Rubriigid
Hurda selts Hurda talu taastamine

Oskar Kurvitsa mälestuspäev

HENN KURVITS viibis Põlvas oma vanemate kalmul mälestustunnil, kus kolonelleitnant OSKAR KURVITSAT meenutas Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi nimel ILMAR TAGEL. Tänusõnad Oskar Kurvitsa väärikalt elatud elu eest ja palve ütlesid õpetajad TOOMAS NIGOLA ja LEEVI LILLEMÄE. Põlva linnapea GEORG PELISAAR väljendas oma pöördumises lugupidamist nii KANADAST saabunud külalisele  HENN KURVITSALE  kui ka tema vanematele, soovides neile rahulikku und. Külaline tänas nii linnapead, kaitseliitu kui ka rahvahariduse seltsi ja proua REET ROOPI tema vanemate mälestuse hoidmise eest.


Õhtul oli HENN KURVITS  kultuurikeskuses. Põlva Linna Harrastusteater etendas juhendaja SIRJE VILLA kirjutatud ja lavastatud dokumentaalse retrospektiivi “OSKAR ja LINDA”, kus kaasa lõi ka kammerkoor “Maarja” ESTER RATASSEPA käe all. Et Henn oli isa surma ajal ainult 3-aastane ning Eestist koos emaga  lahkudes vaid 7-ne, oli etendus tema jaoks  om a  p e r e  l o o avastamine. “Väga meeldis,” ütles ta kokkuvõttes.

Järgmisel päeval ootas Jakob Hurda kodutalu taastamise komitee tegevjuht ARVO JÄÄ tulijat Himmastes, Lepa talus, kus külaline soovis käia ja kõike oma silmaga näha, kuna kuulub Jakob Hurda suurde suguvõssa, niisamuti nagu on tal au lugeda end ka Johannes Käisi suguvõsaga seotuks. Käisigi sünnikodu Rosmal sai tal üle vaadatud. Mooste vallavanem ÜLO NEEDO andis põhjaliku ülevaate mõisa tegemistestja kasvamistest, mis jättis Henn Kurvitsale kordumatu mulje. Lahkumislõuna sai teoks Karilatsi kalakasvatuses. “KINDLASTI TAHAN TAGASI TULLA,” ütles Henn lahkudes.

Rubriigid
Hurda selts

Kolonelleitnant Oskar Kurvitsa noorim poeg tuleb Põlvasse

Taevaskojast võrsunud sõjaajaloolane Oskar Kurvits (1888-1940) on meie kultuurimaastiku suurkuju, kes enne pealinna naasmist täitis mõned aastad Põlva Rahvahariduse Seltsis näitejuhi ja kirjatoimetaja kohustusi. Tema ajal nautisid põlvalased mitut õnnestunud laulupidu ning arvukalt humoristlikke laulu- ja näitemänge. Eesti patrioodina oli Kurvits esimeste hulgas, kes rahvusväeosade loomisel astus omarahva teenistusse, kuuludes esimese 16 ohvitseri hulka, kes arvati 1. Eesti Polku. Rahvusväesosade hälli juures olek andis Kurvitsale hiljem suure eelise nende uurimisel, kuna ta omas ohtralt isiklikke mälestusi ja kogemusi. Saksa okupatsiooni ajal 1918 oli Kurvits üks põrandaaluse Kaitseliidu loojaid kodumaakonnas. Vabadussõjas võitles ta mainekaimas väeosas – soomusrongil “Kapten Irv”, teenides ära Vabadusristi.

Oskar Kurvitsal oli au tegutseda Eesti sõjaväe intellektuaalses keskuses, mis juhtis väljaõppe üleviimist endistelt vene mallidelt Lääne-Euroopa süsteemile. Tema oli ka üks nendest, kes aitas välja töötada eestikeelsed komandosõnad jalaväele. Vabadussõja ajaloost ilmusid Oskar Kurvitsa toimetamisel 2 koguteost: “Vabadusmonument” 1933 ja 1936. Neist esimene käsitleb dokumentide, mälestuste ja artiklite kaudu nn. Landeswehri sõda ja teine Soome abi Vabadussõjas. Kolonelleitnant Oskar Kurvits jääb Eesti sõjanduslukku eeskätt kui viljakas autor ja hea organisaator – eesti rahvusliku sõjaajaloo-teaduse üks rajajaid.

Ülekohtuselt vara viis ebaõnnestunud operatsioon Oskar Kurvitsa manalateele ning ta on maetud Põlva kalmistule. Tema vapper abikaasa Linda rändas sõjapilvede all oma kolme lapsega Euroopa käänulistel teedel, kuni lõpuks jõudis Kanadasse. Sünnimaad väisab sel suvel Oskar ja Linda Kurvitsa noorim poeg Henn, kes loomulikult tahab käia ka vanemate kalmul.

