Jaanuar, veebruar, märts – Põlvamaa kodulookogumiku “Minevikumälestusi” IV osa käsikirja ettevalmistamine
28.aprill – Seltsi aruandekoosolek
8.mai – Jakob Hurda rahvuskultuuriauhindade žürii kokkusaamine
27.mai – Põlva valla koolide V folkloorifestival Jakob Hurda sünnitalus Himmastes
16.mai – Eesti Seltsiliikumise 150. aastapäev
Eesti Kultuuriseltside kokkutulek Põlvas (kultuurikeskus)
Rein Villa mälestuspingi avamine
25.juuli – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade üleandmine
Detsember – 20 aastat Põlva Rahvahariduse Seltsi taasasutamisest
Seltsi jõulupidu
Seltsi pidevad ettevõtmised
- Jakob Hurda sünnitalu taastamine
- Põlva Rahvakooli kursused
- Harrastusteatri ülesastumised
- Kodu-uurijate õppetegevus
Jõulud Hurda Seltsis
Jõulud on aeg, kus tavapäraselt saab kokku ka Hurda Seltsi pere. Seekordse pühaderõõmu eestvõtja oli juhatuse liige Anar Anijalg, kes kutsus rahva Põlva vana kiriku pastoraati, kus õpetaja Toomas Nigola eestvõttel on ruumid kaasajastatud ja loodud koduselt hea aura sellesse vanasse väärikasse hoonesse.
Jõulutervituse lausus õpetaja Toomas Nigola, jõululäkitusega pöördus kuulajate poole ka Anar Anijalg.
Imelisi jõuluviise esitasid Külvi Paide pisikesed laululapsed.
Ühises peolauas meenutati nii möödunud aegu kui ka heideti pilk tulevikuteedele.
Harrastusteatri jõululavastus
Mõnikord juhtub lausa uskumatuid asju. Ühel päeval sai Jõuluvana laste peale väga pahaseks. Just siis, kui ta Jõulumaa postkontorist sületäie kirju koju tõi ja lugedes avastas, et ei jaksagi kõigi laste kingisoove täita. Kellele oli vaja mootorratast, kellele nahktagi ja kauboisaapaid, kellele mitu kasti komme ja limonaadi, kellele tuhat eurot… Aga ühtegi viisakat palvet polnud kirjas. Mitte ühtegi “palun” ega “tänan” ega muud viisakat sõna. Ja Jõuluvana otsustas, et ei lähegi laste juurde…
Just nii algas laste jõuluetendus, mille tõi väikestele vaatajatele Hurda Seltsi harrastusteater. Sedapuhku mängisid Urve Järg, Ilmar Tagel, Jan Mattias Kottise ja Reet Külaots. Laulsid Külvi Paide laululapsed. Nii, nagu traditsioon on vana, on kommegi põlvalastes juurdunud ja väikseid teatrisõpru on rohkem kui üks saalitäis. Kõigest kõige rohkem on aga ses päevas jõulurõõmu.
Hurda väimehe kodutalus Valgejõel
Septembri päikseline nädalalõpp viis Hurda Seltsi reisihuvilised ajalooliselt tähtsasse maailma: külastasime Jakob Hurda väimehe Aleksander Mohrfeldti ehitatud kodutalu Valgejõel. Maalilise looduse rüpes tukkuv omaaegne arhitektuuripärl ei paku enam kodusoojust Hurda suguvõsa liikmetele, sest neid on ajatiib viinud üle Toonela jõe, aga praegune lahke SUNDJA pererahvas kutsus meid nagu suuri sugulasi tuppa ja tutvustas vanavara ning puistas heldelt mälestustekilde, mis seotud kuulsa eestlase sugulastega, eeskätt muidugi Karl ja Helmi Viitoliga.
Et see paik esimese Eesti Vabariigi ajal oli Tallinna kultuuritegelaste armastatud suvituskoht, oli kohapeal meile kõigile täiesti arusaadav, sest madal jõeke kõrge kaldaserva ja kohiseva metsaga oli pigem killuke muinasjutust kui tänasest reaalsusest.
Meie reisitee andis võimaluse kiigata ka rannarahva elu-olu.
