J. Hurda nimeline Rahvahariduse Selts kutsub 8. juulil kell 10.00-16.00 Põlva linna keskväljakule, kus leiab aset põnev ja meeleolukas Rahvustoidufestival. Festival toob kokku kodukokad ja toiduettevõtted, kes pakuvad külastajatele võimalust nautida Jakob Hurda lemmikmaitseid. Rahvustoidufestivali mitmeosaline programm hõlmab toidufestivali, kus külastajad saavad kaasa osta ja degusteerida, kauplemas on kodukokad ja ettevõtjad omavalmistatud roogade ning toodetega. Lisaks toimub ka konkurss, kuhu oodatakse J. Hurda lemmikmaitsetena märgitud koduleiba, karaskit, sõira ja koduveini. Osalejad saavad võimaluse oma oskusi näidata ja parimad retseptid saavad auhinnatud ja tunnustatud. Festivali päevakava pakub hulgaliselt meelelahutust, sealhulgas lõõtsamuusikat, ooperilaulu ning huvitavaid lugusid. Lisaks ostlemisele ja maitsmisele on mõeldud ka kõige pisematele festivalikülastajatele, kellele pakutakse festivali raames eraldi aktiivseid ja lõbusaid tegevusi. Üks oodatud külaline rahvustoidufestivalil on ka JAKOB HURT, keda võib festivalil kohata erinevates vanustes. Olge valmis temaga vestlema ja jagama oma mõtteid! Rahvustoidufestival on ühtlasi osa 8. juuli õhtul Intsikurmus toimuvast Harmoonikast, kuhu on oodatud lõõtsamuusikat nautima kõik muusikasõbrad. J. Hurda nimeline Rahvustoidufestival toimub juba 8. juulil Põlva keskväljakul ja õhtul Harmoonikast Intsikurmus. Info kauplemise ja konkursil osalemise kohta https://jakobhurt.ee/ või tel +372 515 5919 Tiiu Marran
Jakob Hurda Rahvustoidufestival toimub 8.juulil 2023 Põlva Keskväljakul
Üritus kestab kella 10:00 kuni 16:00.
Ettevalmistused kauplemiseks ja konkursile toodete esitamine kella 8:00 kuni 9:30.
Hurda toidufestivalile ootame müüjaid/väiketootjaid, kes pakuvad omavalmistatud, -kasvatatud, käsitsi tehtud tooteid ja algupäraseid/rahvuslikke maitseelamusi.
Müügikoha taotlemiseks tuleb täita Registreerimisvorm. Registreerimine on avatud kuni 26.06.2023. Registreerimise taotluse kinnitamisest või mittekinnitamisest anname teada e-kirja teel kahe nädala jooksul alates registreerumisest. Kauplemiskoha turul tagab tähtajaks tasutud arve. Arveid väljastame alates juunikuust.
Festivali ala asub Põlva Keskväljakul.
Reeglid:
Kauplemine on tasuline, tasu suurus sõltub müügipinna suurusest. Kuni 1 jm maksab 5 eurot.
Lisaks toidule ja toodetele on festivalialal lubatud müüa kodumaist käsitöö ja väikepruulijate toodangut (õlu, siider, vein, limonaad, kali).
Toidu pakkumisel tuleb olla keskkonnasäästlik ning vältida plastikut.
Kaupleja peab ise omama kõike vajalikku oma kauba eksponeerimiseks ja müümiseks, sealhulgas vajalikud load.
Lubatud on varikatused ja telgid. Müügikoha kinnitamisel tuleb arvestada ilmaoludega ning vajadusel kasutada lisaraskust. Iga kaupleja vastutab müügikoha ebapiisavast kinnitamisest tulenevate kahjude eest ise.
Soovitav on müüjatele rahvariided või Hurda ajastule vastav riietusstiil.
Kauplemise päeval on platsil transpordivahendiga viibimine/liiklemine keelatud kell 9.30-16.00.
Kaupleja tagab, et müügipinna sisustamine ja kaupade paigutamine on lõpetatud 8. juulil hiljemalt kell 9.30 ning kokkupanek algab mitte varem kui kell 16.00.
