Laupäeval toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses Jakob Hurda 175. sünniaastapäevale pühendatud folkloorikuninga rahvustoidu ja koduveini konkurss. Esindatud oli viis kategooriat 55 tootega ligi 40 autorilt. Pakutavat hindas nii žürii kui ka publik.
Konkursile olid oodatud traditsioonilised talutoidud, nagu leib, karask, sõir, plaadikook ja koduvein ehk toidud, millest pidas väga lugu ka usu- ja keelemees Jakob Hurt. Plaadikooki oli ta pidanud peolaua uhkuseks ning klaasikest head koduveini paremaks kui arstirohi.
Veinikategooria oli toidukonkursil ka kõige enam esindatud grupp, pakkudes mekkimiseks 31 veinisorti. Toimunut võib pidada suisa rahvusvaheliseks, sest esindatud olid ka Saksamaa (Annelore Seyer- plaadikook) ja Soome (Terttu Väntänen ja Arto Hirviniemi veinid). Geograafiline esindatus Eesti piires oli samuti lai, osavõtnuid oli Tallinnast, Lääne-Viru-, Pärnu-, Tartu-ja Harjumaalt, Põlvamaast rääkimata.
Pakutut hindas žürii koosseisus Tartu linnapea Urmas Klaas, OÜ Veinivilla juhataja Tiina Kuuler, Riigikogu liige Tarmo Tamm, Eesti rahvustoidu propageerija Ester Tuiksoo, AS Lõuna Pagarid tsehhijuht Anne Varul, Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsi juhatuse esimees Sirje Vill ning Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja toidukvaliteedi spetsialist Evi Randpere.
Ettevõtmise idee autor Sirje Vill ütles, et hindamine toimus samasuguste reeglite alusel nagu seda tehakse Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukese märgi väljaandmisel. «Allahindlust ei tehtud, oluline oli nii koostisainete kvaliteet, maitse kui ka kaubanduslik väljanägemine,» lisas Vill.
Konkursi patroon Ester Tuiksoo märkis, et koduleiva ja karaski osas oli tase väga tugev, iga toote puhul oli, mida esile tuua. Pisut kesisemaks hindas ta plaadikookide valiku. «Julgemalt oleks võinud kasutada sellist traditsioonilist talukraami nagu kohupiim ja vahukoor,» lisas Tuiksoo. Auhindade kättejagamise eel lausus patroon, et esimesest katsest sõltub, kas toimuvast saab traditsioon. Kõik märgid lubavad, et saab, sest osavõtnute arv ja pakutud valik ületasid korraldajate julgemadki ootused.
Konkursitooted olid hindamiseks varustatud numbriga. Nii publikule kui žüriile olid teada kategooriate osalejad, kuid milline number millist autorit tähistas, mitte. Sama kehtis ka veinide puhul, mille pudelid olid peidus paberkotikestes. Degusteerimist viisid läbi nn tehnilised töötajad, kel pakutava autorluse kohta samuti info puudus. Igast kategooriast sai valida oma lemmiku, poetades sedeli meelistoote numbriga vastavasse potikesse.
Kõik osalenud said tänukirja ja keraamik Mati Kuusingu loodud rahvusvärvides pokaali. Sama autori loominguna olid valminud ka võitjatele jagatud pitsimustrilised kaanega savianumad. Eripreemia nimega «Kiida konkurenti» oli välja pannud AS Lõuna Pagarid ning veinimeistreid ergutas kinkekott Addinolilt. Auhinnafondi panustasid Põlva Tarbijate Ühistu, AS Tere ja Põlva Vallavalitsus. Toidukonkursi tunnustatud Koduleiva kategoorias pälvis žürii preemia Kersti Murumets Ruusalt. Publik valis oma lemmikuks Marje Mäekalle singitäidisega leiva ning Lõuna Pagarite eripreemia kuulus Siivi Paide kanepiseemnetest krõmpsuvale leivale. Parimaks karaski autoriks tunnistas ž
ürii võrulanna Maiga Leetjõe. Publik valis lemmikuks Saima Rüütle ja Lõuna Pagarid Sirje Kukke (Varbuse) karaski. Sõiradest pälvis þ ürii preemia Anni Tomba (Hurmi küla) valmistaud sõir, mille tooraineks oma kitsede piim. Publiku lemmik oli Silvia Kivisild (Orava) ja eripreemia pälvis Elvi Kokk (Vana-Koiola). Plaadikookide osas kuulus sümpaatia Anne Jõgisele (Põlva vald) ja publiku oma Karen Perele (Rakvere). Tõsine katsumus nii žüriile kui publikule oli veini hindamine. Siin anti välja ka kõige enam ergutuspreemiaid. žürii andis kõrgeima hinnangu Silvia Pütsepa (Tartu) veinile Saatuslik Naine. Publiku lemmikuks osutus Ilmar Vananurme (Setomaa) valmistatud vein, mis oli magususe poolest konkurentidest tublisti üle. Eripreemia kõrgete punktide eest kõigile esitatud veinisortidele pälvis Külli Lokko, kelle veine võis degusteerimiselt ka kaasa osta. Põlva valla eripreemia pälvis Leo Küti (Räpina) arooniavein.
Nähes nii arvukalt esindatud kodumaist päritolu veine, tekkis paratamatult küsimus, miks neid kaubandusvõrgus saada pole. Heal juhul võib neid trehvata kas laatadel või väiksematel nišiüritustel. Konkursi patrooni sõnul on põhjus seadusandluses. Praeguste paragrahvide alusel võib koduveini pakkuda-müüa kohaliku omavalitsuse loa alusel konkreetsel üritusel konkreetse ajavahemiku jooksul. Pikka aega on levinud arusaam, et ühe õige veini toormeks on viinamari. Eesti koduveinitoodangu areng on märk sellest, et ka marjaveinid on tõestamas oma kohta konkurentsis. Kogemuste ja hea tehnoloogia koostoimel valmib nauditav vein nii sõstardest, õuntest, rabarberist, metsamarjadest kui ka arooniast. Härrastel otsustajatel on viimane aeg kodumaine veinikultuur ka poliitiliselt seadustada.
Publiku hulgas tekitas päris palju elevust vein degusteerimisnumbriga 22. Et nimetatud vein oli ka siinkirjutaja lemmik ja jäi lõpparvestuses märkimata, võttis toimetaja nõuks uurida välja, mis vein see oli ja kes on autor. Tegemist oli Leo Küti ja Olavi Pihlapuu valmistatud veiniga Pine Lake, mille tooraineks Räpinas kasvanud viinamarjad. Kui enamik veine vastas keskeltläbi hea koduveini maitseelamusele, siis nimetatud vein üllatas nii lõhna kui sisuka maitsebuketiga, oli kõike muud kui traditsiooniline kodumaine.
Folkloorikuninga auks korraldatud esimesel rahvustoidu ja koduveini konkursil osalenute arv ja pakutud valik ennustavad ettevõtmisele suurt tulevikku.
Margit Õkva ajalehtest Koit
Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva tähistamise toimkond tahabki sellel korral tunnustada meie oma kodust kööki, kus hakkajate perenaiste (-meeste) käe all on valminud omatehtud leib, karask, plaadikook, sõir ja koduvein. Just neid põliseid eesti rahvustoite ja keelekastet oodatakse võistlustulle. Ürituse toimkonnas koos Jakob Hurda Seltsi esindajatega lööb aktiivselt kaasa ka abivallavanem Janika Usin. Konkursi patrooniks on eesti rahvustoidu väsimatu propageerija Ester Tuiksoo.