Suurepärase sügispäeva eest on seltsi juhatus väga tänulik Liina Kährile ja Külli Otsale – reisi peakorraldajatele.
Toidupidu folkloorikuninga auks
Laupäeval toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses Jakob Hurda 175. sünniaastapäevale pühendatud folkloorikuninga rahvustoidu ja koduveini konkurss. Esindatud oli viis kategooriat 55 tootega ligi 40 autorilt. Pakutavat hindas nii žürii kui ka publik.
Konkursile olid oodatud traditsioonilised talutoidud, nagu leib, karask, sõir, plaadikook ja koduvein ehk toidud, millest pidas väga lugu ka usu- ja keelemees Jakob Hurt. Plaadikooki oli ta pidanud peolaua uhkuseks ning klaasikest head koduveini paremaks kui arstirohi.
Veinikategooria oli toidukonkursil ka kõige enam esindatud grupp, pakkudes mekkimiseks 31 veinisorti. Toimunut võib pidada suisa rahvusvaheliseks, sest esindatud olid ka Saksamaa (Annelore Seyer- plaadikook) ja Soome (Terttu Väntänen ja Arto Hirviniemi veinid). Geograafiline esindatus Eesti piires oli samuti lai, osavõtnuid oli Tallinnast, Lääne-Viru-, Pärnu-, Tartu-ja Harjumaalt, Põlvamaast rääkimata.
Pakutut hindas žürii koosseisus Tartu linnapea Urmas Klaas, OÜ Veinivilla juhataja Tiina Kuuler, Riigikogu liige Tarmo Tamm, Eesti rahvustoidu propageerija Ester Tuiksoo, AS Lõuna Pagarid tsehhijuht Anne Varul, Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsi juhatuse esimees Sirje Vill ning Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja toidukvaliteedi spetsialist Evi Randpere.
Ettevõtmise idee autor Sirje Vill ütles, et hindamine toimus samasuguste reeglite alusel nagu seda tehakse Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukese märgi väljaandmisel. «Allahindlust ei tehtud, oluline oli nii koostisainete kvaliteet, maitse kui ka kaubanduslik väljanägemine,» lisas Vill.
Konkursi patroon Ester Tuiksoo märkis, et koduleiva ja karaski osas oli tase väga tugev, iga toote puhul oli, mida esile tuua. Pisut kesisemaks hindas ta plaadikookide valiku. «Julgemalt oleks võinud kasutada sellist traditsioonilist talukraami nagu kohupiim ja vahukoor,» lisas Tuiksoo. Auhindade kättejagamise eel lausus patroon, et esimesest katsest sõltub, kas toimuvast saab traditsioon. Kõik märgid lubavad, et saab, sest osavõtnute arv ja pakutud valik ületasid korraldajate julgemadki ootused.
Konkursitooted olid hindamiseks varustatud numbriga. Nii publikule kui žüriile olid teada kategooriate osalejad, kuid milline number millist autorit tähistas, mitte. Sama kehtis ka veinide puhul, mille pudelid olid peidus paberkotikestes. Degusteerimist viisid läbi nn tehnilised töötajad, kel pakutava autorluse kohta samuti info puudus. Igast kategooriast sai valida oma lemmiku, poetades sedeli meelistoote numbriga vastavasse potikesse.