Teisipäeval, 28.juunil kell 12 korraldab Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts Oskar ja Linda Kurvitsa kalmul mälestustunni, kuhu on palutud kõik põlvalased, endised ja praegused rahvahariduse seltsi liikmed, kaitseliitlased, Kurvitsate suguseltsi esindajad. Õhtul kell 19 mängivad Põlva Linna Harrastusteater ja kammerkoor “Maarja” kultuurikeskuse salongis dokumentaalloo “Oskar ja Linda”.

Rubriigid
Hurda selts Hurda talu taastamine

Meie valu ning rõõm Himmastes

Meie valu ning rõõm, meie traditsioonid ning mälestused on kodu küljes – Jakob Hurt

Tunnike pärast südapäeva nad tulid – piki tolmust külatänavat – kogu Himmaste Algkooli pere, rahvariided seljas. Mammaste Algkooli ja Põlva Keskkooli õpetajad ning õpilased saabusid uljas autoderivis. Jõudis Himmaste külarahvastki kuulama, nii et Jakob Hurda sünnikodu põlise tamme alune (mis hea vari kuuma päikese eest!) sai uudistajaid tulvil. Põlva Rahvahariduse Seltsi kutse oli vastu võetud. Aitäh!

Sedapuhku palus selts Hurda tallu osa oma tulevasest liikmeskonnast – õpetajad ja õpilased, kes pidanud kalliks meie esivanemate vaimuvara, pärimuskultuuri. Teiste seas istusid Põlva Keskkooli tüdrukud Andrea Uibo ja Kärolin Orav, kes mõlemad pikki aastaid linna harrastusteatri dokumentaallugudes kaasa löönud. Või Jakob Hurda suguvõsast pärinev Hanna Maria Hurt, kes nüüd juba ise ajalugu uurimas …või Johanna Treier, Grete Kase, Sirle Tenso, Sandra Pütt, Laura Lõiv, Kätlin-Kristin Lentsius. Või tublid lapsed Mammaste koolist – Johanna Johanson, Evelin Arulepp, Merit Lutsar, Kristin Semm… Rahvalaulud ja –tantsud, vanavanemate jutulooming ning legendid olid olnud tulijate pärusmaa.

Hurda Kodutalu Taastamise Komitee tegevjuht Arvo Jää oli juba hommikul lipu masti tõmmanud ning mõtiskles kodu ja kõigi oluliste väärtuste üle meie argipäevas. Ka Eesti lipust kui meie riigi ühest peamisest sümbolist.

Andis isegi täiskasvanuil mõelda sama õhinal kui lastelgi ning ka meelde jätta, et meie sinimustvalge lipp on õmmeldud Põltsamaal helilooja Karl August Hermanni abikaasa Paula, helilooja Minna Härma ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermani tütre Emilie poolt. Et esmalt sai sellest Eesti Üliõpilaste Seltsi Vironia lipp, mis õnnistati 4.juunil 1884 Otepää kirikus. –Miks just Otepääl? Ajalooallikad annavad teada, et 1872- 1880 oli Otepää pühakoda Jakob Hurda töö- ja elupaik, kuhu alati olid lahkesti teretulnud ka üliõpilased ning teisedki rahvusliku ärkamisaja mõttekaaslased. Tollal peeti Otepääd külalislahkeimaks paigaks Lõuna-Eestis.

Alles hiljem seostus trikoloor eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna alates 24.veebruarist 1918, kui kuulutati välja Eesti Vabariik. Seega võib pidada Otepääl pühitsetud lippu Eesti lipu emaks. Meeldejätmist väärib seegi fakt, et maailma riikidest vähem kui kümnendikul on oma lipp üle saja aasta vana. Veelgi haruldasem on see, et meie esimene, 127-aastane trikoloor on alles. Lipuloost märksa paremini teadasid õppurid Jakob Hurta. Väga palju õigeid vastuseid andsid Himmaste kooli lapsed, kes on võtnud auasjaks oma kodupaigast võrsunud suurmehe eluloo tundmise. Ning et nad Jakobist ja tema tööst tõeliselt hoolisid,seda kinnitas hiilgav põimik rahvatantsudest ja –lauludest, kuhu sisse põimitud kõik olulised faktikillud Hurdast. Ei ole kaua aega trehvanud nägema nii viimistletud, nii sütitavat ning ilmekat esinemist. Ja publiku ees oli kogu kool! Suur kiitus kõigile väikestele meistritele ning nende juhendaja õpetajale Karin Simsole. Jakob Hurda suguvõsast pärinev Liina Kähr rääkis kokkutulnuile elust samas talus 172 aastat tagasi ning tutvustas hoonete saamislugu.