Kauplejal, kes vajab elektrit, tuleb registreerimisvormi märkida kasutatavate elektriliste seadmete nimekiri koos voolu tarbimise kogusega (nt. elektriline veekeedukann 2 tk võimsusega 1500 W + 1500 W). Kõik kasutatavad elektriseadmed peavad olema terved ja vastama CEE normidele. Elektrit vajavatele kauplejatele antakse eelnevalt teada, kui kaugelt on neil võimalik elektrit saada. Vajalike pikendusjuhtmetega varustab end kaupleja ise.
Keskväljakul on olemas veevõtukoht.
Kaupleja vastutab, et temast ei jää kauplemiskohta maha prügi ja jäätmeid. Korraldaja tagab sorteeritava prügi konteinerite olemasolu.
Toidukaubaga kauplejatel on kohustuslik arvestada kõikide vajalike veterinaar- ja toiduameti nõuetega ning esitada vastavad vormid.
Kauplejad peavad täitma kõiki seadusega sätestatud tuleohutuse üldnõudeid.
NB!
Kui registreerunud kaupleja ei saa mingil põhjusel festivalil osaleda, on tal õigus hiljemalt 14 päeva enne Hurda toidufestivali algust 50 % kauplemiskoha eest tasutud summast korraldajalt vastava avalduse alusel tagasi küsida. Hilisemaid nõudeid korraldaja ei rahulda.
Korraldajal on õigus mitte lubada festivalile kauplejaid, kes rikuvad kauplemiskohale esitatud nõudeid ja/või müüvad registreerimistaotluses mitte märgitud kaupa. Sel juhul kauplemiskoha eest makstud tasu kauplejale ei tagastata.
Korraldajad ei vastuta vääramatu jõu ja külastajate ning osalejate poolt põhjustatud kahjustuste eest, samuti isiklike esemete, toodete ja muude materjalide ning seadmete kahjustamise või nende kadumise eest festivali ajal.
Rõõmsa kohtumiseni Jakob Hurda Rahvustoidufestivalil!
Olete palutud 6.04 2023 kell 18 Jakob Hurda Seltsi üldkoosolekule rahvahariduse seltsi ruumidesse KESK tn.16.
Päevakord:
1. Ülevaade seltsi tegevusest 2022 aruandeaastal
2. 2022 majandusaasta aruande kinnitamine
3. 2022 revisjonikomisjoni aruande kinnitamine
4. Uuendatud põhikirja vastuvõtmine
5. 2023. aasta tööplaani tutvustamine
6 . Jooksvad küsimused
Osalemine igal liikmel kohustuslik.
Kui siiski mingil asjaolul olete sunnitud puuduma, vabandab Teie puudumise lihtkirjaline volitus, mille allkirjastatud variandi annate ise kaasa inimesele, kes osaleb koosolekul ja saab hääletada Teie eest.
Traditsiooniliselt kogunesid Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi liikmed Mäe tänaval asuva Jakob Hurda mälestussamba juures, et süüdata küünlad suurmehe mälestuseks. 2023. aastal möödus 116 aastat Jakob Hurda surmast.
Meenutusminutitel ausamba juures kõneles seltsi juhatuse liige Külli Ots.
Keskraamatukogu saalis rääkis Tiia Allas Võru instituudist kahest Võrumaa kirjanikust, kes 13. jaanuaril sündinud – Juhan Jaik ja Häniläne (Mariina Paesalu).
Juhan Jaik sündis Võrumaal Sänna mõisas. Ta põgenes 1944. aastal koos perega Saksamaale, sealt hiljem edasi Rootsi. Ta suri 10. detsembril 1948 aastal Rootsis. Nõukogude Eestis kuulus Jaik keelatud autorite hulka.
Põlva linna harrastusteater on esitanud Jaigi näidendi “Esivanemate kuld” 1997. aastal, lavastajaks Sirje Vill.
13. jaanuaril tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja Häniläne. Ta sündis Võrumaal Antsla lähedal Ala-Siimani talus. Tema neli luulekogu ilmusid alles pärast 50. sünnipäeva.
Kõigi tema luulekogude juurde kuuluvad CD-plaadid, millel olevad luuletused on sisse lugenud autor ise.
Tiia Allas kõneleb 13. jaanuaril kell 15.30 keskraamatukogu saalis kahest 13. jaanuaril Võrumaal sündinud kirjanikust: Hänilane (juubilar!) ja Juhan Jaik.
NB! Varem välja kuulutatud Tiina Ann Kirsi loeng lükkub lektori haigestumise tõttu edasi.