Kõik osalenud said tänukirja ja keraamik Mati Kuusingu loodud rahvusvärvides pokaali. Sama autori loominguna olid valminud ka võitjatele jagatud pitsimustrilised kaanega savianumad. Eripreemia nimega «Kiida konkurenti» oli välja pannud AS Lõuna Pagarid ning veinimeistreid ergutas kinkekott Addinolilt. Auhinnafondi panustasid Põlva Tarbijate Ühistu, AS Tere ja Põlva Vallavalitsus. Toidukonkursi tunnustatud Koduleiva kategoorias pälvis žürii preemia Kersti Murumets Ruusalt. Publik valis oma lemmikuks Marje Mäekalle singitäidisega leiva ning Lõuna Pagarite eripreemia kuulus Siivi Paide kanepiseemnetest krõmpsuvale leivale. Parimaks karaski autoriks tunnistas ž
ürii võrulanna Maiga Leetjõe. Publik valis lemmikuks Saima Rüütle ja Lõuna Pagarid Sirje Kukke (Varbuse) karaski. Sõiradest pälvis þ ürii preemia Anni Tomba (Hurmi küla) valmistaud sõir, mille tooraineks oma kitsede piim. Publiku lemmik oli Silvia Kivisild (Orava) ja eripreemia pälvis Elvi Kokk (Vana-Koiola). Plaadikookide osas kuulus sümpaatia Anne Jõgisele (Põlva vald) ja publiku oma Karen Perele (Rakvere). Tõsine katsumus nii žüriile kui publikule oli veini hindamine. Siin anti välja ka kõige enam ergutuspreemiaid. žürii andis kõrgeima hinnangu Silvia Pütsepa (Tartu) veinile Saatuslik Naine. Publiku lemmikuks osutus Ilmar Vananurme (Setomaa) valmistatud vein, mis oli magususe poolest konkurentidest tublisti üle. Eripreemia kõrgete punktide eest kõigile esitatud veinisortidele pälvis Külli Lokko, kelle veine võis degusteerimiselt ka kaasa osta. Põlva valla eripreemia pälvis Leo Küti (Räpina) arooniavein.
Nähes nii arvukalt esindatud kodumaist päritolu veine, tekkis paratamatult küsimus, miks neid kaubandusvõrgus saada pole. Heal juhul võib neid trehvata kas laatadel või väiksematel nišiüritustel. Konkursi patrooni sõnul on põhjus seadusandluses. Praeguste paragrahvide alusel võib koduveini pakkuda-müüa kohaliku omavalitsuse loa alusel konkreetsel üritusel konkreetse ajavahemiku jooksul. Pikka aega on levinud arusaam, et ühe õige veini toormeks on viinamari. Eesti koduveinitoodangu areng on märk sellest, et ka marjaveinid on tõestamas oma kohta konkurentsis. Kogemuste ja hea tehnoloogia koostoimel valmib nauditav vein nii sõstardest, õuntest, rabarberist, metsamarjadest kui ka arooniast. Härrastel otsustajatel on viimane aeg kodumaine veinikultuur ka poliitiliselt seadustada.
Publiku hulgas tekitas päris palju elevust vein degusteerimisnumbriga 22. Et nimetatud vein oli ka siinkirjutaja lemmik ja jäi lõpparvestuses märkimata, võttis toimetaja nõuks uurida välja, mis vein see oli ja kes on autor. Tegemist oli Leo Küti ja Olavi Pihlapuu valmistatud veiniga Pine Lake, mille tooraineks Räpinas kasvanud viinamarjad. Kui enamik veine vastas keskeltläbi hea koduveini maitseelamusele, siis nimetatud vein üllatas nii lõhna kui sisuka maitsebuketiga, oli kõike muud kui traditsiooniline kodumaine.
Folkloorikuninga auks korraldatud esimesel rahvustoidu ja koduveini konkursil osalenute arv ja pakutud valik ennustavad ettevõtmisele suurt tulevikku.
Margit Õkva ajalehtest Koit
Laupäeval toimunud Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva pidustustel andsid maavanem Ulla Preeden ja Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts üle kultuuripreemiad tänavustele laureaatidele.
23ndat korda välja antava preemia pälvisid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna emeriitdotsent Paul Hagu ja Jakob Hurda Sünnitalu Taastamise Komitee tegevjuht, Hurda-seltsi juhatuse aseesimees Arvo Jää.
Mõlemad laureaadid ütlesid, et preemia tuli avansina. «Midagi olen teinud, aga lõpuni pole läinud. Nüüd on põhjust rohkem pingutada,» sõnas Paul Hagu, pidades silmas folkloori publikatsioonide väljaandmist. Ta lisas, et paljud plaanid on takerdunud puhtalt inimliku laiskuse taha. Humoorikas sõnavõtus märkis Hagu, et Hurda jälgedes astumiseks võib pidada sedagi, et ta endale habeme kasvatas ning on osa saanud ka kuninga tiitlist. «Rahvas nimetas Hurda folkloorikuningaks pärast tema surma. Minul on õnnestunud olla valitud Seto sootskaks, mis on samuti võrdne kuninga tiitliga.»