Seltsi juhatus pidas oluliseks tunnustada tänukirjaga õpetajaid, kes andnud oma südame pärimuskultuuri edendamisele. Tekst tänukirjal ütles nii:” Aitäh rahvusliku liikumise vaimuhiiglase Jakob Hurda tõdede hoidmise ja nende propageerimise eest meie tänases. Aitäh ise olemast Eesti riigi kullatera.” Ning need kullaterad Põlva linnas ja vallas olid Arvo Sarapuu, Sirje Kuivalainen, Mare Urban, Hele Aia Põlva Keskkoolist, Katrin Ohakas Mammaste Algkoolist, ning Karin Simso; Tiia Rammo, Marely Kasemets, Lilia Veiko ja Malle Möller Himmaste Algkoolist.

Igal üritusel on Hurda sünnitalus pakutud suurmehe lemmiktoitu. Sedapuhku ootasid tulijaid kuklid või ja meega ning külm piim – Põlva linnapea Geogr Pelisaare isklik kingitus. Palju tänu! Vallavanem Arne Tilgale aitäh niidetud taluõue eest. Päikseliselt päevalt jäi hinge mõte kohtuda valla ja linna koolidega aasta pärast Selts on õnnelik ka väärika taiese üle, mille tõi kingituseks Põlva keskkooli direktor Arvo Sarapuu.

Rubriigid
Hurda selts

Esietendus Oskar Kurvitsa elust

Põlva Linna Harrastusteatrilt dokumentaalne retrospektiiv OSKAR JA LINDA. Killukesi rahvahariduse seltsi kunagise näitejuhi Oskar Kurvitsa ja tema pere elust etendub reedel, 17.detsembril 2010 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.
  • Loo autor ja lavastaja – SIRJE VILL
  • Muusikaline kujundaja – ESTER RATASSEPP
  • Lavastaja assistent – ANAR ANIJALG

Osades

  • Kolonelleitnant Oskar Kurvits – JANNO RÜÜTLE
  • Tema abikaasa Linda – ANAR ANIJALG
  • Oskari isa – ILMAR TAGEL
  • Oskari ema – URVE JÄRG
  • Oskari onupoeg, kolonelleitnant Jaan Kurvits – JAANUS LIBLIK
  • Luuletaja Artur Adson – HEIDO MÄGI
  • Klubijuhataja Irma Tamme – KAIRE PALO
  • Teadustajad – SALME PAABUT, ESTER RATASSEPP
  • Kontroll Moskvast – UNO NAGELMAA (külalisena)
  • Oskari poeg Henn Kurvits – JAN-MATTIAS KOTTISE

Kaastegev kammerkoor MAARJA – ESTER RATASSEPA juhatusel

  • Laulude seaded – RIIVO JÕGI
  • Musitseerivad – GILBERT REILJAN (kannel), AARE RULL (akordion)

Oskar Kurvits Sirje Villa näidendis

Rubriigid
Hurda selts Hurda talu taastamine

Kodutalu taastamise pildid Himmastest

Fotod: Riho Semm

Rubriigid
Hurda selts Hurda talu taastamine

Kodutalu taastamisest lugu Delfis

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/kohalikud/rahvakultuuritegijad-kohtuvad-jakob-hurda-sunnitalus.d?id=32243715

Rubriigid
Hurda selts Hurda talu taastamine

Kutse Suvepäevale Jakobiga

Rubriigid
Hurda selts Hurda talu taastamine

24.juuli on Suvepäev Jakobiga

Laupäeval, 24.juulil Himmaste külas kell 13 avame läinud sajandi ühe suurema eestlase Jakob Hurda taastatud sünnitalu 1 järgu. Kuulsa keeleteadlase, folkloristi, kirikuõpetaja 171.sünniaastapäevaks mängib Põlva Linna Harrastusteater katkendi dokumentaalloost Kas karjapoiss jääb kuningaks?

Toimub 19.Jakob Hurda rahvuskultuuriauhindade üleandmine.

Tasuta buss viib Himmastesse kell 12.30 Põlva Kultuurikeskuse parklast ja toob pärast pidu rahva tagasi Põlvasse. Vihma korral Himmaste külakeskuses.

Rubriigid
Hurda selts

Põlva kihelkonna pärimusaasta teemapäev

Rubriigid
Hurda selts

Otto Gustav Matthissoni Mälestuste tund

Legendaarse köstri, koolmeistri ja koorijuhi Otto Gustav Matthissonile (1869-1933) pühendatud Mälestuste tund toimub Põlva Maarja kirikus teisipäeval, 24.novembril kell 19.

Esinevad

  • Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola
  • Harrastusteatri sõnakunstnikud Anar Anijalg, Janno Rüütle ja Ilmar Tagel
  • Solistid Külvi Paide, Signe Pruus, Leevi Lillemäe
  • Kammerkoor Maarja Ester Ratassepa juhatusel, orelil Raina Urb

Kell 18:30 on küünalde süütamine Otto Gustav Matthissoni kalmul.