevanemad, õpetajad, toimetasid tantsusaali pikenduses, kus oli meie kooli heategevuslik jõulukohvik. Suur tänu emadele-isadele!
Üks etenduse lavastajatest õp.Anar Ruubel
Südames on tohutu tänutunne kogu Jakobi Kooli tiimi üle.
Etendus oli igas mõttes südamesse minev ja nii hästi lavastatud! Väga palju on tulnud positiivset tagasisidet, nii suurtelt kui ka väikestelt teatri külastajatelt! Meie kool on üks äge koht ja see oli eile tervele kogukonnale näha! Tunnen suurt uhkust kogu koolipere vastu. AitähTiiale, kes on meie kooli sidunud Jakob Hurda Seltsiga ja sealsete ägedate inimestega.
Minu suur lugupidamine läheb lastevanematele, kes panustasid kohvikusse, sest tänu teile oli meil palju