Arvo Jää ütles tänukõnes, et tema folkloristina kõnelda ei oska ning see, et kultuuripreemia pälvib ehitaja, on juba iseenesest midagi erakordset. «Sünnitalu detailplaneering on põhimõtteliselt vastu võetud, kuid üksikud detailid vajavad veel täpsustamist. Hoone peaks plaanide kohaselt valmima 2018. aastal,» sõnas Jää.
Hurda-seltsi juhatuse esimees Sirje Vill lisas, et sünnitalu taastamise nimel on Arvo Jää teinud tunde tasuta tööd, kirjutanud projekte ja otsinud koostööpartnereid. Mitmeid kordi on tulnud ette võtta sõit Tallinna. Perekond Jää eestvedamisel sai tähistatud Hurda abikaasa Eugenie viimane puhkepaik Tallinna Siselinna kalmistul.
Pidulikul sündmusel esinesid Külvi Paide laululapsed ja Evi Tamme juhendamisel noored rahvatantsijad. Fragmente Jakob Hurda eluloost tõid kuulajateni sõnakunstnikud Anar Anijalg ja Janno Rüütle. Musitseerisid Külvi Paide ja Signe Pruus, lauluga toetas Põlva Püha Peetri kiriku õpetaja Leevi Lillemäe.
Auhindade kätteandmise järel suundusid asjaosalised ja külalised Jakob Hurda ausamba juurde, et süüdata mälestusküünlad ja teha ühispilt. 19. juulil möödus skulptor Aulis Rimmi ja arhitekt Andres Männi loodud mälestussamba avamisest 25 aastat. Eelmise aasta laureaat, Eesti välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik Jüri Trei tunnustas Sirje Villa panust Hurda mälestuse säilitamisel ja edasikandmisel Eesti Lipu Seltsi hõbemärgiga.
Margit Õkva artikkel
In memoriam
IMBI SAAVA 17.11.1948 – 30.06.2014
Lahkunud on aktiivne ühiskondliku elu eestvedaja, kauaaegne Himmaste raamatukogu juhataja ja endine Põlva vallavolikogu liige Imbi Saava. Imbi oli läbini sädeinimene. Nooruses vuhises sädemeid tema uisuraudade ja mootorratta kummide alt, hiljem jagus tal hoogu ja sädet töösse, paljudesse ühiskondlikesse ametitesse ja harrastustesse.
Põlva Keskkooli lõpetamise järel töötas Imbi tosin aastat Peri 8-klassilises Koolis, õpetades inglise keelt ja kunstiõpetust. 1979. aastal sai alguse elutöö Himmaste vallaraamatukogus. Erialaõpingud Viljandi Kultuurikoolis päädisid kiitusega diplomiga. Himmaste raamatukogul, mida Imbi Saava 2013. aasta kevadeni juhatas, tuli mitmel korral kolida. Imbi oskas raamatukogus luua hubase miljöö ka siis, kui ruumid kõige paremad ei olnud. 1999. aasta juuli tõi uue ja avara, Imbi loodud põneva sisekujundusega raamatukogu, mille juures hakkas tööle ka külakeskus. Viimane oli uudne ja tähendas raamatukoguhoidjatele huviringide töölerakendamist, paljude ürituste korraldamist (sealhulgas jõulude ja jaanipäeva tähistamist), esinejate kutsumist lähedalt ja kaugemaltki.
Ülevabariigilise õpiringide seltsi Semud liikmena lõi Imbi raamatukogus kodukorraldamise õpiringi. Valla raamatukoguhoidjad tundsid Imbi toetavat ja suunavat kätt. Palju veenmisjõudu kulus Imbil valla kõigi raamatukogude ruumiolude parandamiseks, aga tulemus sai väga hea.
Imbi oli tugeva selgroo ja kindla sõnaga võitleja. Tema võitlejahing avaldus eredalt Põlva vallavolikogu liikmena (1993-2013), talle usaldati ka volikogu esimehe (1996-1999) raske vastutuskoorem. Aastaid juhtis ta volikogu kultuurikomisjoni. 2011. aastal valiti Imbi Saava Põlva valla aukodanikuks.