Sajand kestnud vaid aastat seitse, üle maa rullunud revolutsioon, hullunud, verine teine. Kas möllust kasu ka oli? Kõlas algul kui illusioon: rahvast harida vaja on, haridusselts selleks sobiv vorm! Ka oli see pete või tõsi, seda me enam ei küsi, sest loodud sai selts keset Põlvat, Maarjaorgu, kesk kauneid nõlvaid. Üks mees, nii andekas-vahva, tuli Metste poolt, nimeks Jaan Vahtra. Lõi põhikirja ja näitlemist juhtima asus, tema ja kaaslaste vaev kuhjaga ära tasus. Lendas Vahtra kõrgkaarega muusade ilma, kuid seltsist ei jäänud rahvas ilma. Leerimaja küll uhke ja kena,
no seltsimaja on enam! Peremehed lõid tegusalt mesti, aastat pool vaid ehitus kestis! Johan Semm, mees tubli ja terane, eks tema tee viinudki Riigikokku, kirjasõnasse muhedalt raius kõik, mis puutus ehituslukku. Näitemäng seltsis kui tammine, Eduard Tamm aina näitles ja lavastas. Rahva mällu jäi hoopis Jürina, õilsa varga roll õige nime viis minema. Peeti kursusi, pidusid aastakümnete kestel, jagas lugemislaud hõrku vaimunestet, einelaud hüva rooga ja keelekastet. Laulurahvas õlg-õla kõrval vallutas majataguse nõlva. Kahjuks aeg pöördus ja sulgus uks, kuid palju head ulatus üle aja ja uks ei jäänudki lukku: aastakümneid kultuurimaja Põlva rahva tõi kokku. Kõlas lauluviis, tantsujalg sahises. Näitekunst järjele jäi, Tamme Jürigi kaasa lõi!
(Külli Ots)
20. novembril tähistati Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse kohvikus kodulookonverentsiga Põlva Rahvahariduse Seltsi 115. sünnipäeva.
Kõigepealt tervitas kokkutulnuid seltsi esimees Tiia Viilu, kes andis edasi ka Eesti Kultuuriseltside Ühenduse auesimehe Valter Haameri ja Kunderi rahvakooli (Rakvere) tervitused.
Tiia Viilu rõhutas, et jätkumas on traditsioonilised tegevused, aga kavas on ka uusi algatusi, ja soovitas seltsi tegemistel silm peal hoida.
Seejärel andis üritust juhtinud Jan-Mattias Kottise lühiülevaate seltsi 33-aastasest tegevusest (1907-1940). Seltsi asutamiseks andis Liivimaa kuberner loa 5. juulil 1907. aastal. Selts kogunes avakoosolekule 23. septembril samal aastal Põlva leerimajas (kuupäevad on vana kalendri järgi).
27. novembril 1995 loodi kultuurikeskuses Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts, omaaegse seltsi aadete kandja ja tegevuse jätkaja.
Põhiettekande „Koolivennad Johan Semm ja Jaan Vahtra Põlva kultuuriloos“ pidas Põlva lähedalt Vanakülast pärit ajaloolane Kersti Taal. Lisaks koolivendlusele sidus mehi töö Põlva Rahvahariduse Seltsi rajamisel, nad olid tegevad ka seltsi näitejuhtidena. Mõlema tee viis Põlvast kaugemale. Jaan Vahtrast sai tunnustatud kunstnik ja kirjanik, Johan Semmist ajakirjanik ja poliitik. Loomult olid nad vastandid: Vahtra boheemlane, Semm majandusmees. Ühisteks jooneks olid aga vembuvalmidus ja huumorimeel.
Ettekande järel said sõna külalised. Põlva abivallavanem Koit Nook õnnitles seltsi vallavalitsuse poolt ja andis üle kultuuriminister Piret Hartmanni tänukirja. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse poolt lausus seltsile häid sõnu tegevjuht Liina Miks. Eesti Keele Kaitse Ühingu juhatuse liige Reet Vääri rõhutas, et meie rahval on Jakob Hurda sõnade kohaselt käes aeg saada suureks vaimult.
Kehakinnituse järel vallutasid püüne lõõtsamaestro Heino Tartes ning tema jüngrid Annette Vaino (lõõts) ja Hanna-Lisete Sellis (vioola).
Konverentsi lõpul kulus ära maitsev torditükk, tort oli kingituseks vallavalitsuselt.
