Seda ei juhtu mitte iga jõul, et 180-aastane Jakob Hurt kodukanti külastama tuleb. Seekord, oma juubeliaastal, astus ta siiski selle riskantse sammu.
Ma tulen taevast ülevalt,
häid sõnumeid toon teile sealt,
laulis ta nagu kunagi oma koguduse ees Põlvas, Otepääl ja Peterburis.
No Hurt, mis Hurt, isegi kohev habe liikus laulu taktis kaasa!
Ja rõõmu tundis ta omanimelisest seltsist, kes ta kodutalu renoveerinud, tegi lahkel käel kõigi piduliste ees annetuse elumaja taastamiseks ( rahatähed olid muidugi endisaegsed vene rublad ja neid puistas ta oma näppude vahelt kaugelt üle tuhande), mõtiskles Eestis elatud aastate ja oma abikaasa ning laste üle. Kuulsime tema suurepärast kõnet I üldlaulupeolt kui ka viimast kõnet, mille ta pidas „Vanemuise“ väikese maja avamisel.
Huvipakkuvad oli ta reisikirjad mitmesse Euroopa riiki.
Tubateatrit aitasid 180-aastasel Jakob Hurdal (Ilmar Tagel) elustada Janno Rüütle, Urve Järg ja Heido Mägi.
Meesansambli „Jakobi 7 sõpra“(Arvo Jää, Heido Mägi, Ilmar Tagel, Jaanus Liblik, Janno Rüütle, Jan-Mattias Kottise) laul tuli aga publiku rõõmuhõisete ja nõudmiste peale suisa kordamisele. Ja mis muu ikka olla sai kui „Sind surmani“! (Dirigent Ester Liblik)
Imeline ja meeleolukas oli ka Jan-Mattias Kottise ja Laura Liis Küti duett „Tulitilgad“.
Külalisesinejaid oli meil ka! Aitäh noortele muusikutele Hanna Anett Peielile ja Gregor Kullale ning lauljatar Laura Liis Kütile!
Sellel õhtul olid seltsimaja lauad lookas heast-paremast, mis oli valminud Pesa hotelli kokkade käe all. Jakobil oli ikka hea maitse, tõdesid pidulised, sest sellel üritusel serveeriti ainult suurmehe lemmiktoite. Muidugi ei tohi siin mainimata jätta bussijaama meisterkondiitreid, tänu kellele pugisime kohvi kõrvale vesikringleid ning nautisime Urve Järgi küpsetatud karaskit.
Hasartselt sai oma viktoriini Jakob Hurda elukäigust läbi viia Ene Lellep.
Suurepärase jõulupeo korraldusraskused kandsid Eela Jää ja Ene Lellep. Südamlik aitäh!
NIINA SIIRMANNI fotod