1995. aastal oli Imbi Saava Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi asutajate hulgas ja kuulus elu lõpuni seltsi juhatusse. Mitmel korral kuulus Imbi Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi koosseisu, ka esimehena. Koos abikaasaga omandas Imbi tantsuõpetaja kutse, juhendades tantsuringe ja -kursusi. Ta tegi väga omanäolist ja ilusat käsitööd, kuuludes seltsingusse Nobedad Näpud.
Aukartustäratav oli Imbi Saava enesetäiendamistahe, mis rauges alles siis, kui raske haigus käesoleva aasta kevadel pealetungile asus. Äsja lõppenud jaanikuu viis Imbi Saava meie hulgast, jäävad aga mälestused ja sädemed, mis suudavad lennata läbi aja.
Põlva Maavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts, Põlva Keskraamatukogu
Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts on igal aastal juulikuus tähistanud oma nimikangelase sünniaastapäeva, et väärtustada Himmastest pärit suurmehe mälestust. Läinud sajandi üheks kuulsamaks eestlaseks nimetatud Hurt teenis juba oma eluajal mitmeid tiitleid. Usuteaduse vallas kutsuti teda kandidaadiks, keeleteaduses doktoriks. Pärast surma pärjas rahvas ta aga kuningaks. Folkloorikuningaks. Sellise erakordse tunnustuse oli Hurt auga välja teeninud, sest siiani on maailmapärandis suurim ja ainulaadseim Jakob Hurda kogu, mis koosneb 170 köitest sisaldades 50 000 rahvalaulu. See hiigelkogu muutus rahvusvaheliselt kuulsaks juba Hurda elupäevil ning põhjustas pärast tema surma Eesti Rahva Muuseumi asutamise.
Kodukant Põlva ning eeskätt rahvahariduse selts ja Põlva Linna Harrastusteater on püüdnud aastaid suurmehe sünniaastapäevi eriilmeliselt tähistada (Jakob Hurda elu käsitlevad dokumentaalnäidendid, teemakonverentsid, kontserdid, väljasõidud suurmehega seotud paikadesse, Jakob Hurda nimelise rahvuskultuuriauhindade üleandmise tseremooniad jms.).
Sellel aastal otsustas toimkond rõhutada tõika, millest ka Jakob Hurt eriliselt hoolis ja mida pühaks pidas. Hurt hindas parimaks lihtsat, talupoja köögis valmistatud toitu. Ta õnnistas mulgiputru, musta leiba, värsket karaskit, mett ja külma piima. Lausa arstirohuks pidas ta klaasikest head koduveini.
Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva tähistamise toimkond tahabki sellel korral tunnustada meie oma kodust kööki, kus hakkajate perenaiste (-meeste) käe all on valminud omatehtud leib, karask, plaadikook, sõir ja koduvein. Just neid põliseid eesti rahvustoite ja keelekastet oodatakse võistlustulle. Ürituse toimkonnas koos Jakob Hurda Seltsi esindajatega lööb aktiivselt kaasa ka abivallavanem Janika Usin. Konkursi patrooniks on eesti rahvustoidu väsimatu propageerija Ester Tuiksoo.
FOLKLOORIKUNINGA TOIDUKONKURSS saab teoks laupäeval, 19.juulil Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.
Ootame kõiki tublisid perenaisi ja veinimeistreid üle Eesti ning kaugemaltki, kes suudavad pakkuda rahvuslikku mitte ainult vanas heas kuues, vaid päris julgesti võib välja tulla iga loominguline meister, kes on traditsioonilisse vanasse heasse maitsesse lisanud kaasaja hõngu. On kohustuslik pakkuda omatehtut hindamiseks-degusteerimiseks; soovi korral saab konkursil osaleja oma paremaid palasid ka müüa. Konkursi lõppedes valitakse rahva lemmik igast kategooriast ja toimub austamistseremoonia, kus tunnustatakse kõiki osalejaid.
