Meie valu ning rõõm, meie traditsioonid ning mälestused on kodu küljes – Jakob Hurt
Tunnike pärast südapäeva nad tulid – piki tolmust külatänavat – kogu Himmaste Algkooli pere, rahvariided seljas. Mammaste Algkooli ja Põlva Keskkooli õpetajad ning õpilased saabusid uljas autoderivis. Jõudis Himmaste külarahvastki kuulama, nii et Jakob Hurda sünnikodu põlise tamme alune (mis hea vari kuuma päikese eest!) sai uudistajaid tulvil. Põlva Rahvahariduse Seltsi kutse oli vastu võetud. Aitäh!
Sedapuhku palus selts Hurda tallu osa oma tulevasest liikmeskonnast – õpetajad ja õpilased, kes pidanud kalliks meie esivanemate vaimuvara, pärimuskultuuri. Teiste seas istusid Põlva Keskkooli tüdrukud Andrea Uibo ja Kärolin Orav, kes mõlemad pikki aastaid linna harrastusteatri dokumentaallugudes kaasa löönud. Või Jakob Hurda suguvõsast pärinev Hanna Maria Hurt, kes nüüd juba ise ajalugu uurimas …või Johanna Treier, Grete Kase, Sirle Tenso, Sandra Pütt, Laura Lõiv, Kätlin-Kristin Lentsius. Või tublid lapsed Mammaste koolist – Johanna Johanson, Evelin Arulepp, Merit Lutsar, Kristin Semm… Rahvalaulud ja –tantsud, vanavanemate jutulooming ning legendid olid olnud tulijate pärusmaa.
Hurda Kodutalu Taastamise Komitee tegevjuht Arvo Jää oli juba hommikul lipu masti tõmmanud ning mõtiskles kodu ja kõigi oluliste väärtuste üle meie argipäevas. Ka Eesti lipust kui meie riigi ühest peamisest sümbolist.
Andis isegi täiskasvanuil mõelda sama õhinal kui lastelgi ning ka meelde jätta, et meie sinimustvalge lipp on õmmeldud Põltsamaal helilooja Karl August Hermanni abikaasa Paula, helilooja Minna Härma ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermani tütre Emilie poolt. Et esmalt sai sellest Eesti Üliõpilaste Seltsi Vironia lipp, mis õnnistati 4.juunil 1884 Otepää kirikus. –Miks just Otepääl? Ajalooallikad annavad teada, et 1872- 1880 oli Otepää pühakoda Jakob Hurda töö- ja elupaik, kuhu alati olid lahkesti teretulnud ka üliõpilased ning teisedki rahvusliku ärkamisaja mõttekaaslased. Tollal peeti Otepääd külalislahkeimaks paigaks Lõuna-Eestis.
Alles hiljem seostus trikoloor eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna alates 24.veebruarist 1918, kui kuulutati välja Eesti Vabariik. Seega võib pidada Otepääl pühitsetud lippu Eesti lipu emaks. Meeldejätmist väärib seegi fakt, et maailma riikidest vähem kui kümnendikul on oma lipp üle saja aasta vana. Veelgi haruldasem on see, et meie esimene, 127-aastane trikoloor on alles. Lipuloost märksa paremini teadasid õppurid Jakob Hurta. Väga palju õigeid vastuseid andsid Himmaste kooli lapsed, kes on võtnud auasjaks oma kodupaigast võrsunud suurmehe eluloo tundmise. Ning et nad Jakobist ja tema tööst tõeliselt hoolisid,seda kinnitas hiilgav põimik rahvatantsudest ja –lauludest, kuhu sisse põimitud kõik olulised faktikillud Hurdast. Ei ole kaua aega trehvanud nägema nii viimistletud, nii sütitavat ning ilmekat esinemist. Ja publiku ees oli kogu kool! Suur kiitus kõigile väikestele meistritele ning nende juhendaja õpetajale Karin Simsole. Jakob Hurda suguvõsast pärinev Liina Kähr rääkis kokkutulnuile elust samas talus 172 aastat tagasi ning tutvustas hoonete saamislugu.
Seltsi juhatus pidas oluliseks tunnustada tänukirjaga õpetajaid, kes andnud oma südame pärimuskultuuri edendamisele. Tekst tänukirjal ütles nii:” Aitäh rahvusliku liikumise vaimuhiiglase Jakob Hurda tõdede hoidmise ja nende propageerimise eest meie tänases. Aitäh ise olemast Eesti riigi kullatera.” Ning need kullaterad Põlva linnas ja vallas olid Arvo Sarapuu, Sirje Kuivalainen, Mare Urban, Hele Aia Põlva Keskkoolist, Katrin Ohakas Mammaste Algkoolist, ning Karin Simso; Tiia Rammo, Marely Kasemets, Lilia Veiko ja Malle Möller Himmaste Algkoolist.
Igal üritusel on Hurda sünnitalus pakutud suurmehe lemmiktoitu. Sedapuhku ootasid tulijaid kuklid või ja meega ning külm piim – Põlva linnapea Geogr Pelisaare isklik kingitus. Palju tänu! Vallavanem Arne Tilgale aitäh niidetud taluõue eest. Päikseliselt päevalt jäi hinge mõte kohtuda valla ja linna koolidega aasta pärast Selts on õnnelik ka väärika taiese üle, mille tõi kingituseks Põlva keskkooli direktor Arvo Sarapuu.