Registeerimine konkursile 1.juulini 2014 aadressil sirjevill@gmail.com Teatada osaleja nimi, täpne elukoht, telefoninumber, e-posti aadress (kui on), toit, millega konkursil osaletakse. Lähemat infot konkursi kohta saab telefonilt 53340071.
Jakob Hurda Selts on oma töös lähtunud põhikirjalistest kohustustest. Tulipunktis seisab endiselt Jakob Hurda sünnitalu lõplik taastamine. Suure töö on nendel ehitusaastatel teinud ära Arvo Jää ning meil on seetõttu olemas kindel suveürituste paik, kus olla. Valmimata on aga ikka veel elumaja, mille alustamise tarvis on Sünnitalu Taastamise Komitee koos vallavanem Georg Pelisaare, abivallavanem Janika Usina ja mitme maakonnast riigikokku valitud saadikuga (Ester Tuiksoo, Tarmo Tamm, Urmas Klaas) koos istunud ja aru pidanud ning tegevuskavasid planeerinud. Aga ettevõtmine on mahukas ning jääb arvatavasti veel ka tulevikus meie töös päevakorda.
Möödanikule pilku heites, on täna põhjust peatuda veel teiselgi suurel ettevõtmisel: 17.septembril asus Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esindus teele Tallinna, et asetada hauakivi Siselinna kalmistul Eugenie Hurdale, seltsi nimikangelase abikaasale, kes oli parimaks innustajaks ja toetajaks oma palavalt armastatud Jakobile.
Eugenie Hurdale hauatähise paigaldamise soovi tõi seltsini Hurtade suguvõsa esindaja Liina Kähr. Kultuuriavalikkust ergutas annetusi tegema Külli Ots. Poole hauakivi maksumusest tasus Kaarli kogudus, kelle õpetaja Jaak Aus ka õnnistas hauakivi.
Mälestustseremooniast tegi ülekande Tallinna TV ning artikkel ilmus Põlva Teatajas. Samal päeval külastasime ka Jaan Poska majamuuseumi Kadriorus.
Austamaks Jakob Hurda kui läinud sajandi üheks suuremaks eestlaseks tunnistatud mehe tööd ja aateid ning tutvustamaks tema vaimupärandit, rõhutamaks vajadust tema elutööd hoida – annab Selts igal aastal välja kaks kultuuuripreemiat: ühe kohalikule rahvakultuuri edendajale ning teise tublile inimesele vabariigist või kaugemalt. Preemiat rahastavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. 22. Jakob Hurda kultuuripreemiad pälvisid läinud suvel – Jakob Hurda sünniaastapäeval – meie koorijuht ja muusikakooli direktor Ester Liblik ning Eesti Vabariigi Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kes juhib ka Eesti Lipu Seltsi.
Eesti lippu kui isamaa sümbolit väärtustame ka meie. On juba pikki aastaid olnud meie hooles paluda Eesti lipu päeval Himmastesse, Hurda sünnitallu folklooripäevale Põlva linna ja valla koolide õpilased. Tavapäraselt saavad õppurid juurde uusi teadmisi nii Jakob Hurdast kui ka Eesti lipust ning väiksed pidulised on vaatajaile pakkunud alati ka omapoolsed toredad folkloorikavad, mille eest on hea seisnud kooli pärimuskultuuri entuasiastist õpetaja (ÜG-s Hedvi Rebane, Mammastes Karin Simso, Põlva Keskkoolis Hele Aia, Johannese Koolis Rosmal on asjatundlikke mentoreid mitu). Oleme alati hinnanud pisikeste esinejate tublidust kui ka nende juhendajate õpetajate pühendumust. Tulemata ei jää folklooripidu ka sellel aastal ja sedapuhku pealkirja alla: „Lähme kuninga sünnipäevapeole!“ Loodame taas kohtuda Lepal valla kõigi koolide esindustega.
Siinkohal edastame tänusõnad Põlva vallavalitsusele, kes mitmel korral on toetanud üritust omapoolselt, nagu ta teeb ka selle aastal.
Hurda Seltsi üks põhikirjalisi ülesandeid on oma kirjastustegevus ning nn. „vanavara“ tutvustavad üritused. Aitäh siinkohal Külli Otsale ja Põlva raamatukogu juhtkonnale, kes on seisnud taoliste kohtumiste eesotsas. Läinud aastalõpus tuldi kokku kahele suurele kirjandusüritusele, kui kodulinlased õnnitlesid literaati ja luuletajat Enn Eskot, kes tutvustas oma uut luulekogu ning teisel üritusel vahendasid Risto Järv ja Külli Ots publikule meie kandis väga olulist uudistrükki – raamatut „Raasõkõisi Setomaalt ehk Setomaa Jakob Hurda silme läbi aastail 1886 ja 1903.“
Aastasse 2013 jäi kohtumine jõulukuus, kui pidasime seltsi aastapäevapidu ning jõulupidu korraga. Tavapäraselt pidas jõulujutluse Leevi Lillemäe, musitseerisid õed Signe Pruus ja Külvi Paide . Kõigi seltsi liikmete silmadesse tõi erilise jõulurõõmu aga Külvi Paide pisikeste laululaste kontsertkoor. Suurepärase jõululaua kattis Eela Jää ning ei olnud seltsi liikmedki kitsid seekord jõuluüllatusi ühisele pidulauale panemast. Aitäh kõigile.
Tõstaksin esile veel ühe seltsi aastakümnete pikkuse tava.
Juba seltsi esimesel tegevuskümnendil teati, et kogu Põlva näitleb (Räpina kohta öeldi, et too laulab). Näitemängu elushoidmise tava on Hurda Seltsil tänini.
Vaadeldavas perioodis tõi harrastusteater lavale kaks lugu: traditsioonilise laste jõulunäidendi, sedapuhku „Päkapikkude suvejõulud“ ning teise loo täiskasvanutele – Ants Kõivu „Perändüse“, mida kokku mängiti Põlva- ja Tartumaal kümmekond etendust.
Üle pika aja võeti kavva ka luulelugu – Marie Underi „Taevaminek“, kus Anar Anijalale ja Sirje Villale oli toeks viiuldaja Signe Pruus oma kaunimate lugudega. Mitme Põlva esinemise kõrval oli väga soe vastuvõtt ka emakeelepäeval Tartu Seltside Majas. Harrastusteatri kõik etendused tehti tasuta, missioonitundest. Vastu saadi vaatajate suur kiitus.
Lisada tahaksin siia ka tänu rahvakooli juhendajale Niina Siirmanile. Teatavasti tunnistati Põlva Rahvakool täiskasvanud õppija nädala raames Põlvamaa kõige koolitussõbralikumaks organisatsiooniks. See oli kiitus 2012.aasta töö eest. Haridusministri hr. Aaviksoo tänukiri rahvakoolile aastatel 2008-2013 tehtud töö eest saabus meie seltsi aga läinud aasta oktoobris.
Tublid on olnud meie seltsi juures tegutsevad kodu-uurijad. (Aitäh Külli Otsale.)
Alati lahkelt on appi tulnud lõõtsamees Heino Tartes oma sõpradega, õpetaja Leevi Lillemäe Püha Peetri kirikust. Meie koostöö on sujunud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatusega, palju on meid toetanud Põlva Linnavalitsus/Vallavalitsus.
Peatuksin ka tulevikku vaatavalt eesolevatel ülesannetel. Seljataha sai kurb kaotuste -aasta, siit palve kõigile meie liikmetele: toogem seltsi töö juurde noori huvilisi, sest vanem põlvkond on auga oma tööd korraldanud, peagi on tulemas noore põlvkonna etteastumisaeg.
Juuli 2014 on Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva tähistamise kuu. Meie selts on planeerinud juubelipidustuste raames sedapuhku uuehõngulise ettevõtmise. Kuna Jakob Hurt hindas kõrgelt eestipärast rahvustoitu, siis püüame välja kuulutada Folkloorikuningas Jakob Hurdale pühendatud rahvusliku toidu ja koduveini konkursi ning tavapärane pidulik kultuuripreemiate üritus peaks sedapuhku saama kantud laste ja noorte esinemistest, sest Hurdal olid kõige kallimad mälestused just karjaskäimisest ning külalastega ettevõetust.